salajast, sõrmusesse või salalaekasse mahtuvat, mille nimi oli secretum. Kuupäev pandi kirja katoliku kalendri järgi, lähtuvalt pühadest ja pühakute nimepäevadest. Tähtsatest dokumentidest tehti alati ka koopiaid. Need võisid olla pisut lühendatud või tõlgitudki, aga alati kinnitas ärakirja ehtsust üks või mitu omaaegset usaldusväärset inimest. Naiste jaoks oli keskaeg väga karm. Ajastu märgiks sai nende alavääristamine - neitsilikkuse nõudmine või roojaseks pidamine. Naiste keskmiseks vanuseks jäi 35 eluaastat, mis oli märksa vähem kui meestel. Nende elu möödus kodus vangidena, mis tähendab seda, et neil puudus käia võimalus koolis. Nad pidid leppima vanemate ja kasvatajate pedagoogivõimetega. Hariduslikult said naised end teostada suletuna müüride vahele ehk kloostrites. Õigus elule kloostris tähendas võimalust põgeneda tavapärasest elust ja tegutseda
omakeelse vastega. (1) brahmaanid ehk preestrid, (2) ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, (3) vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, (4) shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Jagunevad paljudeks alamkastideks. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust, neljas tekkis pärast Indiasse jõudmist alistatud rahva baasil. Seadustati Manu seadustes II saj . Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks peetavaid töid. Ka neil on palju alamkaste. Igal kastil on oma dharma ehk jumalik korraldus ja kohustused. Lõpp
Matta tuleb nii kiiresti kui võimalik, soovitatavalt surmapäeval. Matusel loetakse palveid, mis kinnitavad, et Jumal valitseb elu ja surma üle. 7 Söök ja jook Et saada söögiks sobilikku liha, tuleb loom tappa õige kombe kohaselt ja vastavaid palveid lausudes. Sealiha söömine on karmilt keelatud ning enamik moslemeid peab sealiha roojaseks. Koraan keelab ka alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise. Riietus Islamis ei ole täpseid ettekirjutusi rõivastuse suhtes, kuid nii meeste kui naiste riietuse juures peetakse oluliseks tagasihoidlikkust. Väljaspool kodu peab naine käima kaetud kehaga, katmata võivad jääda vaid nägu ja käed. Mõned naised katavad ka näo, kuid see ei ole kohustuslik. Riietus peab olema avar ega tohi välja tuua kehavorme. Raha
kindlaksmääratud dhramad ehk elureeglid ja kohustused. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Brahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid; vaisjad=kaupmehed ja käsitöölised, suudrad=maaharijad. Hinduismi kolm kõrgemat seisust on 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks peetavaid töid. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma - teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (tman) ühinemine maailmavaimuga (brhman), budismi järgi vaibumise (nirvaana) saavutamine. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? Brahman maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman inimindiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. 25. Mida tähendab tõlkes nimi ,,Buddha"? Virgunu. 26
Kõigiks on ka katk ennast muutnud, aga mitte augikalaks, sest et temal rist pea peal on. Võnnu tekst seletab Iisraeli rahva suhtumist haugi söömisesse. Juudamaa vetes haugi ei esine. Kuigi haugil soomused ei puudu, aitavad nähtavasti keeldumist põhjendada, nagu angerjagi puhul, Piibli käsusõnad, mille järgi soomusteta (siin: näivalt soomusteta) kalu tuleb pidada roojaseks. Havi pealuu sees on rist. Vaata, juut ei söö sellepärast haviliha, et rist on sees. See teadmine oli meil, et juut ei söö haviliha. Havi peas olevat ka veel vasar, naelu, nuga, mõõk, oda. Kristuse ristisurma juurde kuuluvad rist, vasar ja naelad (Tartu). Haug olevat kolmel korral noad valmis seadnud, et võrke katki lõikuda, ent Jumal lõiganud iga kord noad katki ja nii väidsed on praegu avi pää sisse jäänu (TartuMaarja). Ühe teisendi järgi on
piinamisi, pettuseid jm, aga siiski leidub ka palju inkvisitisooni advokaate, kes nagu silmaklappidega hobused raiuvad inkvisitsiooni õigsust ja vajalikkust. Seetõttu oleks vajalik anda ülevaade protsessist, mida ketserid olid sunnitud läbi tegema. Ketserid, kellel polnud võimalust ennast kaitsta, sest iga vale liigutus või sõna võis saata neid tuleriidale. Kõik, kes jagasid ketserite usku tunnistati roojaseks ja neilt võeti õigus tegeleda avalikes või valitavates ametites, samuti ei või nad esineda tunnistajana ja nad heideti kirikust välja. Ka neid, kes puutusid ketseritega kokku või aitasid neid, tabas sama saatus, mis ketsereidki. Nende üle mõisteti kohut ja nad heideti kirikust välja. Inkvisiitoritele, kes ketsereid igapäevaselt taga otsisid, hakati XVI sajandil määrama erilis abilisi kvalifikaatoreid ehk juriseksperte, kelle ülesandeks oli süüdistuste ja
oma lahutatud naisega abielluda enne, kui too on abiellunud teise isikuga ja temast 14 omakorda lahutanud. Selle piirangu ilmselge eesmärk on vältida kergekäelisi lahutusi. (Partridge 2006: 388) Et saada söögiks sobilikku liha, tuleb loom tappa õige kombe kohaselt ja Jumala nime öeldes. Seda nimetatakse halal´i lihaks. Sealiha söömine on karmilt keelatud ning enamik moslemeid peab sealiha roojaseks. (Breuilly et al. 1999: 81) Islami karistusseadustik eristab nelja liiki karistust (Soll 2003: 137): 1) talio näeb ette süüaluse hukkamise või kehalise vigastamise, kui süü, milleks on raskendavatel asjaoludel toimunud tahtlik tapmine, leiab kohtus kinnitamist; 2) kui tapmine on toimunud kergendavatel asjaoludel, peab süüdlane maksma hüvitise; 3) teatavate kuritegude jaoks on seaduses kindlad karistused, näiteks varguse korral raiutakse maha parem käsi;
Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega. (1) brahmaanid ehk preestrid, (2) ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid), (3) vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, (4) shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Jagunevad paljudeks alamkastideks. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust, neljas tekkis pärast Indiasse jõudmist alistatud rahva baasil. Seadustati Manu seadustes II sajandil. Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks peetavaid töid. Ka neil on palju alamkaste. Igal kastil on oma dharma ehk jumalik korraldus ja kohustused. Mahatma Gandhi. India iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. sajandi I poolel. India saavutas 1947. aastal sõltumatuse. BUDISM Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.