1. Mis moodustavad roolisüsteemi? Rooli süsteemi moodustavad Roolimehhanism (Vähendab rooli keeramiseks vajalikku jõudu) ja Rooliajam (Tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta too ebatasasusel) 2. Loetlege hammaslattajamiga roolimehhanismi eeliseid! kompaktne, lihtne konstruktsioon, odav, lihtne toota, väike hõõrdumine ning lõtkud, lihtne piirata max roolinurka 3. Loetlege kruvi-mutter ajamiga roolimehhanismi eeliseid! Saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suur rataste pöördenurka. 4. Mida mõistetakse termini ,,veermik" all? Auto sillad, vedrustus, rehvid, rattasuunangud ja kandevkere mõned detailid. 5. Loetlege vedrustuse ülesandeid! Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise
Teine: Hammaslatt-hammassektor Neid kasutatakse suurematel autodel, need on kahekordse ülekandega roolimehhanismid ja reeglina varustatud ka võimendiga, mis asub roolimehhanismiga ühises keres. Kolmas: Hammaslatt Hammaslatt roolimehhanism on hetkel kõige levinum roolimehhanism sõiduautodel. Ehitus on sellel lihtsam, kui kõigil teistel. Sobib hästi roolivõimendiga koos töötama. Hinna pooles odav, lihtne, kergem. Neljandaks: Tigu-rull tüüpi roolimehhanism Enam sellist roolimehhanismi ei kasutata, kuigi see oli varasematel autodel kasutusel. Seda on raske koostöötama panna roolivõimendiga.
5. Rataste seadenurgad: Stoppermutriga fikseeritav pööratav sisemine rooliots 6. Lisaküsimus Millise kiirusega liigub uuritav auto kui tema tagaratas pöörleb pöörlemissagedusega 1500 p/min. Ratta diameeter = Velg 38,1 cm + rehvi kõrgus (185x 65%) 12,025 cm x 2 = 0,622 m Ratta ümbermõõt = 0,622 m x 3,14 = 1,95 m 1500 p/min x 1,95 m = 2925 m/ min = 175,5 km/h Auto kiirus on 175,5 km/h / 2 = 87,75 km/h 7. Rooliseadme iseloomustus (roolimehhanismi reduktori tüüp, võimendi tüüp) Lisage foto roolitrapetsist ja mõõtge ja tähistage skeemil roolitrapetsi osad Elektrilise võimendusega hammaslatt ja hammasratas 8. Auto pööramise analüüs (Mõõtke katseliselt näidissõiduki minimaalne pöörderaadius välimise esiratta järgi. Esitage auto pööramise skeem, näidates sellel ära rataste pöördenurgad, pöörderaadiused, rööbe esi- ja tagasillal ja auto baas) Rööbe ees 1480 mm Rööbe taga 1460 mm Teljevahe 2600 mm
t. kõik rattad on juhtrattad. Pööramisel veereb sisemine juhtratas väiksema raadiusega kaart mööda kui välimine, seega tuleb sisemist juhtratast pöörata suurema nurga võrra. Kui seda tingimust ei arvestata, hakkab ratas üheaegselt veeremisega ka läbi libisema. See aga raskendab pööramist ja kulutab rehve. Rooliratta paigutuse järgi jagunevad roolid: · Vasakpoolseteks · Parempoolseteks Rool jaguneb: · Mehhanismiks · Ajamiks Roolimehhanismi põhiosa on reduktor, reduktor koos võimendiga või hammaslattmehhanism. Roolimehhanismi ülesandeks on roolirattalt jõu ülekandmine rooli ajamile. Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter, kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja sektor. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu juhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehhaaniline
juhtplokki, mis arvutab oma mälus olevate tunnusväljadele tuginedes vajaliku toetusmomendi ja selle mõjusuuna. Elektrimootor pingestatakse ja ta toetab roolipöördejõudu. Mootor on tigureduktori kaudu ühendatud roolireduktori hammasrattaga. Sele 9. EL-Roolivõimendi [8] 17 2.3. Muutuva ülekandearvuga roolimehhanismi ehitus ja tööpõhimõte Muutuva ülekandearvuga roolimehhanism/ülestusrool/aktiivroolisüsteem on sõltumatu, teisest allikast pärineva momendi ülestamisega(superpositsioneerimisega ehk pealepanekuga) juhi rakendatavale roolipööramismomendile on võimalik juhist sõltumatult sekkuda juhtimisse, nt, ohuolukorras. Seadis suurendab/vähendab iseseisvalt roolipööret vastavalt sõiduolukorrale[4]. Kasutusel on kaks lahendust; mõlema puhul annab ülestusmomendi elektrohüdrauliline
3. Paralleelvarras ehk rööpvarras 4. Hüdraulilised juhtsilindrid 5. Kallutusmehhanismi hüdrosilinder 6. Kallutusmehhanismi hoovastik Käändhoovad + Tala + Paralleelvarras = Roolitrapets (võimaldab ratastel pöörata erinevate nurkade all) Esirataste kokkujooks Esirataste kokkujooksu tuleb kontrollida siis, kui ratastega on põrgatud vastu takistust või kui rattaid on vahetatud. Kui höövli roolile alumises märgatakse mingeid muutusi, tuleb esirataste kokkujooksu ja roolimehhanismi kontrollida vahepeal. Rehvide ebaühtlane kulumine viitab vajadusele kontrollida esirataste kokkujooksu. Töö käik 1. Sõites höövliga tasasel pinnal otse edasi, pööra esirattad otse ning peatu 2. Tee selge märk (näiteks kriidiga) kummagi rattakilbi ettepoole jäävale siseküljele rattatelje kõrgusele. Mõõda mõõtevarda abil märkidevaheline kaugus. 3. Sõida höövliga nii palju edasi, et rattad pöörduksid 180°, s.t. märgid kilpidel jääksid
teisalduskiirust. Masina liikumiskiirust saab muuta 2 ... 3 kuni 40 ... 50 kilomeetrini tunnis. Lisaseadmena saab teehöövlile paigaldada kobesti kihtkobestamiseks ning teisi rippseadmeid (buldooserihõlm, lumekoristi, lisanõlvur, hõlmalaiendid ja -pikendid jt,). Lisaseadmed mitmekesistavad teehöövli tööoperatsioone ning suurendavad tootlikkust kergete pinnaste puhul. Autogreider A331 (A-557): 1 - mootor 2 - kabiin, 3 alusraam, 4 - pöördering koos hõlmara, 5 - veoraam, 6 - roolimehhanismi kardaanülekanne 7 - kobesti 8 eesrattad, 9 kobesti; 10 - hõlmatõstesilindrid, 11 - veoraami väljalükke käigukast, l2 ja 13 - kardaanvõllid, 14 - tagarattad, 15 - balanssiir, 16 - peaülekanne, 17 - hõlma väljalükke silinder, Kolmnurkne keeviskonstruktsiooniga veoraam 5 koosneb kahest pikitalast. Ringkaare järgi painutatud hõlmal on kaks vahetatavat tera. Võimaldavad pinnast lõigata hõlma mitmesugustel põikkalletel. Terade lõikeservad on pealesulatatud kõvasulamist
või purunemise ja pöördumise juhi kehast kõrvale. 1994. a või hiljem valmistatud M 1 ja N1 kategooria sõiduki roolimehhanism peab vastama Ereegli nr 12 või direktiivi 74/297/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt Ereegli nr 12/03 või direktiivi 74/297/EMÜ (paranduste direktiiv 91/662/EMÜ) metoodikale. Kood 304. Roolimehhanism Nõue: roolimehhanism peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele. Roolimehhanismi kinnitus kere/raami külge peab olema valmistaja juhendi kohane. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõiduki roolimehhanism peab vastama Ereegli nr 79 või direktiivi 70/311/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt Ereegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale. Kood 305. Esirataste pöördepiirikud
annaabi.ee 
