Leitud Pompejist ja Herculaneneumist Suurlinnades mitmekorruselistes betoonist üürimajades Rooma arhitektuuri süsteem Foorum Rooma pööras suurt tähelepanu linnade planeerimisele Plaani lähtekohaks nelinurkne sõjaväelaager Ristusid kaks sirget teed Nendest kujunesid välja foorumid Seda ümbritsesid esinduslikumad hooned Monumendid, sambad ja triumfikaared Rooma arhitektuuri süsteem Foorum Romanumi põhiplaan Foorum Romanum tänapäeval Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Kasutatud kirjandus Jaak Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu" ürgajast gootikani Tänan kuulamast!
Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk. Selle kullaga kaetud märgi laskis püsti panna Augustus, kusjuures kõiki kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. - Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit juba vabariigi algusest. Suurlinn oli esialgu varustatud seitsme akveduktiga, kusjuures kaks neist on kasutusel tänapäevalgi. Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks. - Foorum. Roomas asusid vanima, vabariigiaegse, nõndanimetatud Forum Romanumi läheduses Rooma keisrite foorumid. Iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Range sümmeetria, korrektne järgnevus ja kogu kompleksi ühine telg meenutavad egiptuse templite kompositsiooni. - Rooma arhitektuuri uueks tüübiks, mis oli keiserliku Rooma kogu elulaadi resultaadiks, olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar.
390 a eKr keldid hävitavad Rooma 83 a eKr Kapitooliumi mäel hävib Jupiter Capitolinus tempel 52 a eKr P. Clodius Pulcheri matustega põleb maha Curia Hostilia 14 a eKr tulekahju Forum Romanumil, maha põlevad Julia basiilika ning Castori ja Polluxi tempel 9 a tulekahi Forum Romanumil 64 a suur Rooma tulekahju 69 a tulekahi Kapitooliumi mäel ?? tulekahi Campus Maximuses 80 a tulekahi Kapitooliumi mäel 191 a teated tulekahjust 283 a tulekahi Forum Romanumi lääneosas ja Caesari foorumil 410 a gootide (kuningas Alaric I) kallaletung, suur osa Forum Romanumist hävib
Mausoleumi diameeter oli umbes 90 m ning see on säilinud varemetes. Hauamonumentide näiteks võib tuua ka Eurisacuse hauamonumendi. Motiivina on seal kasutatud tellija ametitunnust: leivaastjat. Müüri alumist osa täidavad paarissambad, mis oleksid nagu seinast välja raiutud. Rooma foorum Rooma arhitektuuris oli rohkearvuliselt mitmesuguseid ehitus- ja planeerimistüüpe. Üheks neist foorum. Roomas asusid vanima, vabariigiaegse, nõndanimetatud Forum Romanumi läheduses Rooma keisrite foorumid. Iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Range sümmeetria, korrektne järgnevus ja kogu kompleksi ühine telg meenutavad egiptuse templite kompositsiooni. Kuid Rooma foorum ei ole määratud pidulikeks rongkäikudeks. Rooma foorumi iga osa mõjub täiusliku tervikuna ja ning selles avalduvadki klassikalise kooli mõjud. Rõhku ei asetatud mitte ehituse massile nagu Ateena Akropolil, vaid lahtisele interjöörile, millel
valgusest. Kupli tipus on 9 meetri suurune ümmargune avaus. Seinas on seitse nissi, nende vahel olev seinapind on kaunistatud tabernaaklitega. Hoone tuumik on telliskivist, selle kaunistamisel on aga kasutatud kõige kallimaid ja toredamaid materjale; kahjuks on ehitis kannatanud natuke hilisema aja (eriti XVIII sajandi) ümberehituste kallal (Vaga 1999: 114-115). Teisest Hadrianuse kolossaalsest ehitisest, Veenuse ja Rooma templist, on säilinud ainult riismed. See asetses Forum Romanumi idaosas ja olevat olnud kolossaalseim kõigist Rooma templeist. Selle plaan, mille keiser olevat ise valmistanud, on ebaharilik: pseudodipteer kahe võlvidega kaetud ruumiga, mille ümmargused lõpposad (apsiidid) olid asetatud üksteise vastu; templit ümbritses sammaskäik. Alles pärast keisri surma lõpetati tema mausoleum: suur ümberehitis ruutjal alaehitisel; hilisema aja ümberehituste tõttu on hävinud selle esialgsed rikkalikud kaunistused
· Akvedukte on hiljem parandatud ja täiendatud · Veega olid varustatud ainult majade esimesed korrused · Rooma ülikute majad olidki ühekorruselised · Lihtrahva jaoks ehitati hiljem mitmekorruselisi maju · Roomlased tundsid ka keskkütet · See lähtus keldrist ja küttis ainult esimest korrust · Rooma linna keskus oli Kapitooliumi künkal · Seal oli ka peaväljak Forum Romanum · Tegu oli küllaltki väikese väljakuga · Forum Romanumi ääres asusid peamised templid, senatihoone, kohtud ja vanglad · Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja · Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks · Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum · Tablinum oli ainult magamiseks · Aatrium oli must ja räpane eluruum · Hilisemas villas oli ruume rohkem · Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks · Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi · Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum
Teine korrus oli kaunistatud joonia stiilis sammastega, seal istusid ratsanikud (jõukad kodanikud) Kolmandal korrusel, mis oli kaunistatud korintose sammastega, istusid vabad kodanikud Neljandal korrusel istusid vabakslastud orjad ning see oli kaunistatud neljakandiliste pilastritega (poolsambad) · Rooma linna keskus oli Kapitooliumi künkal · Seal oli ka peaväljak Forum Romanum · Tegu oli küllaltki väikese väljakuga · Forum Romanumi ääres asusid peamised templid, senatihoone, kohtud ja vanglad · Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja · Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks · Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum · Tablinum oli ainult magamiseks · Aatrium oli must ja räpane eluruum · Hilisemas villas oli ruume rohkem · Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks · Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi · Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum
triumfisammas ( nn. Trajanuse sammas ) - 38. meetri kõrgune marmorsilinder, mille tipus oli Trajaanuse figuur ( alates 16. saj. Peetruse kuju ). Sammast kaunistab spiraalne reljeeflint ( kogupikkus 200 m ), millel on kujutatud Daakia sõdade sündmusi. Triumfiehitised olid rooma elustiili juurde kuuluvad iseenesestmõistetavad rajatised. Juba vabariigi ajal ehitati triumfikaari, keisririigi ajal kerkis neid aga igal pool. 81. aastal ehitati Forum Romanumi lähedusse Tituse triumfikaar, mis tähistas 79. aasta Tituse poolt mahasurutud juudalaste ülestõusu. Võidukaare kõrgus on 15,4 m, seda kroonis võitjakvadriiga ( peaaegu kohustuslik element kõikide triumfiväravate juures ). Ühe avausega võiduvärava kaks võimsat pülooni on ühendatud võlvkaarega, selle kohal olevat antablementi kaunistab kiri, et kaar on Senati poolt pühendatud jumalikule Titusele. Püloonide nurki liigendavad
annaabi.ee 
