alla 20 m purjelaeval võivad eelmises Ameerika, Jaapan, Korea ja Filipiinid. pollarilt. Peale takistuse eemaldamist võib punktis toodud tuled olla ühildatud. Ülejäänud jäävad regiooni ,,A". Lisaks vt Pilet roolikambrisse teatada, et ankur on klaar ja c. alla 7 m peab vähemalt kandma laternat või Märkus: regioon ,,B" vasakul on rohelised poid, nr 1 küsimust 1j a Pilet nr 2 küsimust nr 1. laevale võib käigu anda. lampi. paremal punased poid, kusjuures topimärgid on Allikas: ,,Eesti lootsiraamat", ,,Õpime d
Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ettevaatlikult tõmbame ankru klüüsi. Nüüd jääb lõpetada operatsiooni ohtlikum osa võõra ankruketi lahti laskmine. See on väga ohtlik, kuna pollaril olev tross on suure pinge all! Pollarilt vabanedes võnkleb trossi ots õhus ja võib vabastajat vigastada. Veidi lihtsam on vabastada ankrut takistusest kasutades selleks taimkiust trossi. Seda läbi raiuda on ohutum, kui vabastada terastrossi pollarilt. Peale takistuse eemaldamist võib roolikambrisse teatada, et ankur on klaar ja laevale võib käigu anda. 23 · Ohutustehnika ankrupeliga töötamisel Ankru allalaskmine ja selle hiivamine võib toimuda ainult vahitüürimehe loal. Sisselülitataud ankrupeli ja kepslit on keelatud jätta valveta isegi lühikeseks ajaks. Enne ankru allalaskmist või hiivamist tuleb veenduda, et ankruketi kastis ei viibiks inimesi (,,jänesed" võivad sinna peitu pugeda).
1. Südamik lisab vaierile painuvust ja immutatuna õliga pikendab vaieri kasutamise aega 2. Vähendab vaieri kaalu ja hõlbustab kasutamist 3. Võimaldab teha vaierile pleisse 4. Muudab vaieri ujuvaks 34. Mida tuleb koheselt teha, kui käivitad kogemata EPIRB poi? 1. Poi kõivituslüliti viia asendisse “OFF” 2. Teatada vahitüürimehele 3. Poi oma pesast välja võtta ja viia roolikambrisse 35. Milleks on vajalik laeval SART? 1. Selleks, et anda automaatselt hädasignaali 2. Selleks, et teha päästevahend nähtavaks teiste laevade radariekraanidel 16 3. Raadioside pidamiseks päästjatega 36. Mis on kujutatud pildil? 1. Päästrepaadi haak 2. Kiirvalvepaadi haak 3. Päästeparve veeskamise vahend 37
6) oranži värvi suits või tuleleegid; 7) punane rakett; 8) punane langevarjuga rakett; 9) punane põlev säratuli; 10) pidev helisignaal; 11) aeglane käte külgedel üles- alla tõstmine; 12) avariiraadiopoi poolt edastatav signaal; 13) värvilaik vees; 14) oranž kangas musta ringiga. 2. Käiguvahi üleandmine Roolimadrus äratatakse 20-30 min enne vahti. Roolikambrisse peab jõudma 5-10 min enne vahi algust. Sisenedes roolikambrisse tuleb selleks luba küsida vahitüürimehelt. Roolikambrisse tulles tuleb asuda roolis oleva madruse kõrvale ja saada temalt informatsiooni kuidas laev rooli kuulab, mis objektid on ümbruses nähtavad jne. Kui saabub vahivahetuse aeg, tuleb küsida vahitüürimehelt luba roolivahi vastuvõtmiseks. Kui vahitüüimees nõustub, paneb lahkuv roolimadrus laeva täpselt kursile
vahitüürimeest, kui keegi soovib kaldalt laevale tulla. Madrus ei tohi kauaks ja kaugele trepi juurest kaduda, tema kohustuseks on jälgida laeva kinnitusotste seisukorda. Eriti tähelepanelikult tormise ilmaga. Otsi tuleb pidevalt sisse võtta kui laeva laaditakse ja järgi anda, kui laeva lossitakse. Madrus peab tõstma ja langetama lipud. Jälgima, et laeval ei ole "jäneseid" ja et midagi ei varastata. Roolivahti peab minema 5-10 minutit varem, roolikambrisse sisenedes tuleb luba selleks küsida vahitüürimehelt. Tuleb tutvuda olukorraga ning rooli üleandmiseks tuleb ka luba küsida. Vaatleja ja roolimehe kohustused on lahutatud.Roolimisega tegelevat roolimeest ei saa pidada vaatlejaks. Erandina on lubatud väikestel laevadel, kus roolimise kohalt tagatakse takistustena nähtavus kogu horisondi ulatuses ja ei ole muid takistusi nõuetekohase vaatluse teostamiseks, võib roolimehele panna ka vaatleja kohustused
Mida lühemad on sondeerivad impulsid, seda väiksem on Dmin, mida võimaldab arvutada valem (3) c Dmin 150 (m ) 2 (3) Kus Dmin on minimaalne avastamise kaugus τi – sondeeriva impulsi pikkus Kui saatja – vastuvõtja on paigutatud antenni alusele, mille puhul lainejuhi pikkus on 10...20 cm , on vähim avastuskaugus 20...30 m. Kui saatja – vastuvõtja on paigutatud roolikambrisse, on vähim avastuskaugus 50...60 m. Eraldusvõime kauguse järgi Eraldusvõime kauguse järgi on võrdne vähima kaugusega kahe eraldi samal suunal asuva objekti A ja B vahel, mille puhul need on kuvaril nähtavad kahe eraldi objektina. Eraldusvõimet kauguse järgi mõõdetakse meetrites. Kahe samal suunal asuva objekti avastamine eraldi on võimalik ainult siis, kui kiirgus objektilt A lõpeb enne, kui saabub kajasignaal objektilt B
enne laeva väljumist merele. Kogu sisseseade ja seadmete kontrollimisel ning töökorras olemise tagamisel tehtud vead või tegematajätmised võivad viia laeva kriitilisse olukorda. Näiteks: ühel juhul ei võimalda laevavile töökorras oleku kontrollimata jätmine lootsil edastada teisele samal laevateel olevale laevale kiiret hoiatust selle kohta, et ta pöörab .laeva paremale. Teisel juhul takistab roolikambrisse binoklite toomise unustamine vajaliku navigatsioonimärgi kiiret identifitseerimist. Suurt osa eksimusi saab õigeaegselt parandada. Kuid arusaam heast vahisseismise praktikast nõuab "eksimuste ahela" tekke vältimise tagamist (vaata Peatükk 12). Enamikes laevades nõutakse kontroll-lehe kasutamist. Kapteni korraldus määrab, et vastavaid kohustusi omav ohvitser teostab iga kontroll-lehe küsimusele vastava kontrolli,
annaabi.ee 
