seemned hakkavad kasvama taimeksainult koos seenemudastikuga. Õpik lk. 73 Parasitism : on kahe erinevasse liiki kuuluva organismi kooselu, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik parasiit elab peremeesorganismi arvel ja põhjustab haigust või isegi surma. Parasiitseeni esineb nii taimedel kui ka loomadel. Taimede parasiidid: 1. Tungaltera kasvab teraviljade viljapeades, ta on väga mürgine ning sellist vilja ei tohi toiduks kasutada. 2. Kõrrerooste kuulub roosteseente hulka ja põhjustab taimede enneaeget kuivamist. 3. Nõgiseened põhjustavad teraviljasaagi ikaldumist. Seenhaiguste vastu pritsitakse taimi pungitsiilidega (s.o. Seenemürkidega). Näiteks viinamarjadel, ilutaimedel jt. tõrjutakse jahukastet bordo vedelikuga või burgundia vedelikuga. Loomade parasiitsed seened : 1. Epitermofüütia on parasiitseen, mis elab inimese marrasnahas ja põhjutab sõrmede, varvaste, kaenlaaluste marrasnaha hävimist. On väga nakkav
Et haigusest tabatud noored võrsed ei jõua sügiskülmade saabumiseni küllaldaselt areneda ja puituda, võib kogu taim omandada põõsa kuju või isegi kuivada. • Teistel puudel esinevad jahukasted: vahtra-jahukaste, saare-jahukaste, jalaka-jahukaste, paju-jahukaste, kase-jahukaste, pihlaka-jahukaste. • Tõrjeks puudub enamasti vajadus. LEHEROOSTED • Haigus esineb mitmesuguste lehtpuude lehtedel, kuhu tekivad enamasti rohked väikesed kollased, oranžid või pruunid roosteseente eostekandjate padjandid. Tugevamate kahjustuste korral järgneb osaline või täielik lehtede kuivamine. Kuigi haigus pole ohtlik kahjustab ta puude kasvu ja nõrgestab neid. • Eestis esinevad järgmised leheroosted: kase-pigirooste, haava-pigirooste, pihlaka- näsarooste. LEHE-LAIKTÕVED • Haigus esineb lehtedele ilmuvate, enamasti pruunide, kollaste või mustjate täppide või laikudena. Laikude kohal sureb lehekude, mõnikord võib sellele järgneda
ja *meioosiga, mille kaudu organismis toimub geneetilise informatsiooni vahetus. Sulgeosla e. periteetsium, perithecium - pirnja või peaaegu keraja kujuga *askoom, mis avaneb *ostiooli kaudu *pooriga, kust pääsevad välja *kotteosed Suvieos e. uredospoor, urediniospore, uredospore, urediospore - *suvieoslates tekkiv *kaksiktuumaline *eos roosteliselaadsetel (Uredinales) *pärisperemeestaimel; vegetatsiooniperioodil korduvate põlvkondadena tekkivatena on suvieoseid käsitletud ka roosteseente *anamorfina. Suvieosla e. uredosoorus, uredinium - roosteliselaadsetel (Uredinales) *pärispermeestaime kudedes *suvieoseid moodutav struktuur. Sügospoor e. seigeos, zygospore - *sügogaamia tulemusena tekkiv *püsieos ikkesseentel (Zygomycota). Sümbioos, symbiosis - liikidevaheliste suhete vorm; euroopa autorite mõistes - mutualism: kahe eri liiki organismi mõlemapoolselt kasulik kooselu, näit. *samblikel ja *mükoriisaseentel.
2.1.2. Seente paljunemisorganite ehitus ja levimine Seened levivad seeneniidistikuga, seenenööridega ja mikroskoopiliste rakkude ehk eoste (spooride) abil. Seentel eristatakse vegetatiivse, sugutu ja sugulise paljunemise eoseid. 1. Vegetatiivse paljunemise eosed tekivad seeneniitidest. Nendeks on näiteks püsieosed, mis tekivad seeneniidi raku sisu kokkutõmbumise ja paksu kestaga kattumise teel, nende abil elab seen üle talve ja ebasoodsad keskkonnatingimused. (Näiteks roosteseente talieosed). 2. Sugutu paljunemise eosed tekivad erilistel eostekandjatel ainult teatud seene osades. Nendeks on näiteks lülieosed, mis tekivad üksikult või ketina nöördumisel seeneniidist lülieoste kandjate tipus või harudel. Lülieostekandjad võivad olla seeneniidil üksikult, kimbus või lavana. 3. Sugulise paljunemise eosed tekivad sugulise protsessi tulemusel. Enne nende teket ühinevad kahe eri seeneniidistiku või sama seeneniidistiku erinevad rakud
kasutatakse peamiselt lehetäide tõrjeks · Ekstraktide valmistamisel alles jäävat nõgesematerjali võib kasutada kompostilisana, sest ta aktiveerib valmimisprotsessi Põldosi · Põldosjaleotisel on eelkõige haigusi ennetav mõju ning arvatavasti ka mikroobidevastane toime · Põldosja droog (kuuma vee tõmmis) sisaldab üle 10% ränihapet · Hea vahend seenhaiguste ohjamiseks · Võib kasutada jahukasteseente, nõgiseente ja roosteseente vastu räniühendid muudavad taimerakud tugevamaks ja haigustele vastupidavamaks. Ettevaatust taim on üsna mürgine Koirohi · Päikesepaistelisel kasvukohal toitainevaesel mullal on toimeainete sisaldus kõrgem · Absindi (koirohujoogi) pidev tarbimine tekitab ajukahjustusi ning vaimset allakäiku 13 · On tuntud koide, kirpude, prussakate, tigude ning hiirte ja
Pimedas kuivatatud ja kuivas hoitav ravim säilib viis aastat. Sama pika ajaga on meie puu asemele kasvanud uus ja me võime koguda värske ravimi. Metsas on paakspuu marjad mitmetele lindudele toiduks, vastutasuks levitavad nad aga toiduandja seemneid kõikjale kuhu lendavad. Siiski on paakspuust ka inimesele veidi kahju. Nimelt võib kevadel näha paakspuu läikiva lehe alumisel küljel oranze kuhjakesi. Need kuuluvad roosteseentele. Paakspuu on nagu türnpuugi roosteseente vaheperemees, hiljem levivad seened temalt teistele taimedele. Viimastel aastakümnetel on paakspuu meil muutunud märksa tavalisemaks ta on üheks sagedamaks puittaimeks, mis hakkab vohama kasutamata niitudel ja puisniitudel. harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) Türnpuu on rohkem tuntud Põhja- ja Lääne-Eesti inimestele, sest sealsetel kuivadel loopealsetel kasvab teda palju sagedamini kui Lõuna- või Ida-Eestis. Kuid selgeks võiks õppida selle taime igaüks
järelkasvu puhul raiestikel. Tuul etendab tähtsat osa puuliikide paljunemisel. Tuule abil tolmleb enamik metsapuid (anemofiilia): mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel, kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (pappel, kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.). Tuulest oleneb mitmete seenhaiguste ja putukkahjurite levik. Seisev ja niiske õhk soodustab paljude roosteseente, nagu pudetõve, pigirooste jt. levikut. Igasugune tuul soodustab metsatulekahjude levikut. Tugev tuul põhjustab ka pinnatule üleminekut ladvatuleks. Puud alluvad oma pika eluea jooksul pidevalt tuule toimele ja tuule mõjul kujuneb neil välja võra ja tüve vorm. Kohtades, kus puud alluvad ühekülgsele tuulele, moodustub võra peamiselt tuulealusel küljel ja tüved jäävad kõveraks. Tugeva tuule korral on tüvede läbilõige ovaalne. Tüvi jääb läbilõikes ekstsentriliseks, sest
annaabi.ee 
