peamine staatus tingib ka teisi karakteristikuid. Näiteks nunnad on vallalised ja karsklased, ning raske on ette kujutada nunna mõne erakonna peasekretäri või parlamendiliikme positsioonis. Inimese sotsiaalne staatus tähendab seega, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Pole olemas staatust ilma rollita ega rolli ilma staatuseta. Näiteks eeldatakse, et firmajuht käitub oma äripartnerite ja alluvatega teatud stiilis. Pulmas on pruudil ja peigmehel üks roll, aga isemehel hoopis teine. Asjaolu, et ühel inimesel on samaaegselt mitu staatust ja ta peab täitma nendega kaasnevaid sotsiaalseid rolle, võib põhjustada rollikonflikti. Rollikonflikt on olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Koolis tuleb näiteks ette, et õpetaja on ka mõne õpilase ema
rollikonflikt, on vähem õnnelikud ja vähem produktiivsed töö juures. See oli isiksuse sisene rollikonflikt, lisaks on võimalik ka inimeste vaheline rollikonflikt olukord kus kaks inimest on omavahel konfliktis kuna täidavad rolle, mis on omavahel konfliktis (näiteks tööandja ja töötaja roll). Erving Goffman sotsiaalne dramaturgia, rolliteooria kõige äärmuslikum variant Inimesed täidavad pidevalt, kogu oma elu, mingeid rolle; sellist aega, kus inimene oleks ilma ühegi rollita, ei ole; seega pole ka mõtet otsida inimese "tõelist mina", mis oleks vaba ühiskonna poolt ette antud rollidest. "Mina" on mulje mida me tahame teistes enda kohta tekitada. Inimtegevuse peaeesmärgid: 1) endast soovitud mulje jätmine; 2) viisaka konsensuse säilitamine. Eeslava "publiku" ees esinemine; selliste inimestega suhtlemine, kellele tahetakse head muljet jätta. Tagalava esinemisest puhkamine ja selle jaoks ettevalmistuste tegemine; siin tuntakse end üsna vabalt.
Ei sõltu inimese soovist või isiklikult tehtavast pingutusest. Omandatud staatus: Isiklike teenete, pingutuste või valikute tulemusena saadud staatust nimetatakse omandatud staatuseks. Nt abielus olemine, lapsevanemaks olemine, haridustee kujundamine, ameti-eriala valik jne. 14.Rollid, rollide omandamine Vastus: Igale staatusele vastab sobiliku käitumise eeskiri. Staatusele vastavate sobilike käitumiste/tegevuste eeskirja nimetatakse rolliks. Rolli ei ole ilma staatuseta ja staatust rollita. Roll on kultuuriruumi poolt määratletud korrektse käitumise mudel. 15.Sotsialiseerumine Vastus: 1) primaarne sotsialiseerumine toimub perekonnas, kus õpitakse põhilisi elutõdesid-pole ilus valetada, kuulekus, teisi inimesi tuleb arvesse võtta jne, 2) sekundaarne sotsialiseerumise käigus õpitakse iga ühiskonnaliikme jaoks põhilisi asju. Toimub haridussüsteemi kaudu õpitakse kella järgi käima, töötama kindlal
hüperbool, poeetiline vähendus e litootes, vastandväljendus e oksüümoron, sünteesia ( kõnekujund, mis ühendab eri meete tajusid märkivaid sõnu. 4. Metonüümia sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires. Kujundikeelest ei ole pääsu: ühe võtte vältimine elavdab teise. Poeetilise rollita kanduks tekst ilukirjandusest välja. 10. Lausekujundid. Lausekujundid e figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Lausekujundid mängiad sõnastusega. ( Kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmärgid ). Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi kordusi, mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Loomulikud on värsikordused. Salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvaid värsse või salme nim refrääniks.
See oli isiksuse sisene rollikonflikt, lisaks on võimalik ka inimeste vaheline rollikonflikt – olukord kus kaks inimest on omavahel konfliktis kuna täidavad rolle, mis on omavahel konfliktis (näiteks tööandja ja töötaja roll). Erving Goffman – sotsiaalne dramaturgia, rolliteooria kõige äärmuslikum variant Inimesed täidavad pidevalt, kogu oma elu, mingeid rolle; sellist aega, kus inimene oleks ilma ühegi rollita, ei ole; seega pole ka mõtet otsida inimese “tõelist mina”, mis oleks vaba ühiskonna poolt ette antud rollidest. “Mina” on mulje mida me tahame teistes enda kohta tekitada. Inimtegevuse peaeesmärgid: 1) endast soovitud mulje jätmine; 2) viisaka konsensuse säilitamine. Eeslava – “publiku” ees esinemine; selliste inimestega suhtlemine, kellele tahetakse head muljet jätta.
inimesed muretsesid rohkem toidu pärast, ega ostnud kirjandust. Raamatumüük 50ndate lõpust muutus väga järsult kasvavas suunas. 50ndate-60ndate vahetuses väidetavalt tüüpiline romaanitiraaz u 20 000. Praegu tüüpiline 1000. Suur kirjanduse ajastu on läbi saanud tänaseks. Kirjandust tajutakse kuidagi eriti tähtsalt. Kirjanik on tähtis inimene. Kirjaniku erilisuse roll kandub edasi hilisemasse aega, ka 90ndatesse. Ilma tugeva rollita poleks ka Meri presidendiks saanud jne. Andis moraalse kapitali selle aja kirjanikele. Poliitiline raam: 1964 Hrustsov kaotab võimu, Breznevi võim hakkab lagunema. - H nügitakse võimult minema, võimule Breznev. B isik seostub stagnatsiooni ajaga, kui võimuvahetus toimub, siis antud ajas seda järsu pöördena ei tajuta. Igapäevaelus midagi järsult hulluks ei lähe, B võimuletulek on suhteliselt leebe.
annaabi.ee 
