mõrv jäi keisri hinge piinama.Ta ei lasknud ennast sellest häirida ja lasi sellegi poolest tappa veel palju inimesi ja isegi pereliikmeid. Lisaks kuridegudele oli Nero väga suur kultuuri- ja spordihuviline. Ta käis tihti teatris ja võttis ka ise osa paljudest näitemängudest. Talle meeldis väga rahva ees esineda. Ta võttis osa erinevatest laulu-, pillimängu- ja spordivõistlustest ning kohtunikud andsid talle alati esikoha. Nero julmus ja naeruväärsed harrastused tekitasid roomlastes palju pahameelt. Paljud roomlased arvasid, et Rooma linnas puhkenud tulekahju oli just Nero kästud tegu. Igal juhul olevat Nero põlevat linna õnneliku pilguga pealt vaadanud. Peagi tõusis roomlaste rahulolematus ja leegionid tõusid Nero vastu üles ning senat kuulutas Nero rahvavaenlaseks. Kuna sellist elu Nero elada ei tahtnud ega suutnud, tappis ta ka iseenda. Tema viimane lause olevat olnud ,,Milline kunstnik hukkub!"
väekoondised, viisid oma armee Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibaligi kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas asetleidnud otsustavas lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa. Roomlaste võimu alla langes sõja käigus ka kreeklaste Sürakuusa riik Sitsiilias. Teise Puunia sõja tagajärjel kaotas Kartaago kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. Kuid vana vaenlase ja püsivalut jõuka kaubalinnana tekitas ta roomlastes jätkuvalt umbusku. Seetõttu päästis Rooma valla Kolmanda Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. Milliste vallutuste tulemusena sai Roomast impeerium, I suurriik? Aastal 510 eKr kehtestati Rooma vabariik. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik.
Cannae lahingus. Kuid siiski ei suudetud edu ära kasutada. Rooma viis oma väed Põhja- Aafrikasse ja sundis nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa. Roomlaste võimu alla langes kreeklaste Sürakuusa Sitsiilias. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. III Puunia sõda Kartaago, vana vaenlasena ja püsivalt jõuka kaubalinnana, tekitas roomlastes jätkuvalt umbusku. Roomlased päästsid valla III Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. 5) Millised olid Rooma vabariigi ajal peamised riigivõimuorganid? Kirjelda nende tegevust ja rolli. Senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magstraadid, kes valiti igal rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed (st igasse ametisse vähemalt 2 inimest korraga). 6) Kuidas muutus riigikorraldus keisrivõimu ajal?
läbi Gallia(Prantsusmaa) üle alpide Itaaliasse, mille peale Roomlased viisid oma väed Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimus otsustav lahing, kus kartaagolased said hävitavalt lüüa. Nad kaotasid kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ka sõjalise tähtsuse. 3. Kartaago säilis aga jõuka kaubalinnana ja tekitas Roomlastes jätkuvalt umbusku. Kolmandas Puunia sõjas vallutati ja hävitati kartaago lõplikult 146 eKr Rooma riik hakkas oma võimu laiendama ka ida poole – Makedoonia, Kreeka ja Pergamoni kuningalt päriti testamendiga Väike-Aasias asunud riik. Roomast sai kogu Vahemere valitseja. VÕIMUKORRALDUS: Riigiametnikud oma töö eest tasu ei saanud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukouseks. Ametitesse tuli kandideerida kindlas järjekorras, madalamalt kõrgemale.
Roomlastel õnnestus hankida endale uued väekoondised ja need suundusid Põhja-Aafrikasse, kuhu järgnes ka Hannibal. Zama lahingus purustasid roomlased Hannibali väe täielikult ja Kartaago oli sunnitud alistuma. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. Vaenlase ja püsivalt jõuka kaubanduslinnana tekitas Kartaago roomlastes jätkuvalt umbusku. III Puunia sõda (146-149 eKr). Roomlased piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati otsusega linn hävitati. 149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike-Aasias asunud riigi. Vabariigi valitsemine ja ametnikud. Senat koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Nende ametiaeg kestis elu lõpuni
Tulemuseks on võrdlemisi täielik pilt selleaegse väikelinna üldilmest, eluolust ja ka kunstist. Maalikunstis oli palju seinamaale. Maaliti palju avatud uksi ja aknaid. Oli palju portreesid (ka kivist). Kasutati dekoratiivseid värve ja inimesi kujutati loomutruult. Skulptuur: Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte ning nende mälestust aitasid jäädvustada portreebüstid. Portreteeriti ka teisi silmapaistvaid kodanikke, mille üheks põhjuseks oli roomlastes sügavalt juurdunud esivanemate austamine. Et peale isikute taheti jäädvustada ka riigi elus toimunud tähtsaid sündmusi, eriti sõjalisi võite, õitses ajaloolisele teemale pühendatud reljeefkunst. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt. Roomlased püstitasid ka monumente. Neid püstitati peamiselt väejuhtidele, hiljem keisrite auks. Nad koosnesid alusest (pjedestaalist), millel paiknes portreebüst või seisev figuur
foiniiklaste kolooniast välja kasvanud mereriik. 3.-2.sajandini eKr pidas Rooma Kartaagoga 3 Puunia sõda (roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, sellest ka Puunia sõdade nimetus). I Puunia sõja tulemusena loobus Kartaago osast oma valdustest. II Puunia sõja ajal ründas Kartaago väepealik Hannibal Itaaliat, liikudes oma vägedega Põhja-Aafrikast Hispaania ja Gallia kaudu üle Alpide. Hannibali rünnak "selja tagant", samuti tema vägedes olevad sõjaelevandid tekitasid roomlastes õudu, Hannibal võitis roomlasi Cannae lahingus, kuid sellele järgnesid kaotused. Kartaago kaotas oma laevastiku ja valdused väljaspool Aafrikat, kuid jäi Roomale ohtlikuks vaenlaseks edaspidigi. III Puunia sõjas vallutas Rooma Kartaago lõplikult, pealinn Kartaago hävitati, maapind linna kohal künti üles ja sinna külvati soola. Vallutused jätkusid. 2.saj. eKr vallutas Rooma Makedoonia ja Kreeka ning Väike-Aasia. Alistati Vahemere idakallas, Egiptus, Lääne-Euroopa kuni Briti
Kuid siiski ei suudetud edu ära kasutada. Rooma viis oma väed Põhja-Aafrikasse ja sundis nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa. Roomlaste võimu alla langes kreeklaste Sürakuusa Sitsiilias. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. III Puunia sõda Kartaago, vana vaenlasena ja püsivalt jõuka kaubalinnana, tekitas roomlastes jätkuvalt umbusku. Roomlased päästsid valla III Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. Caesar ja vabariigi lõpp Senat ootas pärast Catalina vandenõu mahasurumist kartusega Pompeiuse naasmist sõjaväljalt, kus ta oli alistanud suuremaid ja rikkamaid maid kui ükski teine väejuht enne teda ja korraldanud elu seal ilma senatilt nõu küsimata. Tal oli hulk toetajaid ja kardeti, et ta haarab võimu. Kuid Pompeius saatis Itaaliasse jõudes
alates III sajandist e. Kr. Esimesed rooma autorid piirdusidki kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimise ja mugandamisega. Nii tõlgiti ladina keelde Homerose eeposed ning hakati nende eeskujul ka ise ajaloo ainelisi eeposeid kirjutama. Roomlaste jumalad omandasid kreekaliku ilme. Ka teatri, kõnekunsti ning ajalookirjutuse osas tugineti suurel määral kreeka eeskujudele, mis aga ei takistanud roomlasi loomast selles vallas silmapaistvaid ja originaalseid teoseid. Paljudes vanameelsetes roomlastes tekitasid kreeka mõjud teravat vastuseisu. Kardeti muistsete rooma vooruste hääbumist halbade võõrmõjude tagajärjel. Kreeka kultuuri ja kommete ülevõtmist need protestid ei pidurdanud. Kuid muutuste kiuste säilitas rooma ühiskond pikka aega põhijoontes traditsioonilise ilme. Religioon Jumalad. Varasel ajal austasid roomlased erinevaid loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, sisaldades endas jõudu, mida tähistati
annaabi.ee 
