Sellel ajal kannatas Rootsi riik suurt kahju. Poolakad pidasid läbirääkimise Riiaga. Poola tahtis, et Rooma riik mille ustavuses riiakad algusest peale oli olnud neid vabaks annaks. Neil ei läinud see aga korda. Aastal 1561 suri Tallinnas üle 2000 Rootsi sõduri. Nad haigestusid ebaharilikku taudi, millesse linna elanikud ja muud kohalikud ei haigestunud. Neil ei ole Liivimaal eriti õnne. Piirati Padise mungaklooster ja ainult ähvardavatena näinuna Rootsalsed vallutasidki selle enda alla. Rootslased kaaperdasid jälle Lüübeki laevad. Osad laevad viidi Tallinnasse, osad viidi Rootsi. Lüübeklased nõudsid küll oma laevu tagasi oma saadikute kaudu, kuid see ei läinud neil läbi. Aastal 1562 piirasid Rootsalsed Pärnut suure väega. Seda oli lihtne vallutada kuna pärnakatel polnud erilist kaitset sõja vastu. Kui nad juba Rootsi all olid toetas kuningas neid rikkaliku sõjavarustuse ja laskemoonaga, et kindlustada linna
1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus. 1227 vallutasid ristisõdijad muhu ja saaremaa. 1236 leedulased purustasid mõõgavendade ordu, mille riismed liitusid saksa orduga moodustades selle haru liivimaa ordu.
● Piiskop Alberti ajal kirja pandud ● Autor on lätlaste preester Henrik ● Peamine eesmärk: Põhjendada sõdu Pilt Ristisõjad Eestis ● Kestis 20 aastat ● Eestis ei olnud ühtset riiki Vanem Lembit ● Abi Eesti sõja edus ● Muistne vabadusvõitlus ● Suri vabadusvõitluses Vabadussõda lõpes Eesti kaotusega Ristisõjad Eestis 2 ● Taani kuningas tuleb Eesti maadele ● Vallutab Tallinna ● Eestisse tulid ka rootsalsed ja venelased ● Rootslased vallutavad Lihula Amb Pilt Kivilinnus Pilt Heitemasin e. katapult Pilt Ristisõdade lõpp ● Saksa ordu vallutab Kuramaad ● Ebaõnnestus Leedulaste ristiusustamine ● Leedu vürstid moodustavad riigi ● Iseseisev ristiusustamine Aitäh kuulamast!
Sakala-1217.a 21. sept. Madisepäeva lahing, eestlased vs sakslased,liivlased,latgalid. Eestlased said lüüa. Ugandi-Lahing Otepää linnuse pärast, kestis 20 päeva. Venelased, saarlased,harjulased,sakslased vs ugalased,sakslased. Saksalsed ja ugalased kihutati linnusest välja. Harjumaa-Valdemar II saabus 1219.a. Tallinna alla ja võitis sealse lahingu, rajas Tallinnasse kivilinnuse. Läänemaa-Lihula linnus. Peale Rootsi kuninga lahkumist kogunes linnuse alla saarlaste malev ja löödi rootsalsed linnusest välja. 3. 7-10 punktine dateeritud vabadusvõitluse kava. 1. 1143.a. Lübecki rajamine. 2. 1196. a. Üksküla piiskopiks sai Berthold ning alustas Liivimaa vägivaldset ristiusustamist. 3. Piiskop Alberti piiskopiks pühitsemine 1199.a. Tal oli sihikindel soov rajada Liivimaale kirikuriik. 4. 1201. a. Riia rajamise alustamine, rajati ristiusustamise tugipunktiks. 5. 1210. a Ümera lahing, lõppes eestlaste võiduga. 6.Madisepäeva lahing, 1217.a. 21. sept. eestlased kaotasid. 7
Taani kuningas oli temaga kaasa saatnud oma asehalduri, kes pidi hakkama juhtima sõjaväge ja välispoliitikat. Sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga. Sõjategevus jätkus, niisiis taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsist tulnud abi, tänu sellele sai Rootsi oma esimese tugipunkti Eestis, mis hõlmas Tallinna ümbrust. Nii käisidki erinevad Liivimaa osad tükk aega käest kätte. Sellel samal aastal ajasid rootsalsed poolakad Toompealt välja. Kohe alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV'le. Põhja Eestis oli Rootsi võim. Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale Sigmund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1569. a sõlmisid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rsecspospolita, mis pidas Liivimaad oma valduseks. 1570
Taani kuningas oli temaga kaasa saatnud oma asehalduri, kes pidi hakkama juhtima sõjaväge ja välispoliitikat. Sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga. Sõjategevus jätkus, niisiis taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsist tulnud abi, tänu sellele sai Rootsi oma esimese tugipunkti Eestis, mis hõlmas Tallinna ümbrust. Nii käisidki erinevad Liivimaa osad tükk aega käest kätte. Sellel samal aastal ajasid rootsalsed poolakad Toompealt välja. Kohe alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV'le. Põhja – Eestis oli Rootsi võim. Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale Sigmund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1569. a sõlmisid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rsecspospolita, mis pidas Liivimaad oma valduseks. 1570
sakslased, siis mindi Tallinna piirama, mis jäigi vallutamata. Eestlased kutsusid appi Turu foogti ja rootslased Sakslased kutsusid appi Liivi ordu, kes kutsusid eestlaste esindajad 4. mai 1343 Paide ordulinnusesse läbirääkimistele. Eestlaste esindajaid, 4 kuningat ja nende sulaseid süüdistati sakslaste tapmises, puhkes võitlus ja nad tapeti. 14. mai 1343 Sõjamäe kõrgendikul toimus toimus lahing eestlaste ja Liivi ordu vahel, sakslaste ehk Liivi ordu võit. Tallinna alla saabusid rootsalsed, aga nähes, et eestlased on kaotanud, läksid nad tagasi. 24. juuli 1343 puhkeb ülestõus Saaremaal, saaralsed piirasid Pöide linnust, kui linnus alistus, lubasid saaralsed linnuse elanikke lahkuda. Aga kui sakslased linnusest väljusid loobiti nad kividega surnuks. 1344 veebruar-Liivi ordu Saaremaal, vallutavad karja linnuse ja poovad saaralste kuningas Vesse üles. 1345 ordu väed naasevad Saaremaale ja rüütavad Karja ümbruse põhajlikult, eestlased suunniti ehitama nn
· 1583 sõlmitakse Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu Eesti on seega jagatud kolme riigi vahel: Rootsi, Taani ja Poola Poola-Rootsi sõda 1600-1629 · Poola, Rootsi lähevad ühe kuninga valitsemise alla (1592) · 1600 Poola kuulutab Eestimaa enda valduseks · 1604 Rootsi uueks kuningaks saab Karl XII · 1617 Rootsi ja Venemaa vaheline vaherahu, mille käigus saab Rootsi Ingerimaa valdused · 1625 saavad Rootsalsed edu sõjas Poola vastu Tartu hõivatakse · 1629 vaherahuga jääb kogu mandri-Eesti rootsi võimu alla ---1645 lõppeb ka Taani aeg Saaremaal 1660 ja 61 Poola ja Venemaaga sõlmitud rahudega lubavad nood Eesti ,,igaveseks" Rootsile. Põhjasõda 1700-1721 --- 1699 tekib Rootsi vastane liit: Venemaa, Taani ja Poola, eesmärgiga Eesti tagasi vallutada. (Ära loodetakse kasutada Rootsi kuninga Karl XII noorust) · Sõda algab 12 veb
Talupoegade üle mõistis kohut vakusekohus, kuhu asehalduri ja maakirjutaja kõrval kuulusid maarahva liikmetest õiguseleidjad. Talupoegade õigused oli suuremad kui mandril. 1562. aastal hertsog Magnuse õigeusega sai Kuressaarest linn. Kuningriigid jätkavad maade jagamist: 1600 algas sõda Rootsi ja Poola vahel. 1601-1602. aastal lisandus näljahäda. 1611 sai Rootsi uueks kuningaks Gustav II Adolf ning sõlmiti vaherahu Poolaga, mida hiljem pikendati. 1621 hõivasid rootsalsed Riia, 1625 Tartu. 1629 sõlmiti vaherahu Preisimaal Altmargi külas, millega poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Hiljem vaherau pikendati. 1643-1645 peeti sõda Rootsi ja Taani vahel, mille tulemusel loovutas Taani Brömsebo vaherahuga Saaremaa Rootsile. Kogu maa oli läinud Rootsile, algas Rootsi aeg. Rootsi aeg Halduskorraldus: Eesti jagunes kaheks kubermanguks- Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. Saaremaa kuulus
kirikuhärra üles puua. Viimase õnn, et pakku pääses. Kord tulid rootslased külla ja tahtsid nekrute, siis viidi koos teistega kaasa ka Siim. Ühes mõisas, kus rootslased öömajale jäid, said nekrutid põgenema. Kõik selle tõttu, et rootslased hakkasid jooma ja mõisameestega tülitsema, siis kaklesid rootslased ja mõisamehed ja keegi suutis kogemata mõisa põlema panna. Kogu selle segaduse ajal suutsid nekrutid põgeneda. Hiljem tapsid rootsalsed kõik mõisamehed, et varjata oma süüd selles, et mõis maha põles ja nekrutid põgenema said. Siim, kes liikus koos paari mehega, teadis enam-vähem kuspool ta kodu oli. Teel astus ta sisse ühte tallu, et endale natukene söögipoolist varastada. Vaatas siis, et maja tühi ja puha, võttis paar ampsu leiba ja tüki liha, lahkudes märkas ta uksel seisvat perenaist, kes oli maruvihane. Siim seletas talle asja ilusti ära ja naine uskus teda, õnneks ei
et Godunov tuleks tema liitlaseks ( hertsog Karl alustab siis Liivimaal vallutusi, tahab saada tuge, et Boriss tuleks tema poolel poolakate vastu võitlusesse. Saadab Moskvasse oma delegatsiooni, kes peaks liidulepingu sõlmima. Aga poolakad on siis juba Moskvas, poolakatel õnnestub saavutada 20a relvarahu. Venelased ei saagi tulla rootslastele appi. 1601 a alguses see sõlmitakse. Hertsog Karli delegatsioon e saavut a midagi, Godunov ei tunnista Täyssinä rhau, leiab et rootsalsed peavad anda eestimaa valdused venelastele üle. Venelased olid nõus hoidma relvarahu 1 a . Vahele tuleb jälle juhus. 1601 a on ulatuslik ikaldus, näljahäda ja katk( 1601-1603). Rootslased viivad võimalikult kiirelt oma väed siit minema, poolakad samuti. Ühel hetkel tõmmatakse väed kõikjalt välja, Godunov pole valmis alustama sõda rootsiga. Raske olukord jääb Venemaal kestma, 1605 a apr sureb Godunov. Venemaal algab Segaduste aeg( Smutnoe vremja). Palju troonipretendente
annaabi.ee 
