Mulle on millegipärast mulje jäänud, et need elukad peamiselt inimeste soolikaid jahivadki. Tema võigastelt, rohelistelt hammastelt tilkus midagi limasarnast. Kui ta eemale liikus, et omale uut ohvrit otsida, kuuldus lirtsatusi. Mul jooksid judinad üle selja, oleksin soovinud silmad sulgeda, kuid ei suutnud. Terve tänav oli täis verepritsmeid, need katsid nii üksikuid ümber pööratud autosid kui ka hooneid, mis olid veel püsti. Oli tunda jubedat haisu, arvatavasti tekitasid seda roiskuvad laibad, mida oli tänavatel üpris palju. Kombitsatega, kalmaare meenutavad mõrtsukad liikusid tänaval ringi nagu limased korravalvurid. Järsku tundsin valu oma kuklas. See oli viimane asi, mida mäletan. Kuulsin ka veel raginat, nagu oleks mul murdunud mingi luu. See oli arvatavasti mu kael. Nägin veel ka nuga. Verist nuga. Nuga, mis oli kaetud mu oma enda verega. See nuga oli viimane asi, mida mäletan oma lühikesest elust
eraldumine ning hapendusvedeliku tase langeb. Hapendamisel toimib lihtne reegel: mida kauem käärimine kestab, seda rohkem moodustub piimhapet ja seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid. Meie maitsmismeel tajub neid muutusi kas vähem või rohkem hapu toiduna. Kolm põhitõde, et hapendamine õnnestuks. Esiteks, algne käärimisprotsess nõuab soojust. Kui põhikäärimine algab jahedas ja kestab väga kaua, siis suureneb tõenäosus, et hapendatud toiduained limastuvad ja roiskuvad. Teiseks, juba hapnenud toiduaineid ei tohi hoida liiga soojas ruumis, sest piimhappekäärimise jätkudes muudetakse kogu toiduainetes leiduv suhkur piimhappeks ning toiduained muutuvad liiga hapuks. Soojas hoiuruumis suureneb ka mikrobioloogilise saastumise oht: võõrmikrofloora hakkab lagundama piimhapet, selle sisaldus langeb, konserveerivad omadused nõrgenevad ning lõpuks hapendatud toiduained libestuvad, pehmenevad ja roiskuvad. Kolmandaks, hapnemine on mikrobioloogiline protsess
muutub tahke fenool kiiresti roosaks. Nimetuse lõppu tuleb liide FENOOL. Lõpp ool viitab selle, et on tegemist alkoholiga ja nii ta ongi, fenool on aromaatne alkohol! Samad omadused, mis alkoholidel: 1) Põlevad Reageerivad leelismetallidega Reageerivad leelistega Lisaks, neil on ka benseeni omadused Neid saab nitreerida Neid saab halogeenida Keemilised omadused: Paljud fenoolsed ühendid oksüdeeruvad toatemperatuuril st roiskuvad kiiresti. Näiteks kartuli ja puuvilja tumenemine Aniliini toodetakse nitrobenseeni redutseerimisel. Kasutatakse polümeeride, värvainete ravimite jt keemiatoodete valmistamiseks- Aromaatsed amiinid on väga mürgised ja kahjustavad KNS-i ja hemoglobiini veres, Kantserogeensed! Fenoole valmistatakse sünteetiliselt, nende valmistamisel satub neid ka looduskeskkonda. Ühehüdroksüülsed fenoolid on tugevad närvimürgid, mis imenduvad läbi naha.
maos ja kõhunäärmes, söögitorus; aspiratsiooni korral ka kopsus. Roiskumine- putrefaktsioon- kudede lagunemine roiskbakterite mõjul, koed muutuvad räpasroheliseks, -pruuniks, -halliks; gaasid kuhjuvad soolestikku, kust tungivad ümbritsevatesse kudedesse. Vajutades on tunda rudinat. Gaasimullide teke (laiba emfüseem) on ka laibaleha põhjuseks. Kõhnad roiskuvad aeglaselt, balsameerimine, jahe aeglustab roiskumist. Test!! 1. Organismi surm ( lad.kr keeles )- MORS ,THANATOS 2. Õpetus surmast- TANATOLOOGIA 3. Loetle postmoraalsed koolnutunnuused ( 6 eesti keeles, 3 ladina keeles, 2 üks tunnus jaguneb kaheks, 3 üks kolmeks) Koolnukülmus (algor mortis), Koolnukangestus (rigor mortis), Koolnukuivamine, Koolnulaigud (livores mortis)-koolnuhüpostaas ja koolnuimbitsioon, Pealesurmne verehüübimine, Koolnulaostus-
PARAMEETRID; 3) TOOTE KVALITEETI; 4) PIIRANGUID TOOTE KASUTAMISELE LAUSKOMPOSTIMINE (MBT- mechanical-biological treatment)- olmejäätmetes leiduva orgaanilise aine kiire lagundamine; eraldatakse plast ja paber. Eestis on ~ 50 kompostimispaika; peamine kompostimisviis- aunkompostimine. KOMPOSTIMINE ON AINUS JÄÄTMEKÄTILEMISMEETOD, MIDA IGAÜKS, IGALPOOL, IGAL AJAL JA IGAS MAHUS TEHA SAAB! JÄÄTMETE PÕLETAMINE Miks? 1. kaob nakkusoht, roiskuvad jäätmed stabiliseeruvad 2. saab põletada igat sorti jäätmeid (s.h. Ohtlikke) 3. energia kasutamine 4. prügi kättesaadavus 5. vähe ruumi prügilate jaoks 6. ei pea jäätmeid sortima EESMÄRK: esialgu vähendada prügi, vähendada haiguste levikut, hiljem elektrienergia tootmine LAUSPÕLETAMINE (masspõletamine)- jäätmed põletatakse ,,kogu kupatusega"
Bassein pumbatakse ti.ihjaks, liibivoolutoru molemasse otsa pannakse filtrid, kuid sellest pole tulu. Hirm on vallutanud inimesed, nad kardavad ka seda, mida ei pruugi olla. Keegi olevat juba sumud, hirmsates, iikki alanud valudes. Kus? Eks ikka raudtee taga, sealt pole ka tehas ise enam kuigi kaugel. Ainus, kes ei karda, on Passi-poiss.Endiselt liibib ta loputuid dista1tse. Voistlejaid tal pole, ta on oma ideaaldistantsil ihui.iksi, teda ei sega.ei turvas ega roiskuvad viiikesed viihid. Ka pealtvaatajaid pole. Kuna vesi on soojem, soltuvalt ilmast kas jahe nagu sormki.ibar voi leige nagu hemesupp pliidinurgal, siis on vahemaad, mida igiujuja liibib, pikemad; pikenevad ka pohipausid: kuni vesi on veel vedel, on pohjas ki.ilmem. Pikalt (pikalt-pikalt) istub ta seal, silmad piirani, puurimas ~urma, mis on juba saabunud. Ka lugemine pole lakanud. Kes juhtub Dosel koolimajast mooduma, niieb valgustatud akent ja rohelise kupliga lampi kardina taga
plaste sisaldav kerge materjal. Peenest võib pressida kütusegraanuliteks või briket- tideks. Jäätme või prügikütuseid saab toota mitmel moel. Prügi põletamine: Prügipõletus on maailmas laialt levinud. Suurlinnades on see tihti ainumõeldav jäätmekäitlusviis, sest prügilatele napib ruumi. Ainuüksi Euroopa Liidus on üle 500 prügipõletusettevõtte. Prügi tasub põletada, sest: ta maht väheneb kuni 90%, mass kuni 75%; nakkusoht kaob ja roiskuvad jäätmed stabiliseeruvad; põletada saab igasuguseid põlevjäätmeid, sealhulgas ohtlikke; prügis peituvat energiat saab ära kasutada; küttematerjalina on prügi alati saadaval; prügiveosüsteemi muuta, ega jäätmeid sortida ei ole vaja. Põletamise eesmärk on aegade jooksul muutunud. Algul piirduti sooviga vähendada prügi mahtu või likvideerida nakkusohtlikke jäätmeid hiljem suurenes huvi soojus- või elektrienergia saamise vastu
Auna sees komposti happesust muuta ei saa. 11 Prügi põletamine: Prügipõletus on maailmas laialt levinud. Suurlinnades on see tihti ainumõeldav jäätmekäitlusviis, sest prügilatele napib ruumi. Ainuüksi Euroopa Liidus on üle 500 prügipõletusettevõtte. Prügi tasub põletada, sest: · ta maht väheneb kuni 90%, mass kuni 75%; · nakkusoht kaob ja roiskuvad jäätmed stabiliseeruvad; · põletada saab igasuguseid põlevjäätmeid, sealhulgas ohtlikke; · prügis peituvat energiat saab ära kasutada; · küttematerjalina on prügi alati saadaval; · prügiveosüsteemi muuta, ega jäätmeid sortida ei ole vaja. Põletamise eesmärk on aegade jooksul muutunud. Algul piirduti sooviga vähendada prügi mahtu või likvideerida nakkusohtlikke jäätmeid hiljem suurenes huvi soojus- või elektrienergia saamise vastu
– seltside Methanobacteriales, Methanomicrobiales, Methanococcales liigid toodavad metaani vesinikust ja süsinikdioksiidist – sugukonna Methanosaetaceae liigid toodavad metaani äädikhappest – sugukonna Methanosarcinaceae liigid suudavad metaani toota nii vesinikust ja süsinikdioksiidist kui ka äädikhappest. JÄÄTMETE PÕLETAMINE Prügi tasub põletada! Plussid • Prügi maht väheneb kuni 90 %, mass kuni 75 %; • Nakkusoht kaob ja roiskuvad jäätmed stabiliseeruvad; • Jäätmetest saab lahti kiiresti (tundidega); • Põletada saab igasuguseid põlevjäätmeid, sh ohtlikke; • Prügis peituvat energiat saab ära kasutada; • Metalli saame kätte ka peale põletamist; • Küttematerjalina on prügi alati saadaval; • Prügilate jaoks napib ruumi; • Jäätmeid ei ole vaja sortida, prügiveoskeemi ei ole vaja muuta (! vastuoluline?); Miinused • Suitsugaasid on keskkonnale ja tervisele ohtlikud;
annaabi.ee 
