Kõik need pealtnäha erinevad pildid moodustavad justkui ühtse terviku. Näitus kujutas minu jaoks sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantilist atmosfääri. Suurim osa töödest olid lüürilised. Esimesest ruumist nägin töid, mis olid pigem sinakates toonides. Neist hiilgas välja merelist hõngu. Need tõid mõttesse kodusaare ning selle võlud. Eriti meeldivalt mõjusid muidu siniste värvidega tehtud tööd, mille sisse oli lisatud veidi roosakaid toone. Kurbusemärgid vaataja peas võisid kaduda. Osadel teostel oli aga puudu mõjuvusest ning ehedusest. Teisest ruumist nägin, kuidas erksamate värvidega oli mängitud. Need lõid minus kui pealtvaatajas heaolutunde ning kujutasid mu jaoks justkui äsjaalganud suve. Piltidel võis näha erinevat sorti lilli. Siiski saan ette heita seda, et liiga paljude värvide kokkupanek võib tekitada vaatajas ebameeldivat tunnet. See ei tundu reaalne ning ei paku mulle kui vaatajale huvi
romboeedriliste kristallidena. Esineb peamiselt settekivimites. Kaltsiit Kaltsiit Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadi Kõvadus: 3 Värvus: valge, läbipaistev, lisanditena roosakaid, punakaid, kollakaid toone Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: 3,5% HCl-ga reageerimisel “keeb”. Esinemise vorm ja koht: Kaltsiiti leidub ka tardkivimites, mõnedes karbonatiitides on ta peamine mineraal. Samuti esineb kaltsiiti koos maakmineraalidega ning liivakivides tsemendina. Paljud merelised
kui näitleja asus jutustama või laulma järgmist emotsionaalset lugu, sellisel juhul muutus ülejäänud osa lavast pimedaks ja kogu valgus oli suuantud jutustajale. Emotsioonide loomiseks oli kasutatud ka värvi efekte näiteks sell-ajal kui näitleja laulis publikule tänutäheks laulu nimega ,,Salajane pisar", siis valgustus oli loodud nii, et näitleja oli valgustse keskpunktis ja taga seintel oli näha loo juurde sobivaid punakaid ja roosakaid valgus toone. Selline värvide efekt ja valguse suunamine ülejäänult lavalt vaid jutustajale andis hästi edasi jutsutuse sisu ja selle tundeid. Esemeid mis laval leidus ei olnud palju üldjoontes oli asjusi 3, kuid need sisaldasid oma korda pisemaid detaile. Etenduse algul oli laval vaid kahe astmega tool ning riidenagi millel rippusid paar-kolm riiet. See järel astus lavale rekvisiitor, kes lükkas lavale ka käru, mis sisaldas endas mitmeid pisemaid rekvisiite
Sasaani ja nn soomuskarbi keha on üleni kaetud suurte ning tugevate soomustega, mille igal alusel on tume pigmenditäpp. Karpkalade seljapool on traditsiooniliselt kõhupoolest tumedam. Seljal valdavad, sõltuvalt veekogu põhjavärvusest, kas tumehallid ja sinkjad- või siis mustjaspruunid toonid. Küljed säravad kollakaspruunilt ning huuled ja kõht valkjalt või kollakashallilt. Noortel karpkaladel ja sasaanidel esineb huulte- ja kõhupiirkonnas sageli roosakaid toone. Kudevalmis isased uhkeldavad punakalt toonitud sabauime- ja helmeskattega. (Leili Järv) Joonis 1. Karpkala hammastatud ogakiir 1.3Levik looduses Kodustatud karpkala eellaseks ja looduslikuks lähtevormiks on ulukkarpkala e sasaan, kelle looduslik levila paikneb Euraasias ning on jagunenud läänepoolseks (Musta, Kaspia ja Araali mere vesikond) ja idapoolseks (Ida- ja Kagu-Aasia) piirkonnaks (joonis). Need levilad on
Sõimerühma lastega viin palju planeeritud tegevusi läbi kunstikeskuses, kus lastel oli võimalik igapäev oma kätega midagi luua ja sõnadeta suhelda. Nii oli lastel igapäevaselt võimalus maalida ja joonistada. Lastele meeldib tegutseda kunstipesas looduslike värvidega, kus lapsed saavad tunda lõhna, maitset, tekstuuri. Näiteks: tutvustasin lastele looduslikke värve nagu punapeet (annab punakaid toone), mustikas (annab sinakaid toone), maasikas (roosakaid toone). Peale selle, et kõik olid söödavad asjad ja neil oli võimalus neid maitsta, said lapsed nendega väga lõbusalt lasta fantaasial lennata. Näiteks „Maasikapõld vihmasajaus“ maasikatega tehti pildile kujundtrükki, vihmalompe tegid lapsed paberile mustikaid näpuga katki vajutades. Taustaks mängis CD-lt vihmasadu. Silmnähtavat rõõmu ja lõdvestust pakkus väikestele lastele maalimine käte ja sõrmedega
sajandi esimesel poolel ja keskpaiku paljapäi. Juuste kooshoidmiseks ja ühtlasi peaehteks kandsid nad võrukujulist pärga. 19. sajandi esimese poole ja keskpaiga neiurõivastuse juures kanti ühtlase laiusega võrupärgi, mille kõrgus oli ERMi kogude põhjal umbes 6,5-8,5 cm. Järvamaal kaeti pärg mitmevärviliste riidelappidega, üldine oli aga, et pärg kaeti (s.t tõmmati piki võru) tollele ajale iseloomuliku lillelises koemustris siidlindiga. Eelistati sooje punakaid-roosakaid toone, kasutati ka kollakaid ja õrnsiniseid ning rohelisi pärgi. 19. sajandi alguse võrupärgadele pandi sageli lisaks kattelindile ka äärekaunistus - punasel alusel kitsas kardpits või erinevas toonis kitsas siidpael. Hilisematel pärgadel on ainult kattelint, seega 12 määrab lindi laius pärja laiuse. 19. sajandi pärgadel, mille pind oli kaetud pikisuunas
nahka mehhaaniliste vigastuste eest. Ühtlasi on ta organismile varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu. Täites lihastevahelised vaod ja lohud, annab ta kehale tema iseloomuliku ilu. NAHA TEKISED Epidermisest tekib mitmeid eriülesannetega elundeid. karvad, küüned, näärmed. Neid nimetatakse naha tekisteks ehk derivaatideks. Küüned Inimesel on kõigi sõrmede ja varvaste distaalsete lülide selgmisel pinnal küüned, mis kujutavad endast õhukesi sarvestunud kumeraid roosakaid läbipaistavaid plaate. Küüs koosneb tihedalt paiknevatest sarvestunud kettudest, mis sisaldavad keratiini. Suurem osa küünest - küünekeha - lõpeb distaalselt vaba servana, proksimaalselt läheb üle küüne kõige õhemaks osaks - küünejuureks, mis ulatub sügavale nahakurru sisse. Kohal, kus küünekeha läheb üle küünejuureks, on nähtav nahamõika alt esileulatuv poolkuujas heledam osa, mis kujutab endast küüne kasvamispiirkonda
annaabi.ee 
