betoon. Katusekivid on disainitud nii, et vihmavesi või lumi maha jookseks, seepärast peab kivikatusel olema kalle vähemalt 11°, muidu tekib oht, et vesi pääseb katusekivide alla. Miinimumkalle sõltub kasutatavatest katusekividest. 1.2 Allpool katusekive Katusekivid seisavad puidust katuseroovidel. Katusekivide paigaldamist alustatakse alt ülespoole. Selleks, et karmidele ilmadele vastu pidada, kinnitatakse katusekivid roovituse külge klambritega. Kuidas seda täpsemalt tehakse, sõltub kasutatavatest katusekividest ja sellest kuivõrd avatud on katus tugevatele tuultele. Katuse roovitus paigaldatakse distantsliistule. 1.3 Aluskate Tänu distantsliistule saab õhk katusekivide all ringelda ning niiskus pääseb majast ilusti välja. Mittehingav aluskate ei lase Sul seda võimalust ära kasutada
seejuures on vaja seibe või metallist "perfolinti", et kruvipea traadi kõrvalt rooplaadi sisse ei tungiks. Ühe rooplaadi kinnitamiseks kulub 12-18 naela või kruvi. Kiviseina puhul kinnitatakse rooplaat kas lööktüübiltega (samuti on vajalik seib) või rajatakse alguses kivipinnale traadijooksu kohtadele laudkarkass ning kinnitatakse plaat sellele kruvi või naelaga. 5.1. Paigaldus Kinnitades rooplaate seinale või lakke on soovitatav sõrestiku või roovituse kui aluspinna samm olla üle 47 cm (iga rooplaadi all peab olema äärmiste traatide all kinnitamisvõimalus). Rooplaadid tuleb asetada tihedalt külg-külje kõrvale, vajadusel nö. koputada servad tihedaks lauajupi ja haamriga. Rooplaadi servad võivad ulatuda aluspinnast (nt. roovitus) üle max 10 cm võrra. ¤ 6 Aluspinna jäikus ja tugevus peab olema kooskõlas ja vastavuses nende asukoha ja ülesandega ehituse konstruktsioonis.
sealt lahtise soga ja vajadusel tõrvab või tõrvaõlitab katusekatte. Puitkatuse kestvuse eelduseks on ennekõike piisavalt kiire materjali kuivamine. Selle tagab kas suurem katuse kalle või puidu kaitsmine niiskuse ja vee eest ning loomulikult korrektne puhastamine. Valmistades nii haava- kui kuuselaastusid pikkusega 510 520 mm, seega paigaldada kolmekordne katus 165 mm sammuga ja kinnitada laastud pika peenikese naelaga. Seda on oluline teada roovituse (50*50 mm saematerjal) rihtimiseks, et laastud hiljem ikka peale sobiksid. Klassikalisel laastukatusel on hari kaetud ikka harjalaudadega, milleks valida võimalikult laia laua, tavaliselt 180 või 200 mm. Viiluotstesse tuleb 150 mm lai viilulaud, ning katuse peale veel servi katma 100 mm. Laastukatuse ehitamisega saab iga haamrit käes hoida suutev meistrimees väikeste nõuannete ja näpunäidetega hakkama aga kuna tänapäeval tegeleb igaüks pigem sellega milles ennast
seinu lammutamata. Sama lugu põrandate ja vahelagedega - need tuleb küll reeglina välja lammutada, asendada aluskonstruktsioonid uutega, soojustada ning vastavalt olukorrale panna puhastatud laudis tagasi või asendada see uue vanutatud originaali lähedase laudisega. Kui vana olemasolev katus läbi jooksnud ei ole, ei pea tavaliselt katusekonstruktsiooni välja vahetama, kui siis osaliselt, katusekate tuleb reeglina uus panna. Roovituse vahetuse vajadus sõltub juba katusekatte tüübist, näiteks vana laastukatuse roovi peale saab panna rookatust ja uue laastu, reeglina ei saa sinna panna aga kivi, samuti mitte plekki jne. Välisuksed ja aknad tehakse eritellimusel, siseuksi saab tavaliselt peale renoveerimist kasutada. Kuid nagu ikka selliste ehitiste puhul, on iga puit- ja palkmaja renoveerimine personaalne ja objekti põhine ning täpne tööde vajadus sõltub juba peale kohapealset ülevaatust.
Laastu löömisel on tähtis jälgida, et selle kumerus jääks ülespoole ja kiud suunaga allapoole, et vältida vihmavee sisseimbumist. Räästarida kinnitatakse aga vastupidiselt, laastukumerus allapoole. Iga järgmine laasturida peab katma eelnevat 2/3 ulatuses ja külje pealt 3- 4 cm, naeltekohad peavad peitu jääma. Laastu lüüakse katusele kas toorena või siis leotatakse neid spetsiaalselt enne veetünnis. 7Iga laast lüüakse roovituse külge ühe naelaga. Laastukatus tehakse soomusena nii alt üles kui ka horisontaalridades (joonis 9), kus pilpad katavad üksteist poole laiuse võrra.8 7 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 46. 8 Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 2012 9 Laastuks kasutatava puuliigi valik jääb peremehe või meistri otsustada. Traditsiooniliselt kasutati
13370:2008. [1] 8 1.1.3 Pööning vahelagi Tegemist on pööning vahelaega, mille vahelae talad toetuvad katuse fermide vahevööle ning tala laius on 200mm. Talade allapoole külge (1 korruse poole) on paigaldatud aurutõkke paber. Talade külge on paigaldatud kübar profiiliga metall karkass paksusega 25mm ja karkass on paigaldatud sammuga 400mm ning roovituse külge on paigaldatud kipsplaat. Talade vahed on täidetud puistevillaga mille paksus on 300mm. (vt Joonis 3)Vahelae kõrgus puhtast põrandast ± 0.000 kuni vahelae aluspinnani (kipsini) on 2,7m. Joonis 3. Pööning vahelae konstruktsiooni sõlm. [2] Tabel 3. Pööning vahelae erinevate materjalikihtide andmed. Materjali paksus
lahtised või puuduvad katuse-/viilukivid või lauad; puuduvad või defektsed harja- ja otsaplekid; metalli korrosioon: 63% plekk-katustest vajas lähima 3 aasta jooksul värvimist – neil juhtudel on pleki kaitsekiht tugevalt kahjustunud, samas on värvimine suhteliselt odav ja lihtne viis katusekatte täielikku väljavahetamist edasi lükata; pragunenud katusekate (eterniitplaadid, katusekivid): tõenäoliselt põhjustatud liiga suurtest koormustest, roovituse läbivajumistest ning lõtkudeta kinnitatud plaatide temperatuurideformatsioonidest; lagunenud räästad. Enamik kahjustusi saavad alguse regulaarse hoolduse puudumisest ja/või katusekatte eluea lõppemisest. Esimese poolt räägib fakt, et paljud puudused (nt. sammaldumine, lahtised katusekivid) saaks kõrvaldada ka minimaalsete kuludega majaelanikud ise. Teataval määral saab katuse seisukorra järgi hinnata katusekattematerjali majandusliku
annaabi.ee 
