Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"roosiromaani" - 7 õppematerjali

Kordamine renessansi kontrolltööks
4
doc

Kordamine renessansi kontrolltööks

armukadedus, abielurikkumine, petmine ja nöökimine. Teose satiir on suunatud selle abielu pihta, mis on majanduslik kokkulepe, mehe valiku ainuõiguse vastu ja naise tunnetevabaduse kaitseks. ,,Dekameron" koosneb 100 novellist ja lugusid jutustati 10 päeva. 7. Chaucer ja Marguerite de Navarre. - Inglise uue aja kirjanduse isaks nimetatakse Geoffrey Chaucerit. Chauceri loomingu kaks perioodi on prantsuse periood ning itaalia periood. Prantsuse perioodil tõlkis ta ,,Roosiromaani" ja matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid. Kulminatsiooniks sai siis ,,Hertsoginna raamat". Itaalia periood tekkis aga vahetu kokkupuute mõjul itaalia kirjandusega, mil eeskujudeks olid Dante ja Boccaccio. Boccaccio teosest laenas Chaucer mahuka poeemi ,,Toylus ja Criseyde" teema. Chauceri peateose nimi on ,,Canterbury lood". On püütud jäljendada Boccaccio ,,Dekameroni". Marguerite de Navarre oli humanistlik naiskirjanik. Navarra kuninganna peateose nimi on

Kirjandus → Kirjandus
133 allalaadimist
Antiikkirjandus
4
doc

Antiikkirjandus

tulevad. 11. Mis on allegooria? Mis on personifikatsioon ehk isikustamine? Too mõni näide mõlema kohta. Allegooria ­ mõistukõne, milles on koos kaks tähendustasandit ­ see millest jutustatakse ja see mida mõeldakse. Loomade kohta: rebane ­ kavalus; karu ­ kohmakus. Isikustamine ­ loodusesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. Maa tukub. 12. Mida kujutab endast keskaegne Roosiromaan? Teemadeks on armastus, sümboliks roos. Roosiromaani allegooria kujutab rüütlikultuurile omast naise kummardamist, mis ei pea lõppema vastuarmastusega. 13. Mida kujutab endast keskaegne Rebaseromaan ­ millised tegelased seal on? Keskaja kuulsaimad jutustused olid ,,reinuvader Rebase seiklused", mida hiljem nimet, rebaseromaaniks. Peategelaseks rebane (kaval tüssaja). Selles peitub keskaegne sümboolika . loomamaskide taha peitus tollane ühiskond. IV Renessanss 1. Miks renessansiajastul on selline nimetus ­ taassünd

Kirjandus → Kirjandus
31 allalaadimist
Johan Huizinga-Keskaja sügis
7
docx

Johan Huizinga "Keskaja sügis"

pannud selle piduliku laulatuse sakramenti. (121) ... ­ kiriklik - , mis oli eriti populaarne erootilise elemendi rüütaja. Kiriklikke väljendeid kasutati seksuaalsuse tähistamiseks k.ajal. (123) Homme lige [armastuse teener] (126) Põhjalik allegooria rahuldas kõiki k.aegse fantaasia nõudmisi. Ilma personifikatsioonideta poleks vaim suutnud tundeid väljendada ja neid uuesti tunda. (127) Veel 15. Saj lõpul võib Jean Molinet teatada, et ,,Roosiromaani" väljendid olid käibel üldlevinud vanasõnadena. (131) On silmatorkav ja ometi arusaadav, et õukond pooldab ülla truuduse ranget ideaali. (132) .... daamile, kes kaotab oma armastatu surma läbi, tuleb vähem kaasa tunda kui truudusetu kallima armukesele. (135) ... palverännakud olid armuseiklusteks väga populaarsed. (137) ... kombed ideaaliga sobitusid, on kahjuks vägagi harvad neil sajandeil.... (139) Oma olulisimas tähenduses on pastoraal midagi rohkemat kui üksnes kirjanduszanr

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Maailmakirjandus II eksamikonspekt
24
doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

· Kirjanduses valitsesid Inglismaal sel ajal alles hiliskeskaegsed zanrid ­ allegoorilised poeemid jne. · C. Loomingu erakordsus on seotud tema elukäiguga. Kaupmehe poeg, sai tänu soosijatele õukonda diplomaadiks, sai käia Itaalias, võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. · Varases loomingus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid ­ kirjutas ballaade, rondoosid, ühe nägemuse vormis poeemi, tõlkis natuke ,,Roosiromaani". Hilisem looming osutab otseselt Itaalia renessansi mõjule. · ,,Canterbury lood" meenutab Boccaccio ,,Dekameroni" ­ hõlmab terve hulga novellilaadseid lugusid, mis on erinevalt B-st värssteos. Teoses kritiseerib tollase inglise ühiskonna paljude kihtide esindajaid. 9 Maailmakirjandus II ­ Keskajast klassitsismini

Varia → Kategoriseerimata
459 allalaadimist
Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
21
doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

Inglismaal ja Prantsusmaal nimetati neid goljaarideks. Vagantide luule sarnaneb jooma- ja pilkelauludega. Vagantide luulest on alguse saanud üliõpilashümn ,,Gaudeamus" ja vagantide kuulsaim luulekogu Lõ-Saksamaalt ,,Carmina Burana". 13.saj levis Prantsusmaal 2 suurt teost, mida on muudesse kultuuridesse ümber kirjutatud. Roosiromaan ja rebaseromaan on sotsiaalse satiiriga, peegeldavad ühiskonnasuhteid ja koosnevad rahvatarkustest, propageerivad mõistust. Roosiromaani tegelased olid isikustatud, nt Hirm ja Ausus. Rebaseromaan oli loomaeepos, mida näiteks on mugandanud Kreutzwald. Rahva- ja hispaania luule. Paljudes Euroopa riikides oli hiliskeskaeg suur rahvaluule õitseng. Euroopa kirjandusloo mõjukas nähtus oli hispaania romanss. Kui mujal avastati rahvaluulet romansiga, siis Hispaanias pandi seda juba 15.saj kirja. 16.saj ilmus palju romanseerosid ehk romansikogusid.

Kirjandus → Kirjandus
79 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

juurde jalutusruume. Labürintide kujud olid väga erinevad. Uhkelt kaunistatud purskkaevud aias on pärit Araabiamaadest. Ristirüütlid puutusid oma retkedel kokku Araabiamaade ristikäikude ja teiste elementidega ning tõid sealseid ideid moonutatult Euroopasse. Kaasa toodi peale aiakujunduslike võtete (ristikäigud, metallist kunstpuud) ka taimi. Keskaegsest ilukirjandusest tuleb tähtsamana mainida nn Roosiromaani, Roman de la Rose (Guillaume de Lorris), allegoorilist poeemi, mis sündis 1230.-1270. aastate paiku. Selles kirjeldatakse paljusid aedu, mis andsid pildi euroopa aiakujunduse ideaalist keskajal. Raamat kirjeldab ühe noormehe unenägu imeilusast aiast, kus teda tabab Amori nool ja ta armub jäägitult ühte roosinuppu. Roosinupp sümboliseerib loomulikult noort tütarlast. Aed ise on nelinurkne, kõrgete müüride taga. Palju eksootilisi puid: granaatõun, kreeka pähkel,

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

ta väärib -- milles me muide sugugi ei kahtle --' avaldama kohe ka käsikirja teise osa. Vahepeal aga, kuna ristiisa peetakse teiseks isaks, kutsume lugejat nägema meis, aga mitte ' krahv de la-Fere'is, oma lobu või igavuse põhjustajat. Nüüd aga asugem jutustuse juurde. ESIMENE OSA I HÄRRA D'ARTAGNAN-ISA KOLM KINGITUST. 1625. aasta aprillikuu esimesel esmaspäeval näis Meung'i linnake, kus kunagi sündis «Roosiromaani» autor, olevat niisuguses mässutuhinas, nagu oleksid hugenotid seda teiseks La Rochelle'iks muutmas. Nähes naisi Grande-Rue suunas põgenemas ja lapsi uksekün-nistel karjumas, kiirustasid paljud linnakodanikud soomussärki selga tõmbama, haarasid oma pisut ebakindla enesetunde parandamiseks musketi või hellebardi ja ruttasid «Vabamöldri» kõrtsi poole, mille ees tungles minutist minutisse kasvav lärmakas ja uudishimulik rahvasumm. Noil aegadel olid paanikahood sagedased

Kirjandus → Kirjandus
147 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun