Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Tema elu lõpu heliloomingus on ka palju romantistlikku. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimene muusikaõpetaja oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Heliloomingut hakkas Beethoven õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida J
Valisin romantismiajajärgu tundmaõppimiseks Euroopas Francois Furet´i koostatud kogumiku ,,Romantismiaja inimene". Minu sooviks oli paremini aru saada selle ajajärgu erinevatesse ühiskonnakihtidesse ja -gruppidesse kuuluvatest inieestest. Raamatus keskendusin põhiliselt kolmele mulle kõige huvipakkuvamale peatükile: naine, kooliõpetaja ja revulutsionäär. Romantsim saab alguse 19.sajandi esimesel poolel ja lõpeb 19.sajandi teise poolel. Romantistlikku ajajärku on suuresti mõjutanud Prantsusmaa, kust romantism alguse sai. Revulutsioonid Euroopas mõjutasid romantismi suurel määral. Püüti edendada demokraatiat ja klassiühiskond hakkas kaduma. Keskklass hakkas mängima üha olulisemat rolli ühiskonnas. Usk oli romantismiaja inimesele väga tähtis. Inimesed võtsid usu oma moraali aluspõhjaks. Romantsitlikul ajajärgul oli tähtis eneseväljendus viis ka kunst.
pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt"(rahvusliku ooperi rajaja), sümfoonia nr 40 G-moll ja serenaad ,,Väike öömuusika". Kuulsaim kolmest Viini klassikust (1756-1791) Ludwig van Beethoven viimane kolmest Viini klassikust, kes on tuntud just oma mässulise meele poolest. Ta on loonud kokku 9 sümfooniat, neist kuulsaid on tema V sümfoonia. IX sümfoonia viies osa ,,Ood rõõmule" Schillerile teksti on Eli hümn. Jäi elus lõpus kurdiks ning hakkas viimasel aastatel viljelema romantistlikku muusikat. (1770-1827) Gluck saksa helilooja, ooperi reformija. On teinud koostööd luuletaja ja libretisti Calzabigiga. Nende koostööst kuulsaimad teosed on oopeird ,,Orpheus ja Euydike" ja ,,Alceste". Tema tööd mõjutasid suuresti ka prantsuse ooperit. (1714-1787) (Carl Philipp Emanuel) Bach ühe sakslasest barokiaegse suurmeistri poeg, kes oli ka tuntud klavessiinimängija ja kuulsa klaveriõpu autor. (1714-1788) Schubert Beethoveni kaasaegne, romantismi alusepanija(1797-1828)
trio - Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu duet - Duett on kahest lauljast koosnev vokaalansambel aaria - saatega vokaalmuusika žanr 9. Kirjuta ühe helilooja elust ja loomingust pikemalt. Ludwig Van Beethover -16. detsember 1770 – 26. märts 1827 oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Tema elu lõpu heliloomingus on ka palju romantistlikku. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimene muusikaõpetaja oli tema isa Johann. Heliloomingut hakkas Beethoven õppima 12-aastaselt. 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21- aastaselt, et õppida J. Haydni juures, ning jäi sinna seekord lõplikult.
ilmus uue sajandi künnisel ja tänaseks on eesti keelde ümber pandud suurem osa Hugo romaaniloomingu paremikust. Kõigele lisaks ilmus eesti keeles veidi enam kui aastapäevad tagasi tõenäoliselt parim Hugo elulookäsitlus, inglase Graham Robbi põhjalik "Victor Hugo". Eestis on Hugo ennekõike romaanikirjanik, kelle näidendeid on lavastatud harva, luuletusi tõlgitud vähe ja poliitilisi tekste peaaegu üldse mitte. Prantsusmaal, kus kõige kõrgemini hinnatakse tema romantistlikku poeedioreooli, on Hugo jätkuva menu üks peamisi põhjuseid tema poliitiliste seisukohtade "korrektsus" tänapäeva perspektiivist. Hugo pole kindlasti suurim Prantsuse romaanikirjanik, suurim luuletaja ega suurim dramaturg, kuid kahtlemata on ta vabariikliku ideaali sõnakamaid kaitsjaid ja ülistajaid, mis annab talle edumaa kõigi teiste prantsuse kirjanike ees. Hugo oli meeletult täpne, ta hoolitses väga oma enesepildi eest, mida lootis tulevikule pärandada
joonistas ta esiplaanile laibad. Camille Corot on tuntud kui maastikumaalija. Põhiosas oli tegu romantikuga, õppinud itaalias. Hulgas klassitsistliku süsteemi. Ta ei kasutanud antiikaja motiive. Ta lähtus loomingus põhiliselt elavast loodusest. Itaaliast lahkus prantsusmaale ning tegi oma tööd edasi. Maalidel on lüürilised, sumedad ja hallika koloriidiga. Skulptuuris toimusid muutused aeglaselt, klassitsismi traditsioonid püsisid kaua. Romantiliseks peetakse Rude loomingut. Romantistlikku iseloomustab rahvuslikkus ja patriootlikkus. Realism 19 saj alguseks oli valitsev stiil romantism, teisel poolel tekib realism. Kunstnikud pettuvad romantismis. Kunstnikud loobusid fantastilistest ja põnevatest motiividest, hakati rohkem enda ümber olevat maailma jälgima. Tegelikkust hakati kujutama ilustamata ja reaalselt. Eemaldumine romantismist toimus aegamisi, esmalt maalikunstis, maastikumaalis. John Constable võttis eeskujuks madalmaade maalikunsti ja hakkas maalima oma kodukohta.
kõrgemat isendit, kes teeb vahet heal ja kurjal. Erinevalt loomadest ja muust loodusest on just inimene jumala proovikiviks, kellelt ta nõuab hingelist sisemist pöördumist. Kristliku antropoloogia järgi igatseb inimese hing elu paradiisis. Romantismile omane antropoloogia – Inimest ülistatakse tema mõtte-, kujutlus- ja loomisvõime poolest, mis ühtlasi iseloomustab tema sisemist saladust, tema isiksust. Romantistlikku inimesekäsitlust huvitab ka inimese võime flirtida kurjaga ja surmaga ning suutlikkus mõelda asjadest, mida pole olemaski, andes sellega jumala ees eelise. Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia – Tegeleb inimesekäsitlusega tema „mina“ defineerimise kaudu: „Mis see tegelikult on, mille kohta ma ütlen „mina“?“ Kuulsaimad sõnavõtjad on siin Hegel ja Marx. Hegel leiab, et „mina“ taga ei ole mingit tuum „mina“, vaid see on
annaabi.ee 
