1938 Loodusuurijate Seltsi auliige 1938 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu auliige 1938 Eesti Maleliidu auesimees Vabadusristi I liigi 1. järk Vabadusristi III liigi 1. järk 24. aprill 1938 Valgetähe teenetemärgi kett 24. aprill 1938 Riigivapi teenetemärgi erisuurpael Looduskaitsemärgi I järk Tallinna linna aukodanik Tartu linna aukodanik Pärnu linna aukodanik Tahkuranna valla aukodanik Iru valla aukodanik Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige Tema järgi on nimetatud roosisort `Staatspräsident Päts' 25. aprillil 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler XI Eesti üldlaulupeo patroon XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon Tallinna Rotary klubi auliige Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige 1939 nimetati Kentmanni tänav Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. Teosed
Marie Under Marie Under oli esimene naisluuletaja. Ta elas aastatel 1883-1980 ehk 97.aastaseks. Juba 4.aastaselt õppis ta lugema. Lisaks tegeles ta veel klaveri mängimisega ja uisutamisega. Esimesed saksakeelsed luuletused kirjutas ta 13aastaselt. Varsti astus ta Siuru liikmeks ning oli seega Siuru ainus naisliige. Sellest ajast on järgnev sonett. Ma armastan su armastust Ma armastan su armastust ja jään Ta imetlejaks: hardalt teretan Kui päästjat sind ning hinges veeretan Sull tänu liigust, kui su armu näen. Ei malda kauem sala kui fontään Sull luiluda- sind ülemeretan! Kui põõsas, ammu õitest nõretan, Kui õnnistud all armupäikse läen. Ma armastan su armastust! Sa mind Sin...
jaan. 1956.a. Tema maised jäänused maeti Burasevo metsa. 1990.a. maeti K. Pätsi säilmed Tallinna Metsakalmistule.Tahkurannas on Konstantin Pätsi mälestussammas. K. Päts oma viimases Võidupüha läkituses 23. juunil 1940.a. ütles: "Kõige suurem, mida meie oleme suutnud luua on Eesti riik. Temale kuulub meie kõige palavam armastus, meie ustavus, meie töö ja meie elu." Terve ta elu jooksul anti talle mitmeid aunimetusi ja tunnustati mitmel erineval moel. Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Konstantin Päts Referaat Konstantin Päts Jael Kotkas 9d Tallinna 21. kool
sc. techn. h. c.) · 1938 Andhra ülikooli (Indias) audoktor · 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige · 1938 Loodusvarade Instituudi auliige · 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige · Vabadusristi I liigi 1. järk · Vabadusristi III liigi 1. järk · Looduskaitsemärgi I järk · Tallinna linna aukodanik · Tartu linna aukodanik · Pärnu linna aukodanik · Tahkuranna valla aukodanik · Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Konstantin Päts Kasutatud allikad: http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=10699 http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=257
* 1938 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu auliige * Vabadusristi I liigi 1. järk * Vabadusristi III liigi 1. järk * 24. aprill 1938 Valgetähe teenetemärgi kett * 24. aprill 1938 Riigivapi teenetemärgi erisuurpael * Looduskaitsemärgi I järk * Tallinna linna aukodanik * Tartu linna aukodanik * Pärnu linna aukodanik * Tahkuranna valla aukodanik * Iru valla aukodanik * Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige * Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Päts * 25. aprillil 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium * Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler * XI Eesti üldlaulupeo (1938) patroon * XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon (17.-18. september 1938) Allikad et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts www.hot.ee/vaikal/vang-1.html www.hot.ee/vabadussoda/pats.htm www.miksike
luulekogu "Sonetid" lüürikast. 1932. aastal ostsid Under ja Adson omale krundi ja ehitasid maja Nõmme linnaossa Tallinnas. Marie ja Adson reisisid palju. Eestis algas tsensuur. Kirjanikel ei lastud avaldada oma töid. Okupatsiooni ajal oli Underi ainus töö tõlkimine. 1944. aastal põgenes Marie Under koos Artur Adsoniga Rootsi. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis. Ta on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Marie Underi järgi on nimetatud roosisort. LOOMING Underi looming on romantiline ja elamusterikas. Tema eluajal peeti tema luulet vägagi julgeks. 4 Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga.
techn. h. c.) · 1938 Andhra ülikooli (Indias) audoktor · 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige · 1938 Loodusvarade Instituudi auliige · 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige · Vabadusristi I liigi 1. järk · Vabadusristi III liigi 1. järk · Looduskaitsemärgi I järk · Tallinna linna aukodanik · Tartu linna aukodanik · Pärnu linna aukodanik · Tahkuranna valla aukodanik · Iru valla aukodanik · Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Konstantin Päts · Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler · XI Eesti üldlaulupeo (1938) patroon Kasutatud kirjandus: 1. Turtola, Martti: President Konstantin Päts. Tallinn: Tänapäev 2003 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts