Ema õpetas mind kodus kuni 14aastaseni siis saadeti mind Grotoni põhikooli Massachusettises. Koolis olin ma populaarne kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Olin eeskujuline õpilane. 1899. aastal jätkasin õpinguid Harvardi ülikoolis. Seal kasvas mu huvi poliitika vastu. Sajandivahetusel astusin ka ise Vabariiklikku parteisse. Pärast Harvardi ülikooli lõpetamist liikusin edasi Kolumbia õigusteaduskonda. 1905. aastal abiellusin oma kauge sugulasega Anna Eleanora Rooseveltiga. Me saime 5 imelist last, kuid viimane laps suri noorelt. Minu sugulane Theodore Roosevelt oli edukas president ning see inspireeris mind. Astusin poliitikase deomkraadina. 1920. aastal esitati minu kanditatuur asepresidendi kohale. 1921. aasta suvel juhtus minuga õnnetus, mis muutis minu elu. Ma sain 39-aastaselt lastehalvatuse. Kuid ma ei lasknud sellest ennast häirida ega andnud haigusele alla. Jätkasin jalgade kasutamist , põhiliselt ujudes. 1926
plaanid juba 30'ndatel, mille järgi antud riiki sissetungida 1941. aasta suvel. Hitler aga ennetas selle plaani tungides Venemaale varem sisse. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidust, sealhulgas ka Baltimaad. Saksa armee jõudis ka Moskva ja Leningradi lähistele, kuid vallutada linnu ei suudetud. Toimus võimas lahing. Punaarmee aga sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. Stalin oli ka üks saksa-vastase koalitsiooni liige. Tema, koos Churchilli ja Rooseveltiga tegid plaanid, kuidas Saksamaad maatasa teha. Nad pidasid kolm koosolekut: Teheranis, Jaltas ning Potsdamis. Seal nad panid väga kindlalt paika, kes keda ja millal ründab. Ühiste jõududega mindigi Berliini, mis hävitati pea täielikult, sealhulgas ka enamus Saksamaad. Sellega oli Hitler. Peale Teist Maailmasõda, kui Stalin oli Nõukogude Liidu võidule viinud, kasvas Venemaal patriotism. Stalin tahtis uut sõda. Ta alustas plaanide välja mõtlemisega, kuid mees
plaanid juba 30'ndatel, mille järgi antud riiki sissetungida 1941. aasta suvel. Hitler aga ennetas selle plaani tungides Venemaale varem sisse.(1) Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidust, sealhulgas ka Baltimaad. Saksa armee jõudis ka Moskva ja Leningradi lähistele, kuid vallutada linnu ei suudetud. Toimus võimas lahing. Punaarmee aga sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. Stalin oli ka üks saksa-vastase koalitsiooni liige. Tema, koos Churchilli ja Rooseveltiga tegid plaanid, kuidas Saksamaad maatasa teha. Nad pidasid kolm koosolekut: Teheranis, Jaltas ning Potsdamis. Seal nad panid väga kindlalt paika, kes keda ja millal ründab. Ühiste jõududega mindigi Berliini, mis hävitati pea täielikult, sealhulgas ka enamus Saksamaad. Sellega oli Hitler alistatud. Enne sündmuste lõppu, tegi viimane enesetapu koos Eva Brauniga. Alistumislepingule pidi alla kirjutama hetkel kõige kõrgemal positsioonil olev isik. (3) Peale
hukka, andes teada, et Balti riikide ja Poola jagamine oli ebaseaduslik. KOKKUVÕTE Molotov oli väga terava meelega täpne juhtiva talendiga suurmees, kes kaitses järjekindlalt oma riigi huve. Talle ei pöörata minu meelest tavaliselt piisavalt tähelepanu, kuigi ta täitis üpris suurt rolli Stalini-aegsel Venemaal. Molotov oli üks vähestest, kui mitte ainuke inimene, kes oli kätt surunud Stalini, Mao, Hitleri, Churchilli ja Rooseveltiga. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.spartacus.schoolnet.co.uk/RUSmolotov.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Vyacheslav_Molotov http://www.britannica.com/EBchecked/topic/388488/Vyacheslav-Mikhaylovich- Molotov http://www.marxists.org/glossary/people/m/o.htm
õpetajana ühe linnasisese projektiga eluasemete loomiseks sisserändajate peredest ja kehvadest oludest pärit lastele. Vahepeal oli onu Theodore saanud presidendiks ning 17- aastane pisut kohmakas ja suurt kasvu neiu (Eleanor oli tolleaegse naisterahva jaoks ebatavaliselt pikka kasvu ~180 cm) oli Valges Majas väga sagedane külaline. Valges Majas kohtus neiu paljude oma sugulastega, nii ka oma viienda järgu nõbuga Franklin Delano Rooseveltiga, kellega Eleanor hiljem ka abiellus. Franlin D. Roosevelt pärines perekonna harust, keda hüüti nende elupaiga järgi Hudson Valley juures Hyde Parki Rooseveltideks, et eristada neid Oyster Bay Rooseveltidest, Teddy ja Eleanorist, kes elasid New Yorgi linnas ja Long Islandil. 20-aastane Franklin oli sarmikas ning nägi hea välja, ta oli lõpetamas Harvardi ülikooli juristina, kui ta 1903. aastal hakkas huvi tundma Eleanori vastu. Keegi ei mõistnud,
Pikapeale enam ei julgetud avalikult astuda diktatuuripooldajate vastu, kuna enamasti lõppesid vastu astumised salapärast kadumiste, mõrvade ja muu sellisega. Ka Ameerika ei olnud üdini demokraatlik. Et majanduskriisist väljuda, tuli paratamatult kasutada karmikäelisemat poliitikat, mida Roosevelt kahtlemata ka tegi. Ta ei toetanud niivõrd rikkaid (mille peale viimased muidugi vägagi solvunud olid, näiteks Henry Ford keeldus Rooseveltiga rääkimast, kui viimane tema autotehast külastas), kuivõrd vaesemat ühiskonna kihti. Ta kasutas ka oma mõjuvõimu enda kasuks, kuid sellele vaadati suhteliselt läbi sõrmede, kuna üldiselt tõi tema "uus kurss" ameerika majanduse kriisist välja. Kuid miks ei tekkinud diktatuure näiteks Inglismaal, Prantsusmaal, jne? Arvan, et eelkõige seepärast, et nendes riikides olid demokraatlikud juured tugevamini kinnistunud. Nendes