iseloomujooni. Neist kokk moodustub eestlaste koondportree: - Rehepapp kaval intellektuaal - Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust - Koera Kaarel rumal, naiivne, laisk; instinktide inimene - Muna Ott tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda - Räägu Rein, Ints rahvuslased, ei salli saksu, utoopilise mõtteviisiga - Õuna Endel ropendaja, tegudeinimene, piiratud sõnavaraga - Kupja Hans tundlik, unistaja, ei hooli varandusest - Liina iseseisvusele pürgiv, tervemõistuslik naine (meenutab ,,Libahundi" Tiinat) - Imbi ja Ärni madalam kihistus, soovivad kõike tasuta saada, kättemaksuhimulised, väiklased, ahned Mõisaisandad otseselt tegelastena ei esine, neist saab aimu ainult teiste tegelaste juttude kaudu (vahendatud tegelased)
John”. Kuigi näidendite pealkirjad viitavad kuningatele, ei kuulu ajalookroonikate kõige kuulsam tegelaskuju siiski nende hulka. Kuulsaimaks võib pidada sir John Falstaffi, kes esines kaheosalises näidendis „Henry IV”. Ta oli prints Henry (hilisem Henry V) hooldaja ja seltsiline. Falstaffi karakter oli mitmepalgeline. Ta oli tulvil kavalusi ja vempe ega suutnud vastu panna maistele ihadele ja kiusatustele. Teda saatis ropendaja ja liiderdaja kuulsus. Samas hoovas temast elujanu, nooruslikku rõõmsameelsust, vaimukust, nalja ja elutarkust. Tema pahede all peitus truu süda ja inimlikkus. Komöödiad olid varaseimad teosed näitekirjaniku loomingus. Need olid elurõõmsad, lüürilistest varjunditest rikkad, armastus oli dramaturgi komöödiates tähtsaim teema. Üks kõige populaarsemaid komöödiaid Shakespeare`i loomingus on „Tõrksa taltsutus”. Selle dramaatiline pinge lähtub kahe tugeva tegelaskuju
preili armastuse nimel oli kõigeks valmis Räägu Liina virk ja mõistusega neiu, armunud Hansu Jaan rumal sulane, labane,naiivne Oskar ahne, pettis kõiki ja varastas Räägu Rein ahne ja rahvus- meelne talumees Imbi ja Ärni paarikene, kes koguaeg varastas kõigi tagant, ahned Muna Ott - sai kõikides olukordades hakkama Kaarel talumees ja rehepapi sõber, rumal. Timofei vana rumal naiivne mees Õuna Endel ropendaja ja vägivaldne Katkend raamatust ``Halastad ehk siiski?'' lausus rehepapp vaikselt. `` Tahaks veel nii väga elada.'' ``Mistarvis?'' imestas siga ( katk ). ``Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska muud peale hakata, kui kaevate maase või õgite keresse või lakute kõrtsis maha! Milleks teiesugustele elu? Mida on teil siin taga nutta? Ainult omaenda armetust! Peaksite rõõmsad olema, et
,,Richard III", ,,Kuningas John". Kuigi näidendite pealkirjad viitavad kuningatele, ei kuulu ajalookroonikate kõige kuulsam tegelaskuju siiski nende hulka. Kuulsaimaks võib pidada sir John Falstaffi, kes esines kaheosalises näidendis ,,Henry IV". Ta oli prints Henry (hilisem Henry V) hooldaja ja seltsiline. Falstaffi karakter oli mitmepalgeline. Ta oli tulvil kavalusi ja vempe ega suutnud vastu panna maistele ihadele ja kiusatustele. Teda saatis ropendaja ja liiderdaja kuulsus. Samas hoovas temast renessanslikku elujanu, nooruslikku rõõmsameelsust, vaimukust, nalja ja elutarkust. Tema pahede all peitus truu süda ja inimlikkus. Tragöödia-17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas valmis tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Igaühes neist tõuseb esile võimsa individuaalsusega tegelaskuju, mis sarnaneb müüdile
,,Richard III", ,,Kuningas John". Kuigi näidendite pealkirjad viitavad kuningatele, ei kuulu ajalookroonikate kõige kuulsam tegelaskuju siiski nende hulka. Kuulsaimaks võib pidada sir John Falstaffi, kes esines kaheosalises näidendis ,,Henry IV". Ta oli prints Henry (hilisem Henry V) hooldaja 7 ja seltsiline. Falstaffi karakter oli mitmepalgeline. Ta oli tulvil kavalusi ja vempe ega suutnud vastu panna maistele ihadele ja kiusatustele. Teda saatis ropendaja ja liiderdaja kuulsus. Samas hoovas temast renessanslikku elujanu, nooruslikku rõõmsameelsust, vaimukust, nalja ja elutarkust. Tema pahede all peitus truu süda ja inimlikkus. Tragöödia-17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas valmis tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Igaühes neist tõuseb esile võimsa individuaalsusega tegelaskuju, mis sarnaneb müüdile
"Henry IV" (1597-98). On patriootiline kirjanik, kuna Inglismaa jäi 100-aastases sõjas peale. "Richard III" on kuritegelase põhjalik lahkamine ja tema hingeelu peegeldamine. Positiivne tegelane on Henry V, kes lähtub romanistlikest ideaalidest, vastutab oma rahva eest. Kõige tuntud on ajalookroonikatest (peale Henry III), kes ei ole kuningas Henry V hooldaja Falstaff. Esineb "Henry IV, Henry V ja ka Windsoi lõbusates naistes. Temas on vastamisi vägagi maise ihade küüsis (ropendaja, liiderdaja), kuid samas on ka renessansslik külg (lõbusus, huumor, truu, nooruslik), sügaval sisimas on tal hea süda. Henry IV oli teistest mahukam. Tragöödiad "Romeo ja Julia" (1595) ja "Julius Caesar" (1599). "Romeo ja Julia" kirjutas ta komöödiate vahele ja ei ole väga rusuv, kuigi armastajapaar sureb. Tõeline armastus, üritavad tõkkeid ületada. Jällegi on Itaalia romantism(?) aluseks olnud. Palju meeldejäävaid tegelasi Romeo sõber Mercutio; Tybalt. Palju erinevat
Siin pole vaidlemist, kas see on sürrealism või ei. On küll. Siin on otsest vaimustumist sürrealismi manifestidest ja ortodokse reziimi tuules hakkab looming sündima. *I. Laaban "Autoportree" esindusnäide Laabanist. "ma olen suur segadus rongkäigus" selle kujundi kaudu on ta mingil iseennast vangistanud Täienduseks veel seda, et esikkogu iseloomustab dünaamilisus, keeles tunneme ära keeleuuendusliku põhja (väga tugevalt stiliseeritud haritlaskeel, ta pole mingi suvaline ropendaja) Teine periood on "Rroosi Selaviste" siin on võimalik arutada juba selle üle, kas ei saa rääkida postsürreaalsest hoiakust. Sürrealismi teisenemine toimub II MS järel. + siin on mõistus kohal (erinevalt v-b I raamatust) + raamatule annab erijoone ka see, et see on peategelasega raamat Marcel Duchamp Rose Sélavy Robert Desmos + kindlasti iseloomustab raamatut ka see, et võime öelda, et see on eesti keele baasil kirjutatud, aga siin on erinevaid keeli
Muna Ott üks legendaarseim tegelane sellest tekstis. Igas situatsioonis toime tulev tegelane. Üks kohandumise esindajaid. Ta saab kõigiga, nii peremehe kui valitsejaga, hästi läbi. Rahvuslased Räägu Rein ja mõisas toapoisina töötav Ints sellist tüüpi rahvuslased, kes põhimõtteliselt ei salli mingeid saksu, ka neid eetlasi, kes sakste heaks töötavad. Neil on mingid utoopilised arusaamad sellest, mis on eestlaste ajalooline järjepidevus. Õuna Endel ropendaja tüüp. Väikese sõnavaraga tegude inimene. Kupja Hans tundlik, unistav tüüp. Koera Kaarel sulane. Teda iseloomustavad lollus, naiivsus, igalt poolt kõrvale hiilimene. Instinktide inimene. Imbi ja Ärni esindavad küla madalamat kihistust, keda kujutatakse äärmiselt väiklaste ja ahnete tüüpidena. Soovivad kõike tasuta saada ja kui ei saa, siis saab seda alati varastada. Kivirähu raamatutes ei ole tugevaid naistegelasi
Sel perioodil oleks üsna kasulik lasta lastel ette lugeda midagi ja siis selle üle arutada. Siin kujuneb roolisuhtlemine mõista kellega kuidas suhelda. Puberteedi eas tõuseb isikuline suhtlemine. Tähtis kellega eakaaslastest pubekas suhtleb. See vajaks ka samas arutelu kodus, et anda hinnanguid jne. Kui vanem hakkab siin väga käsutama, siis laps enam ei räägigi. Et just anda soovitusi ja arutleda. Tihti meeldivad pubekatele ropendajad jne, siis peab selgitama ropendaja telgitaguseid. Suhtlemine peab olema emotsionaalne ja adekvaatne, et mõistaks,mis läks hästi korda, mis vajaks parandamist, muutmist. Oluline on ärgitada last häälistema ja vähemalt kõnelema. Hinnangud ja soovitused peaksid olema lapsele selgitavad hinnangud: et mitte lihtsalt sa olid tubli, vaid kuidas ja mida. Viga on selles, et neg antakse tav palju rohkem. Pos peaks olema veits ülekaalus teglt rohkem. Peamised puudujäägid suhtlused: