lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2. Roolilati korpus, laagripesa 3. Hammaslatt 4. Hammasratas 5. Sisemise rooliotsa pesa 6. Roolivarras 7. Roolivarda otsa, välimine rooliots B. Rooliajam 1. Ajami hoovad (tähistage joonisel) 2. Ajami vardad (tähistage joonisel) 3. Kuulliigendi detailid ................................................. .................................................................... 4. Roolitrapetsi moodustavad: Rööpvarras, käändhoovad, esitelg, parem ja vasak käändteljehoob, paralleelvarras 5. Roolitrapetsi otstarve: juhtratast pöördenurkade vahekord oleks õige (Sisemine ratas pöörab suurema nurga all kui välimine. Vasakult paremale skeemil: 1. Käändhoob 2. ja 3. Roolvardad 4. Roolisammas 5. Roolihoob 6. Rool 7. Käändhoob C. Roolivõimendi 1. Roolivõimendi põhiosad (tähistage joonisel) 2. Pumba tüüp: Rootorpump (kahepoolse toimega)
elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle. Enamikel EPS süsteemidel on muutliku võimendusega roolivõimendi, mis tagab rohkem võimendust väikestel kiirustel ja väiksemat võimendust kiiruse suurenedes. Tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö tee ebatasasustel. Käändtelje hoovad Rööp ehk paralleelvardad (roolivardad) Pendel hoob Vardad ja hoovad moodustavad roolitrapetsi. Mille üheks aluseks käändtelgede vaheline sirge, teiseks rooli rööpvarras, külgedeks aga käändtelje hoovad. Rööpvarraste, roolivarraste, paralleelvarda pikkuse muutmisega. Selleks on varrastel vastassuunaliste keermetega muhvid, mis fikseeritakse kas vastumutrite või poltidega. Vardad ja hoovad on ühendatud kuulliigenditega, see tähendab rooliotsikuid. Rooliots lubab varrastel ja hoobadel liikuda mitmes tasapinnas.
6. Lisaküsimus Millise kiirusega liigub uuritav auto kui tema tagaratas pöörleb pöörlemissagedusega 1500 p/min. Ratta diameeter = Velg 38,1 cm + rehvi kõrgus (185x 65%) 12,025 cm x 2 = 0,622 m Ratta ümbermõõt = 0,622 m x 3,14 = 1,95 m 1500 p/min x 1,95 m = 2925 m/ min = 175,5 km/h Auto kiirus on 175,5 km/h / 2 = 87,75 km/h 7. Rooliseadme iseloomustus (roolimehhanismi reduktori tüüp, võimendi tüüp) Lisage foto roolitrapetsist ja mõõtge ja tähistage skeemil roolitrapetsi osad Elektrilise võimendusega hammaslatt ja hammasratas 8. Auto pööramise analüüs (Mõõtke katseliselt näidissõiduki minimaalne pöörderaadius välimise esiratta järgi. Esitage auto pööramise skeem, näidates sellel ära rataste pöördenurgad, pöörderaadiused, rööbe esi- ja tagasillal ja auto baas) Rööbe ees 1480 mm Rööbe taga 1460 mm Teljevahe 2600 mm Min pöördraadius 5,1 m 9. Pidurisüsteemi iseloomustus
12.12 37 Rataste pöörderaadiused on aga rataste sihtidega risti. Kaugust pöördekeskmest juhtsilla keskkohani nimetatakse auto pöörderaadiuseks. Rataste sellise asendi tagamiseks on käändhoovad koos rööpvarda ja silla talaga paigaldatud selliselt, et nad moodustaksid trapetsi mida nimetataksegi roolitrapetsiks. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 38 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 39 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 40 Kuna roolitrapetsi määravad ära käändhoobade asendid ja pikkus, siis see ei ole reguleeritav. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 41 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 42 Sillanurk ehk sama telje silla reguleerimine. Antud mõõt näitab erinevust ühe ratta asendis teise suhtes sõiduki pikitelje ristjoonel. Sillanurka mõõdetaksesõiduki esi ja tagasillal; kuid tagumist sillanurka ei tohi segamini ajada aksiaalsurvenurgaga. Mõõtühikuks on kraad.
ristuksid igahetk nullpunktis. Nullpunkt tekib tagasilla telje läbiva sirge ja juhtrataste ristsirgete lõike punktis. Välimine 20 ja sisemine 23°. Kaugust pöörde keskmest juhtsilla keskkohani nim. pöörderaadiuseks. Rataste sellise asendi tagamiseks on käändhoovad koos rööpvarda ja sillatalaga paigaldatud selliselt,et nad moodustaksid trapetsi ja seda nim. Roolitrapetsiks.Millistest osadest koosneb roolitrapets.Pöördel,kurvisõidul peavad rattad liikuma ilma libisemata. Kuna roolitrapetsi määrab ära käändhoobade asendid, siis ei ole reguleeritav. Kuidas regul. kokkujooksu? ESITATAVAD NÕUDED Rehvide rõhk peab olema korras, rataste tasakaalustus,kuulliigendite seisukord,roolitrapetsi korrasolek, amordi korrasolek. ERINEVATE SEADENURKADE SÕLTUVUS ÜKSTEISEST Roolipööramisel mõjutavad kõik seadenurgad üksteist ja need muutuvad pidevalt.NT: muutub pöördtelje külgkaldest tingituna pööramisel rattakalle ja ka pöördtelje pikkikalle. Posit
ajamile. Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter, kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja sektor. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu juhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehhaaniline · Hüdrauliline · Elektriline Mehhaanilises ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoobadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja rööpvarras (paralleelvarras). Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · Ühe roolitrapetsiga · Kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · Eespool juhtsilda · Tagapool juhtsilda
Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter,kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja tigu. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu jhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehaaniline · Hüdrauliline · elektriline Mehnaanilise ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoovbadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja tööpvarras. Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · ühe roolitrapetsiga · kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · eespool juhtsilda · tagapool juhtsilda Rooliratta ja mehhanismi paigutuse järgi jagunevad roolid: · ühtse mehhanismiga
Neid nurkasid nimetatakse juhtrataste seadenurkadeks, mis on järgmised: juhtrataste vertikaalkalded väljapoole traktorit, käändtelgede sisepoole ja tahapoole kalded, juhtrataste kokkujooks. Esimene neist tagab olukorra, kus juhtrattad pöörduvad tagasi otsesõidusuunda traktori raskuse arvel. Teise ülesanne on tagada juhtrataste stabiilsus otsesõiduasendis. Kolmanda ülesanne on seada juhtrattad otseasendisse sõidu ajal, kui kalletest tulenevalt mõjuvad juhtratastele lisajõud. Roolitrapetsi ülesandeks on tagada juhtratastele erinevad pöördenurgad, mis on tingitud erinevatest pöörderaadiustest traktori kurvis sõidul. Selleks on juhtrataste kinnituspunktide ja paralleelvarda pikkused erinevad, nii et kui paralleelvarras on esisillast tagapool, siis on tema pikkus väiksem ja kui eespool, siis suurem. Nii on tagatud niinimetatud roolitrapetsi tekkimine esisillast, paralleelvardast ja pöördhoobadest. Rataste pöördenurgad vastavad pöörderaadiustele ja ei
annaabi.ee 
