reguleerlehti ja neid ära võtta. Kokkujooks kokkujooks peab olema 3+/- 1 ja koormamata autol 4 +/- 1 . Reguleerida saab kokkujooksu järgmiselt:tuleb lõdvendada paralleelvarda reguleermuhvi kinnitusklambrid, seejärel pöörata mõlema külgvarda reguleermuhve ühepalju vastassuundades, kuni saame vastava kokkujooksu. 2. RATASTE JUHTIMINE ROOLISEADME POOLT Sõiduautol Ziguli, on roolisüsteem tehtud väga lihtsalt. Roolisüsteem koosneb roolirattast, roolivardast, roolikarbist, pendelhoovastest ja rööpvarrastest. Kõigepealt alustame roolist.Rooliratas on ühendatud roolivardaga, mis läheb otse nuutühendusega roolikarpi. Roolikarbi hoobade külge kinnituvad 2 varrast, mis kinnituvad omakorda pendehoobade külge. Pendelhoobade külge kinnituvad ka roolivarraste välimised otsad ja neid me saamegi kogu selle süsteemi abil liigutada ja niiviisi saamegi ratast vastavale suuanle keerata.
1. Õlitussüsteemirikked Rõhk puudub õli on välja voolanud, tihend ei pea, õlipump vigane Madal rõhk Manomeeter rikkis, õli viskoossus on väike, mootori laagrid on kulunud Kõrge õlirõhk õli liiga viskoosne Suur õlikulu tihendid ei pea õli, mootor kulunud, tuulutussüsteem ummistunud 2. Auto ratta vahetus. Pilet 11. 1. Õli vahetus mootoris. Õli tuleks vahetada iga 15 000 km või iga aasta tagant. 2. Rool On vajalik suuna hoidmiseks ja muutmiseks. Rool koosneb roolirattast, võllist, tigu, rull. Pilet 12. 1. Toitesüsteem Ülesandeks on valmistada kütusest ja õhust sobiva koostisega küttesegu, hoida kütuse tagavara. Koosneb: bensiinipump, voolik, karburaator, filter, tagastustoru, kütusetoru, bensiinibaak. Ühe kg bensiini kohta kulub umbes 15 kg õhku. 2. Rooli korrasoleku kontroll. Roolisamba raputamine edasi-tagasi, rooli pööramine 360 kraadi. :D Pilet 13. 1. Bensiin.
Selle tagajär- jel tekib müra ja on raskendatud käikude sisslülitamine. ROOLISEADE Rooliseade on vajalik auto liikumissuuna muutmiseks. Rooliseade koosneb: · Roolirattast roolisamba otsas · Hammaslatt ajamist · Roolihoovastikust (vardad ja kuulliigendid) · Kaasaegsetel autodel on kasutusel ka roolivõimendi. Roolivõimendi kergendab roolikeeramist, eriti auto väiksemal kiirusel ja rasketes tingimustes. Peale selle
vajalikku rõhku ja on reguleeritud ~ 0,8 MPa peale. Pidurikraani ülesandeks on süsteemi töö juhtimine. Rattapiduri kambrid rakendavad tööle rattapiduri mehhanismid. 35. Teehöövli CG-18 roolisüsteemi ülesanne, ehitus, töötamine. Ülesandeks on teehöövli juhtimine. Kasutatakse esijuhtrattaid, mille tööd juhitakse rooliratta abil. Juhtrattaid pööratakse ümber käändtelje rooli trapetsi abil. Kasutatakse hüüdrostaatilist rooli, mis koosneb roolirattast, dosaatorpumbast ja hüdrosilindritest. Rooli neutraalasendis liigub õli läbi dosaatorpumba tagasi paaki, mõlemad esirataste hüdrosilindrid on lukustatud. Rooliratta pööramisel liigub töövedelik läbi dosaatorpumba vastavasse hüdrosilindri poole, teine hüdrosilndri pool ühendatatakse äravooluga. 36. Teehöövli raamiga juhtimise ülesanne, ehitus, kasutamine, hooldus. Sarniirne kinnitus, hüdrosilindrid, põhiraam. Hooldus: sarniirsete ühenduste
levikuga on valitsevaks muutumas hammaslattreduktor. Tigureduktori korral pöördub koos rooliratta ja võlliga tigu, mis hambub rulliga. Seetõttu nihkub rull piki teo keeret edasi ja pöörab roolihoovaga ühendatud võlli. Et see võll paikneb roolivõlliga risti, nimetatakse teda ristvõlliks. Roolihoob on otseses ühenduses ajamiga. Kui liigutame rooliratast ühe pöörde ulatuses, nihutab ka tigu rulli edasi ühe oma sammu võrra. Järelikult liigub roolihoob roolirattast palju kordi vähem. Pöördemoment muutub aga sama palju kordi suuremaks, mistõttu juht suudabki rattaid pöörata kergesti. Tigureduktori puuduseks on asjaolu, et rooliratast keskasendist kõrvale pöörates tekib teo ja rulli vahele lõtk. Lattreduktori korral pöörab hammasratas sirget hammaslatti kõigis asendites ühtviisi, seega vabakäik ei sõltu rooliratta asendist. Seetõttu saab autot teekäänakutel juhtida täpsemalt. Rooliajamisse kuuluvad rööpvarras ja käändhoovad
1) sõiduki kokkupõrge: deformeerunud sõiduki esikülg; 2) keha kokkupõrge: ämblikuvõrgumuster esiklaasil, esiklaas väljapoole kumer; 3) elundi kokkupõrge: koljutrauma, lülisamba kaelaosa ja näokolju vigastused, siseorganite vigastused. Roolist ja armatuurlauast põhjustatud vigastused Eelkõige kinnitamata turvavöödega autojuhtidel esineb roolist, armatuurlauast ja esiklaasist põhjustatud vigastusi. Rooliseade koosneb kõvast roolirattast ja roolisambast. Kui on näha rooli deformeerumist, tuleb peale juba nähtavate vigastuste mõelda eelkõige rindkere- ja kõhuvigastustele, mis sageli ilmnevad alles hiljem kliinilisel uurimisel. Tihti tekib õhkrind või järsk vererõhulangus sisemise verejooksu tagajärjel alles transportimise ajal või haiglas. Seda enam on selliste vigastuse korral vaja patsienti pidevalt jälgida (monitooring). Tüüpiline õhkrinna tekkimise mehhanism on paberkoti efekt: õnnetuse ohver tajub, et
annaabi.ee 
