Elleri helitööde propageerimisele. Heino Elleri nime kannab Tartu Muusikakool. Näitusel on eesti rahvapille ning kohalike pillimeistrite töid ja muusikariistu, mis valmistatud väljaspool Eestimaad, kuid on huvitavad pillitüüpidena või omavad memoriaalset väärtust. Rahvapillide kollektsioonis on instrumente möödunud ja ka käesolevast sajandist. Välja on pandud mitmesuguses kujus kandled, karjapasunad, sikusarved, vile- ja roopillid, parmupillid, hiiukandled, viiulid, lootspillid ning mitmed teised Eestimaal kasutusel olnud ja olevad pillid. Eelmine sajand armastati teha hästi kaunistatud pille. Muuseumi pillikollektsioonis on eesti meistrite valmistatud pille, eesti muusikutele- näitlejatele kuulunud kaugemate maade meistrite instrumente ja ka mitmeid huvitavate legendidega klavereid. Estonia klavereid valmistatakse välismaale päris palju. Säilinud on ka tahvelklavereid, mis suletuna näevad laua moodi välja
`` Läksime edasi torni poole, istusime maha ja kuulasime giidi juttu: Assauwe torn on ehitatud 1411 aastal, see on unikaalne maja. Tornis toimus eelmine aasta ka Beethoveni näitus. Eesti rahvapill on kannel, mis on 6 keeleline. Klaver nimega ´´riga`` on toodetud Eestis. Parmupill on väike ja unikaalne samuti ka Eesti rahvuspill. Sotimaal on parmupill väga populaarne. Siin toas olid veel ka: lõõtspillid,põispillid,parmupillid,sohusarved,vilepillid,karjapasunad,roopillid,torupillid,kandled, viiulid ja muud. Giid mängis meile Läti lugu, põriseb ja nagu tõmbaks keeli. Giidi nimi on Alo Põldmäe ja ta on helilooja ja muuseumis toimuvate asjade korraldaja Meil oli suur au, et just tema tegi /korraldas meile selle ringkäigu, sest varem kunagi ei ole andnud tema ringkäiku meie koolist käinud õpilastele ja õpetajale. Minu arvamus: Alguses oli kohta raske üles leida aga sellega saime hakkama.
Trummi kõla oleneb ka kohast membraanil, kuhu lüüakse. Esimesed trummikiled tehti nahast, kuid looma nahk reageerib tugevasti õhuniiskuse muutumisele ja seepärast kasutatakse tänapäeval tehismaterjale. Väikeste trummide kile pingutati V-kujuliste nööridega, iga V tipus oli nahkrihm, millega nöörid tõmmati kõvemini pinguli, et kile poleks lõtv. Trummipulkade pead jagunevad kõvadeks, keskmisteks ja pehmeteks. Roopillid Roost keeltega puhkpilli heli saab alguse keele võnkumisest, mis paneb võnkuma pillitorus oleva õhusamba. Roost on kujunenud kaht tüüpi pilliosad: · Lesthuulikud jagunevad omakorda ühekordse-(klarnet) ja kaksiklesthuulikuga (fagott) pillideks. Üks vanimaid lesthuulikuga pille oli Antiik-Kreeka aulos, mida mängiti juba 2800 eKr. · Lestkeeled leiduvad peamiselt mõnedes oreliviledes ja lõõtsatüüpi pillides (harmoonium,
sooloinstrumendile. Tema kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida sai esitada iseseisva paladena orelil. Temalt tuntud on kolm kogumikku: "Fiori Musicali"(1635) missad orelile. Kaks kogumiku "Toccatas"(1613) ja "Partitas"(1636). Muuseumis on mänguatomaadid, mis töötavad kellamehhanismi abil ja need on üleskeeratavad . Hakati kasutama 19. sajandi lõpul . Kolmas saal muuseumis oli rahvapillide saal . See saal oli Assauwe tornis . Seal olid: kandled, torupillid, roopillid, hiiuakandled, lõõtspillid, karjapasunad , põispill ja parmupill . Kannel on ke elpillide hulka kuuluv muu sikainstrum e nt . Kannel on e e stla st e muistn e pill ning se d a tunnev ad ka paljud lähe m a d ja kaug e m a d rahvad. Kandleid on 3 põhitüüpi: vane m kannel, uue m kann el ehk viisikann el, duurkann el. Kandle põhios a d e k s on kõlaka st ja sellel e tõm m atud ke el e d . Vane m at el kanneld el oli ainult 5 või 6 ke elt
tsitter) võis osta ka poest või meistrilt. Laias laastus võib eesti rahvapillid jagada nelja rühma: ·puhkpillid (flööt, klarnet, trompet) ·keelpillid (kannel, põispill, viiul, mollpill, kitarr, Hiiu kannel) ·lõõtspillid (lõõts, Eesti lõõts, akordion, libliklõõts) ·löökpillid (Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram , parmupill ) ·Roopillid, Sarvepillid, torupill Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks vanem ja uuem. Vanem : Tantsud sõõris ja reas (Kihnu ratas, Viru löss, jpm ); Imiteerivad tantsud (Härjatants, kasatsokk, mustlasetants jpm.); Akrobaatilised tantsud (tokitants, varvatants, kandali...) Uuem : Paaristantsud (Polka , valss, labajalavalss, galopp); Kontratantsud. 3.Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levik oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga
Setumaal on kandlemänguga püütud pikendada surija elupäevi, sest surm ei kannatavat kandlehelisid. Pealtnäha meelelahutuslik pillimäng (ja tants) kuulusid erinevate kommete juurde, sest pidutsemise lõbustav ja maagiline funktsioon olid teineteisega põimunud vanasti oli pühade tähistamine kohustuslik. Kõige sagedamini mängiti pilli tantsu saateks. Vanemal ajal saatis tantsu torupill, kuid ka mitmesugused vilepillid, roopillid ja sokusarved. Hiljem pääsesid valitsema viiul ja seejärel lõõts. 19.20. sajandil hakati pilli mängima ka laulu saateks. Pillimehed olid pidudel (pulmas, kiigeplatsil jm) väga hinnas. Pulmapillimees sai tasuks kindad, paelad, hilisemal ajal ka raha, viina ja õlut. Kõrtsis anti pillimehele rikkalikult juua. 10.3. Rahvapillide liigitamineRahvapillide liigitamiseks lõid saksa etnomusikoloogid Eduard Hornbostel ja Curt Sachs 20. sajandi algul
annaabi.ee 
