Claude Perrault kujundatud kuningalossi, Louvre`i idafassaadil tekkis paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles`i lossi põhipl sai kogu Euroopale eeskujuks pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, millel oli vahel avar õu. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid. Saksamaale jõudis barokk Itaalia mõjutustega, oli rokokoolikum. Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi ja Mathäus Daniel Pöppelmann Dresdenis piduliku, väga küllusliku kaunistusega peoväljaku Zwinger. Inglismaal on stiili parim näide Christoper Wreni loodud Püha pauli katedraal Londonis omas korrastatuses. Venemaal arenes Peterburist suurlinn, mida kutsuti kujundama arhitekte Itaaliast ja 1710 sai Peterburist uus venemaa pealinn. Sinna kogunesid kõik jõud ehitama suurejoonelisi kivimaju. Tegusamad olid arhitektid
(,,Moodne abielu"). Portreemaal- 18 saj 2. poolel töötas häid portretiste, kelle loomingul on sarnasus rokokooga, eriti kloriidis. Joshua Reynolds-ajalootemaatilised maalid, nendega pälvis tunnustuse.Kunstiakadeemia president. Hinnatud on tema kõrgema seltskonna portreed, mis on esinduslikud, paraadlikud, avavad portreteeritava füüsilise ja vaimse omapära, tihti on portreedes vihje isiku ametile või iseloomulikule tegevusele. Thomas Gainsborough-vahetum, spontaansem, rokokoolikum võrreldes Thomasega. Maalis provintsiaadlikke ja keskklassi esindajaid. Maalidel näeme rahulikke inimesi istumas, seismas, jalutamas maastiku või pargi taustal. Täies pikkuses kujutatud figuurid mõjuvad puiselt kuid elegantselt, õrna õhulise pintslitöö ja varjundirohke koloriidiga on loodud lüüriline, unistuslik meeleolu. 13.Eesti barokk- Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eesti tähtsaim linn. 1659 a
Inglismaal ei väärtustatud peenutsevat elunautlemist ja unistuslikki fantaasiaid, vaid teovõimsaid, väärikaid ja loomulikke isiksusi. 9. Milline Inglise portreemaalija andis kõige paremini edasi eelkirjeldatud omadusi? Joshua Reynolds 10. Mille poolest erineb eelnimetatud portretistis Thomas Gainsborough? Keda ta maalis, milline oli ta pintslitöö ja koloriit, milline pildil valitsev meeleolu? Ta oli vahetum, spontaansem ja rokokoolikum. Maalis peamiselt provintsiaadlikke ja keskklassi esindajaid. Pintslitöö õrn ja õhuline, meeleolu unistuslik. Kunst Rootsis, Venemaal ja Eestis 17-18 saj 1.Kes olid need arhitektid (isa ja poeg), kellele langes au ehitada 17 saj II poolel Rootsi kuningale uusi losse? Nikodemus Tessin vanem ja noorem 2. Millise linna rajas Neeva jõe suudmesse Vene tsaar Peeter I? Kui vana see linn on? Peterburi, vanust üle 3 sajandi. 3
aastal loodi kuninglik maalikunsti ja skulptuuriakadeemia. Peamiselt viljeldi esindusportreemaali. Tuntuimad selle meistrid on Rigaud ja Mignard. · 18. sajandi algul lööb läbi rokokokoolik elutunnetus. Peentuseb elurõõmsus ja heledad toonid. · Antoine Watteau- galantsete pidude maalija. Seltskond pargis. Armastuse pidu. Ärasõit Kythera saarele. Tema haaravaimaks tööks loetakse Gilles elusuuruses portreed. · Jean-Honore Fragonard(1732-1806)- Kõige rokokoolikum pilt on Kiik. Armastas kujutada armastusega seotud teemasi. Salajane suudlus. Armuvanne. · Tuntuimad kunstnikud olid veel Jean- Baptiste- Simeon Chardin- Realistlik tavaelumaalija ja natüürmortide meister. Georges De La Tour- Samuti talupoegade/lihtrahva elu kujutamine. Leotard. Elisabeth Vigee Le Brun- esimene naiskunstnik. Rokokoo. Lõi läbi mitte ainult Prantsusmaal vaid kogu Euroopas. Peamiselt portretist.
portretistid on Joshua Reynolds. Õppis Itaalias, nähtu põhjal püüdis luua ideaalset stiili, mida ta proovis rakendada suurtes ajaloolistes maalides. Ajaloomaalidega saavutas ta ka tunnustuse, ta sai Kunstiakadeemia presidendiks. Tänapäeval peetakse neid maale eklektilisteks st et nad ei anna ühtset malilist tervikut. Ta tegi portreid kuulsatest inimestest. Proovis maalida ka hinge. Thomas Gainsborough töötas algselt provintsis 1774 saabus Londonisse. Ta oli spontaanne, vahetu ja rokokoolikum kui Reynolds. Ta maalis provintsiaadlikke ja keskklassi inimesi. Inimesed on elegantsed ja puised. Õrnad pintslilöögid. Pastelsed toonid. 17-18.saj kunst Rootsis Rootsi oli euroopas üks suuremaid riike. Rootsi koosseisu kuulus kogu soome lahe idakallas ja osa poolast ning saksamaast. Valitses luterlus. Tähtis eeskuju oli protestantlik Holland. 17. Saj teine pool said kuningad absoluutse võimu. Siis hakati mõtlema kuningavõimu ülistamisele ja hakati paraadlikke losse ehitama
aastal loodi kuninglik maalikunsti ja skulptuuriakadeemia. Peamiselt viljeldi esindusportreemaali. Tuntuimad selle meistrid on Rigaud ja Mignard. · 18. sajandi algul lööb läbi rokokokoolik elutunnetus. Peentuseb elurõõmsus ja heledad toonid. · Antoine Watteau- galantsete pidude maalija. Seltskond pargis. Armastuse pidu. Ärasõit Kythera saarele. Tema haaravaimaks tööks loetakse Gilles elusuuruses portreed. · Jean-Honore Fragonard(1732-1806)- Kõige rokokoolikum pilt on Kiik. Armastas kujutada armastusega seotud teemasi. Salajane suudlus. Armuvanne. · Tuntuimad kunstnikud olid veel Jean- Baptiste- Simeon Chardin- Realistlik tavaelumaalija ja natüürmortide meister. Georges De La Tour- Samuti talupoegade/lihtrahva elu kujutamine. Leotard. Elisabeth Vigee Le Brun- esimene naiskunstnik. Rokokoo. Lõi läbi mitte ainult Prantsusmaal vaid kogu Euroopas. Peamiselt portretist. 03.12.2012 · Impressionism: 19
Claude Perrault kujundatud kuningalossi Louvre'i idafassaadi kaunistab paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles'i lossi põhiplaan pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, mille vahel oli avar õu, sai kogu Euroopale eeskujuks. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskkaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid. Saksamaale jõudis barokk Itaalia mõjutustega, oli rokokoolikum. Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi ja Mathäus Daniel Pöppelmann Dresdenis piduliku, väga küllusliku kaunistusega peoväljaku Zwinger. Inglismaal on stiili parim näide Christoper Wreni loodud Londoni Püha Pauli katedraal omas korrastatuses. Venemaal arenes Peterburist suurlinn, mida kutsuti kujundama arhitekte Itaaliast ja 1710 sai Peterburist uus Venemaa pealinn. Sinna kogunesid kõik jõud ehitama suurejoonelisi kivimaju.
annaabi.ee 
