Austriast sai Napoleon kiiresti jagu. Austriat sunniti sõlmima Prantsusmaale soodsa Campformio rahu (1797. aastal). Sõjad : Esimene võimalus oma sõjalise oskuse näitamiseks tekkis tal suurtükiväe kaptenina Touloni all, kus ta vallutas mitu kindlust ning pommitas inglasi nii maal kui ka merel, lõpuks sundides nende laevastikku taganema. Napoleon ülendati inglaste käest Touloni vallutamise eest 1793. aastal brigaadikindraliks ja teenete eest rojaliste mässu mahasurumisel Pariisis ülendati ta 1795. aastal diviisikindraliks. Peale seisma jäänud Egiptuse sõjakäiku (1798 1799), läks Napoleon tagasi Prantsusmaale ning haaras võimu enda kätte, lõpetades Suure Prantsuse Revolutsiooni. Revulatsioon : Paljud uskusid, et just tema suudab revolutsioonijärgse ebastabiilsuse asendada tugeva valitsusega, ja tervitasid tema valitsema asumist rõõmuga. Kui kahe aasta pärast suutis ta
.........................................4 Kasutatud kirjandus...............................................................................5 Napoleon Bonaparte Sündis 15. augustil 1769. aastal Ajaccios, Korsikal. Ta oli pärit vaesunud aadliku perekonnast. Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis, ning astus 1792 Jakobiidide Klubisse. Napoleon ülendati inglaste käest Touloni vallutamise eest 1793. aastal brigaadi-kindraliks ja teenete eest rojaliste mässu mahasurumisel. Pariisis ülendati ta 1795. aastal diviisikindraliks. Ta juhtis 1796-1797 Prantsuse Itaalia armeeülemjuhatajana Põhja- Itaalias sõjakäiku ning sundis Austriat mitmetes lahingutes saadud võitudega sõlmima Prantsusmaale soodsa Campformio rahu. Ta algatas ka Egiptuse sõjakäigu (1798- 1799) ning juhtis seda. Paljud uskusid, et just tema suudab revolutsiooni- järgse ebastabiilsuse asendada tugeva valitsusega, ja tervitasid tema valitsema asumist
1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga , Korsika rahvuslaste liidriga. Ta kutsuti piirama Touloni , kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierrei ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Napoleon ülendati inglaste käest Touloni vallutamise eest 1793. aastal brigaadi-kindraliks ja teenete eest rojaliste mässu mahasurumisel Pariisis ülendati ta 1795. aastal diviisikindraliks. Ta juhtis 1796-1797 Prantsuse Itaalia armeeülemjuhatajana Põhja- Itaalias sõjakäiku ning sundis Austriat mitmetes lahingutes saadud võitudega sõlmima Prantsusmaale soodsa Campformio rahu. Ta algatas ka Egiptuse sõjakäigu (1798- 1799) ning juhtis seda. Paljud uskusid, et just tema suudab revolutsiooni-järgse ebastabiilsuse asendada tugeva
Sellel põhines ka tema hilisem ühiskonnafilosoofia. • Oma esimesed suuremad tööd selles vallas kirjutas ta vahetult enne kodusõja puhkemist, kuid need avaldati alles aastaid hiljem. • 1640. aastal otsustas Hobbes Inglismaalt lahkuda, sest tülis kuningas Charles I ja parlamendi vahel oli ta oma kirjutistes toetanud esimest ning kartis samal aastal kokku kutsutud Pika Parlamendi poolseid repressioone. • Ta asus elama Pariisi, kuhu peagi koondus suurel hulgal inglise rojaliste. 1646. aastal sai Hobbesist seal kroonprints Charlesi matemaatikaõpetaja. • Kodusõjast sügavalt mõjustatuna kirjutas Hobbes 1651. aastal oma peateose "Leviaatan". Selles sisalduvate religiooni ja traditsioonikriitiliste seisukohtade tõttu tekkisid tal aga vastuolud teiste inglise rojalistidega ning sama aasta lõpul oli ta saatuse irooniana sunnitud pagema Oliver Cromwelli juhitud vabariiklikule Inglismaale
Siin Referaadis käsitletakse tema elu nii häid kui ka varju külgi. Elulugu (kuni keisriks saamiseni) Sündis 15. augustil 1769. aastal Ajaccios, Korsikal. Ta oli pärit vaesunud aadliku perekonnast. Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis, ning astus 1792 Jakobiidide Klubisse. Napoleon ülendati inglaste käest Touloni vallutamise eest 1793. aastal brigaadi-kindraliks ja teenete eest rojaliste mässu mahasurumisel Pariisis ülendati ta 1795. aastal diviisikindraliks. Ta juhtis 1796-1797 Prantsuse Itaalia armeeülemjuhatajana Põhja- Itaalias sõjakäiku ning sundis Austriat mitmetes lahingutes saadud võitudega sõlmima Prantsusmaale soodsa Campformio rahu. Ta algatas ka Egiptuse sõjakäigu (1798- 1799) ning juhtis seda. Paljud uskusid, et just tema suudab revolutsiooni-järgse ebastabiilsuse asendada
Juunis saatis parlament kuningale kirja, "19 ettepanekut", millega nõuti kuningalt täielikku alistumist parlamendile. Kuningas rõhutas oma vastuses, et parlament peaks arvestama ikkagi ka valitsejaga, sest Inglismaa valitsus põhinevat monarhi, Ülem- ja Alamkoja üksmeelel. Enamik Ülemkojast oligi juba kuninga poole üle tulnud, kuid Alamkoda oli üldiselt tema vastu, ehkki ka seal leidus suur hulk kuningameelseid ehk rojaliste. Parlament häälestus leppimatult ning kuningas otsustas tegutseda esimesena. Kodusõja esimestel aastatel olid edukamad kuningameelsed, kuid nad ei suutnud vallutada ei Londonit ega saavutada muul moel strateegilist võitu, mis oleks parlamendi alistuma või järele andma sundinud. Charles ise muutus üha ebalevamaks, sest ta pidi muretsema oma Inglismaale naasnud raseda naise tervise pärast ning ei suutnud riigiasjadele kuigivõrd mõelda. 1644
Suhtumine revolutsiooni algul ambivalentne. Hiljem on tema looming kantud religioossusest. Prantsuse kirjanikke on mitmeid Wertherlikust vaimust kantud teoseid. Chateaubriant otsis kompromissi Napoleoni valitsusega, kuid hiljem võttis revolutsioonilise hoiaku. Oma loomingulise konseptsiooni arendab välja poleemikana valgustusliku romantismi vastu, mistõttu võib temast rääkida kui pesuehtsast romantikust. Ülejäänud looming oli kristlusega seotud. On ka rojaliste toetavaid poliitilisi panflette kirjutanud. Eksam. 28. mai viimane loeng. viimane eksam. , 4. juuni. 11. juuni korduseksam. 7.5 uus loeng Dickens on väga originaalne autor. Erinevatel aegeadel on olnud inglise kirjanduses kirjanikke kes inimesi karikatuurlikult kritiseerivad. See ei pruugi olla ühiskonnakriitiline kui inimesekriitiline. Dickensi tüübid ei ole realistlikud vaid pigem karikaturistlikud. Kui miski on teemaks ühiskonnas, on ta tähtis
lõpetati, pühakute kujud peksti puruks, ristid tõmmati alla. Harimatu pööbel rüüstas iidset kuningate matmispaiga Saint-Denis katedraalis. Näis, nagu vandaalid oleksid taas Euroopast üle käinud. Juttu oli isegi Jumalaema kiriku lammutamisest. Pühamu päästis hävingust selle muutmine Mõistuse templiks. 30 Fouché [fu´see], Joseph (1759-1820) Konvendi saadik (esindas Nantes'i linna, kus oli õpetaja); liitus montanjaaridega; Robespierre saatis ta Lyoni rojaliste "rahustama"; ta tegi seda sellise innuga, et pälvis tiitli "Lyoni timukas"; Tallieni sõbrana oli üks peamisi 9. termidoori riigipöörde sepitsejaid; Barras tegi temast politseiministri; 18. brümääri riigipöörde ajal läks üle Bonaparte'i poole, säilitas oma ametikoha ka Keisririigi päevil (aastani 1810); intrigeeris Bourbonidega enne ja pärast Waterloo lahingut, kuid "kuningatapjast" Konvendi saadikuna pidi Prantsusmaalt lahkuma; elu lõpul elas maapaos
lõpetati, pühakute kujud peksti puruks, ristid tõmmati alla. Harimatu pööbel rüüstas iidset kuningate matmispaiga Saint-Denis katedraalis. Näis, nagu vandaalid oleksid taas Euroopast üle käinud. Juttu oli isegi Jumalaema kiriku lammutamisest. Pühamu päästis hävingust selle muutmine Mõistuse templiks. 30 Fouché [fu´šee], Joseph (1759-1820) – Konvendi saadik (esindas Nantes’i linna, kus oli õpetaja); liitus montanjaaridega; Robespierre saatis ta Lyoni rojaliste “rahustama”; ta tegi seda sellise innuga, et pälvis tiitli “Lyoni timukas”; Tallieni sõbrana oli üks peamisi 9. termidoori riigipöörde sepitsejaid; Barras tegi temast politseiministri; 18. brümääri riigipöörde ajal läks üle Bonaparte’i poole, säilitas oma ametikoha ka Keisririigi päevil (aastani 1810); intrigeeris Bourbonidega enne ja pärast Waterloo lahingut, kuid “kuningatapjast” Konvendi saadikuna pidi Prantsusmaalt lahkuma; elu lõpul elas maapaos
annaabi.ee 
