Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma akveduktid (0)

1 Hindamata
Punktid




Rooma  akveduktid Karina Koll, Rait Mattias Salvan,  Karmen Pihlak, Madelen Kalvik, Aveli  Nilbe


Ehituskunsti suursaavutus ● Vana-Rooma akveduktid on muistse aja inseneritöö  silmapaistvamaid saavutusi ● Akvedukt (aquaeductus ld) ehk sildveejuhe on sillataoline rajatis,  mis kannab üht või mitut veekanalit ● Saastumise ja aurumise vältimiseks olid akveduktid kaetud


Miks oli vaja? ● Veevajadus kasvas kuivõrd Rooma rahvaarv tõusis
● Vähestel roomlastel oli veevärk - lahenduseks olid saunad
● Saunad said ka seltsielu keskusteks
● Rooma vesi tulenes Tiberi jõest
● Muide - Roomlased polnud esimesed, kes akvedukte kasutasid


Ehitamine ja korrashoid ● Vana-Rooma akveduktidele mõeldes kerkib paljude kujutlusse kõrge,  silmapiirini ulatuv kaaristu ○ Tegelikult kulges suurem osa veejuhtmetest maa all ● Maa-aluste veejuhtmete rajamine oli odavam
● Veejuhtmed kaitstud erosiooni eest Näiteks Aqua Marcia oli umbes 92 kilomeetrit pikk, kuid ainult 11 
kilomeetrit sellest moodustas kaaristu


Ehitamine ja korrashoid ● Oluline oli veeallika sobivuse hindamine, eelkõige joogivee tarbijate  tervise aspektist ● Kui heakskiit oli olemas, hakati projekteerima ja leiutama
● Tööjõuna kasutati orje
● Akvedukti ehitamine oli pikk ja kulukas protsess
● Akvedukti ehitamisel oli võtmetähtsusega õige kalle


Ehitamine ja korrashoid ● Mingil ajal hooldas Rooma linna akvedukte ligikaudu 700 töölist
● Sellele, kuidas akvedukte hooldada, mõeldi juba neid kavandades ○ luugid ja šahtid ● Vee kõrvale juhtimine katkisest kohast


Rooma linna akveduktid ● 3. sajandi alguses varustasid Rooma linna veega 11 suurt akvedukti -  vanim neist Aqua Appia (ehitatud 312 e.Kr, pikkus 16 km) ● Praeguseni on osaliselt säilinud Aqua Claudia (Algselt 69 km pikkune,  sellest 10 km kaaristuid) ● Aqua Marcia kaudu jõudis iga päev linna umbes 190 000 kuupmeetrit  vett ● Rooma veejoatussüsteem oli võimas, linnaelaniku kohta oli umbes  1000l vett päevas


Aqua Appia


Aqua Claudia


Aqua Marcia


Kasutatud allikad https://www.jw.org/et/raamatukogu/ajakirjad/g201411/akveduktid-
rooma-insenerit%C3%B6%C3%B6/
https://et.wikipedia.org/wiki/Akvedukt https://sites.google.com/site/vanarooma/akveduktid


Täname kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Ehituskunsti suursaavutus
  • Miks oli vaja?
  • Ehitamine ja korrashoid
  • Ehitamine ja korrashoid
  • Ehitamine ja korrashoid
  • Rooma linna akveduktid
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Täname kuulamast!

Vasakule Paremale
Rooma akveduktid #1 Rooma akveduktid #2 Rooma akveduktid #3 Rooma akveduktid #4 Rooma akveduktid #5 Rooma akveduktid #6 Rooma akveduktid #7 Rooma akveduktid #8 Rooma akveduktid #9 Rooma akveduktid #10 Rooma akveduktid #11 Rooma akveduktid #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 330303 Õppematerjali autor
Roome eraõiguse allikad esitlus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed asulad tänini kindlustatud elupaikade ümber, mida nimetatakse La Rocca. Omalaadseist tuntuim on Ateena akropol, mida ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise (eelkõige Parthenoni) tõttu tuntakse lihtsalt kui Akropoli. Kreeka mannermaalt levisid akropolid kiiresti Kreeka kolooniatesse. Amfiteater – gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht, mis oli ümbritsetud pealtvaatajate istekohtadega

Ajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

alumisest väiksem. Mälestus vanadest Mesopotaamia templitest on säilinud ka piibliloo Paabeli tornis. Selle all mõeldi Babüloonias asunud nelinurkset Marduki templit, mille alus oli 90 m lai; samasugune olnud ka kõrgus. Üheks tsikuraadiks on üks seitsmest maailmaimest - Semiramise rippaiad. Terrassaia terviku rajas kuningas Nebukadnetsar II aastatel 604...562 e.Kr väidetavalt oma lemmiknaisele kingituseks, kes igatses koju mägedesse. Semiramis oli kreeka ja rooma kirjanduse põhjal olnud muinasjutuline Assüüria printsess, keda pärimustes mainitakse Nebukadnetsari abikaasana. Teadlased on aga uurinud ja väidavad, et tõeline Semiramise kuninganna ehk Samuramat valitses rohkem kui kaks sajandit varem, nii et temal polnud mingit tegemist Nebukadnetsari ja tema rippaedadega (Aiakunst... 1999). Aiavaremed leiti Babülooniast Eufrati rannikult. See oli suur terrassaed, mis ehitatud tõusvate astangutena võlvitud alustele

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun