Ametlik tiitel: Rooma piiskop, Jeesuse Kristuse asemik, apostlite järglane, algkiriku pea, Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener (Episcopus Romanus, Vicarius Christi, Successor principis apostolorum, Caput universalis ecclesiae, Pontifex Maximus, Patriarcha Occidentis, Primatus Italiae, Archiepiscopus ac metropolitanus provinciae ecclesiasticae Romanae, Princeps sui iuris civitatis Vaticanae, Servus Servorum Dei). Kreekakeelset sõna "pappas" ('isa') kasutati Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. 8
15. Nuptias consensus facit – Üksmeelsus teeb pulmad. 16. Superficies solo cedit – Ehitis kuulub maapinnale. 13 Lk 27 tekst XVI 1. Lex est quod populus iubet atque constituit. -Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab. 2. Mater semper certa est, pater vero is est quem nuptiae demonstrant. - Ema on alati teada, aga vallaslapsel puudus juriidiliselt isa. (kes on isa, selgitavad pulmad. ) 3. Ius publicum est, quod ad statum rei Romanae spectat, ius privatum, quod ad singulorum utilitatem pertinet. - Avalik on õigus, mis peab silmas Rooma riigi seisundit, eraõigus see, mis üksikisikute kasu peab silmas. 4. Capitis deminutionis tria genera sunt: maxima, media, minima, nam tria sunt, quae habemus: libertatem, civitatem, familiam - Teie õigusvõime kaotuse kolm liiki on: kõige suurem ( muudutb orjaks ) , keskmine ( saadetakse riigist välja ), kõige väiksem ( perekonna sees toimub miskit ), sest
Annus jt). Varrak 2001. pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks (terve fragmendi tekst on pärit ühe kindla juristi ühest raamatust, millele fragmendi alguses viidatakse. Tänapäevases mõttes on sisuliselt tegemist tsitaadiga) ja fragmendid on hiljem jaotatud paragrahvideks. Nt : D. 1.1.1.2.Ulpianus libro I Institutionum: Huius studii duae sunt positiones, publicum et privatum. Publicum ius est quod ad statum rei Romanae spectat, privatum quod ad singulorum utilitatem pertinet. (Ulpianus Institutsioonide esimeses raamatus: Õiguse õppimisel on kaks lähtekohta, avalik ja eraõigus. Avalik õigus on see, mis reguleerib Rooma riigis kehtivat korda, eraõigus see, mis arvestab üksikisiku kasu [s.t huve].) 3) Codex Iustinianus (Koodeksi esimene versioon koostati aastal 529, uus redaktsioon anti välja 534, viitamisel kasutatakse lühendeid C. või Cod. või CI. või CJ.) on
Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused? Üldtuntud on kolm eristamise teooriat: huviteooria, subordinatsiooniteooria ja subjektiteooria. Huviteooria Õigusnormi huvisuundumisest lähtuva huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170228 eKr) sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Võib ka väita, et kogu õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevat üksikute isikute erahuvidest. Subordinatsiooniteooria Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid
õigustatud, küll aga pretseptiivselt õigustatud või kohustatud. Järelikult peavad kõik tsiviilkoodeksi normid olema avalik-õiguslikud. Kaasajal levinud teooriatest võib nimetada kolme olulisemat: 1) huviteooria, mis lähtub õigusnormi huvisuundumisest. Selle alusel teenib avalik õigus avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Üldtuntud on Rooma juristi Ulpianuse (170- 228 e.m.a.) tsitaat: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Nimetatud teooria aktsenteerib tähelepanu küll era- ja avaliku õiguse piiritlemise ühele olulisele aspektile, kuid ta ei võimalda siiski nende selgepiirilist eraldamist. Ja seda põhjusel, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Üldistatult võib öelda, et kogu õigus, s.h. ka eraõigus, teenib
õigustatud, küll aga pretseptiivselt õigustatud või kohustatud. Järelikult peavad kõik tsiviilkoodeksi normid olema avalik-õiguslikud. Kaasajal levinud teooriatest võib nimetada kolme olulisemat: 1) huviteooria, mis lähtub õigusnormi huvisuundumisest. Selle alusel teenib avalik õigus avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Üldtuntud on Rooma juristi Ulpianuse (170- 228 e.m.a.) tsitaat: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Nimetatud teooria aktsenteerib tähelepanu küll era- ja avaliku õiguse piiritlemise ühele olulisele aspektile, kuid ta ei võimalda siiski nende selgepiirilist eraldamist. Ja seda põhjusel, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Üldistatult võib öelda, et kogu õigus, s.h. ka eraõigus, teenib
Üldtuntud on kolm eristamise teooriat: huviteooria, subordinatsiooniteooria ja subjektiteooria. Huviteooria Õigusnormi huvisuundumisest lähtuva huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170228 eKr) 130 sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Võib ka väita, et kogu õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevat üksikute isikute erahuvidest. Subordinatsiooniteooria Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Avaliku
annaabi.ee 
