kohtunik Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika Kreeks, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud majandus, jõukad alad, muistne kultuur Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad, kreekalik ilme Põllumajandus Ülekaalukas põllumajandus, suurmaavaldused latifundiumid, suurmõisad väiketalupojad Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi.
Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud maja Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad,
Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud maja Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad,
1517 algab reformatsioon Ruumiline piiritlus: seal pidi olema läänikord seal pidi olema levinud ristiusk katoliiklikul kujul need on ka feodaaltsivilisatsiooni tunnused. See sai alugse Gallias, kust toimus laienemine itta, edelasse, põhja ja läände. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine(Suur rahvasteränne) LäRo elasid keldid al. Umbes 1000 a eKr. Nende seas nt gallid, britid, skotid, helveedid Kui kehtestati Ro võim, siis nad romaniseerusid, kombed ja kultuur muutus roomalikumaks. 1. saj. eKr LäRo väljaspool elasid germaanlased. Eraldas läro reini doonau ja visla jõgi. Päritolult: indoeurooplased, idagootid, läänegootid, anglid, saksid, vandaalid, frangid, langobardid. Nad hakkasid elama läro territooriumi aladel. 375 sai alguse germaanlaste massiline elama asumine läro riiki. Seda a. peetakse suurte rahvasterändamise alguseks. Põhjused: 1. rahvaarvu kasv, alad ei toitnud rahvast ära 2
põhiülesanne põlluharimine ja karjakasvatus • Oppidumid ehk kindlustatud asulad Euroopa ajaarvamise vahetuse paiku • Rooma vallutused – Gallia, Briti saarte lõunaosa, soov tungida üle Reini jõe • Lüüasaamise järel Teutoburgi metsas (9. pKr), misjärel keskenduti piirikindlustuste (Limes’e) rajamisele • Reini põhjakaldal kujunes nn vaba Germaania • Vallutatud alad romaniseerusid kiiresti • Suur osa Rooma tarbeasju valmistatud kauplemiseks germaanlastega Põhja-Euroopa (Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia) • Võime rääkida külaühiskonnast, olulisi murranguid ei toimu kuni viikingiajani • Pikk-majad, tavaliselt ühe pere kasutuses, ühes pooles inimesed, teises kariloomad • Põllumajanduse ja karjakasvatuse areng (nt leitud puust atru) • Asustusmustri muutused ajaarvamise vahetuse paiku: rõhk metallitootmisele, domineeriva talu väljakujunemine
Keltide tekke kohta on kaks teooriat. Esimese kohaselt rändasid keldid oma asukohta ligi 1000 eKr ida poolt. Teise teooria järgi nad lihtsalt kujunesid kohalikest hõimudest välja. Keltide seas olid erinevad hõimud, kelle sekka kuulusid: gallid (Gallia, tänapäeva Prantsusmaa), britid (Suurbritannia saarel, Inglismaa), skotid (tänapäeva Sotimaa), helveedid (Helveetsia, tänapäeva Sveits) ja belgid (tänapäeva Belgia). Need keldid, kes elasid Rooma riigi territooriumil, romaniseerusid ehk võtsid Rooma kultuuri ja keele osaliselt üle või said mõjutusi. Rooma riigi aladest väljas elavad hõimud olid üldnimetusega germaanlased. Nende algne asukoht jäi Reini, Wisla ja Doonau jõe vahele. Ka nende seas olid erinevad hõimud: frangid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid, idagoodid, läänegoodid. Germaanlastel olid Rooma impeeriumiga nii kaubanduslikud kui ka sõjalised suhted. Kui taheti ja oli vaja, saadi läbi. Aja jooksul toimus aga germaanlaste
Leegionid (sõjaväe osad) paiknesid põhiliselt piiriprovintsides. Piirialad on olnud kultuuride segunemise alaks. Ladina keelt kõnelev osa oli rahvastikus tegelikult üsna väike. Kreeka keel teisena. Samuti kopti keel (Egiptusest), aramea keel, süüria keel. Põhja-Aafrikas ld keelega paralleelelt kasutusel puunia keel. Puunlased asustasid Kartaago alasid. Roomlased ei sundinud oma religiooni omaks võtma, kuid paljud siiski romaniseerusid. (Tingimuseks oli siiski see, et need uskumused oleksid riigile lojaalsed ega halvustaks rooma jumalaid või viiks alla moraali) Inimesel võis olla korraga mitu identiteeti. Kuna räägiti erinevaid keeli, siis üks inimene võis vabalt kasutada kahte erinevat keelt nii kõnes kui ka kirjas. Rahvaste liikuvus oli suur. Dionysos hakkas Itaalias roomlaste hulgas populaarseks muutuma. Riik hakkas taga kiusama ja süüdistas amoraalsuses. Riik ei suutnud seda kontrollida. 186 eKr vangistati
Põhja-Aafrika – olid enne rooma vallutust enamasti suhteliselt vähem arenenud. Üksnes Põhja-Aafrikas oli juba Kartaago hiilgeaegadest alates levinud foiniikia päritolu kõrgkultuur. Mujal etendasid roomlased tahes-tahtmata kultuuritooja osa. Suuremad linnad tekkisid siin alles rooma vallutuse järel ja omandasid seetõttu algusest peale roomaliku ilme. Peamise kõnekeelena levis linnades ladina keel. Nii romaniseerusid lääneprovintsid idaprovintsidest märksa enam. Küllalt suurel osal neist aladest (Prantsusmaal ja Hispaanias) kõneldakse tänapäevani ladina keele baasil kujunenud romaani keeli. Samal ajal levis tsivilisatsioon lääneprovintsides idaprovintsidega võrreldes kõigest hoolimata suhteliselt pinnapealselt. Suuremad linnad tekkisid ainult Vahemerega vahetult piirnevatel aladel, ja needki jäid oma jõukuse ja arengu tasemelt enamasti idamaa linnadele alla. Vahemerest eemal säilitasid
Sellega kaasnes ka kodanike privileegide vähendamine. Algusaegadel kodanikud olid maksuvabad, maksid provintsid, aga kodakondsuse laienedes kehtestati ka neile maksud. Itaalia minetas oma eelisseisundi. Provintsides toimus romaniseerumine: võeti üle ladina keel, elulaad, provintside aristokraatlikud esindajad said ka senaatoriteks, st et ka senat muutus. Alates 1. saj lõpuks tulid ka keisrid provintsidest. Rooma võim kandus Roomast ja Itaaliast laiali provintsidesse. Provintsid- Nad romaniseerusid, aga regiooniliselt erinev. Eelkõige tegid seda lääne provintsid- Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika. Samas idas püsis selgelt hellenism, seal olid vanad linnad, aga sõjavägi arenes. Ladina keel kõrgkultuuri ja igapäeva ei jõudnud. Rooma tsivilisatsiooni hiilgeaeg, kus keisrite sponsoreeringutel ehitati Rooma linn välja. Impeerium ühendas terve Vahemere. Rooma oli miljonilinn. Keisrivõim pidi tagama ka Rooma linna elanike rahulolu,
annaabi.ee 
