vajalikud haukamissuised. Tal on kaks suurt liitsilma ning nende vahel kolm väikest lihtsilma. Rindmik moodustub kolmest lülist, iga lüli kõhtmisele poolele kinnitub üks paar lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisignaalide abil), haistmismeel (üsna hea, lõhna tunnevad tundlatega), maitsmismeel (üsna hea, maitset tunnevad suistega) ja kompimismeel. Putukate vereringe on avatud. Putukad hingavad trahheedega, mis ulatuvad nende kõigi siseelunditeni. Hingeavad paiknevad kahel pool keha külgedel
Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. 7.koosta nelja lüliline toiduahel, kus üks lüli on linnutapik Taim kärbes hiir - linnutapik mis katab putuka keha ? kitiinkest. *kuidas areneb rohutirts? mille poolest erineb see liblika arenguga ? rohutirts areneb vaegmoondega, liblikas täismoondega (muna, vastne, nukk, valmik) *mille poolest erinevad rohutirtsu ja mardika tiivad ? mardikatel on kitiinainest katte tiivad aga rohutirtsul need puuduvad. *miks on liblikaid puhkeolekus raske märgata ? nad panevad oma tiivad kokku, ja neid pole näha siis *mis on puruvanade teaduslik nimetus? kust nad sellise nime on saanud ? ehmestiivalised. Nimetus tuleneb sellest, et neil on kehapeal väikesed ehmed. *kirjuta mesilaspere liikmed ja nende ülesanded? Töölised ühed korjavad õielt nektarit ja õietolmu, teised teevad tarutöid.
õppida kui mitte sõprade-tuttavate siis vähemalt sugulaste kogemustest, sest need on inimesed, kellega ollakse kõige rohkem sarnased. Minu lemmiktegelaseks oli Kurat, kes tundus väga sümpaatne ja intelligentne. Eriti meeldis mulle lihtsus ja otsekohesus, mis Mefistofelese karakteri puhul väljendus. Ta oli oma seisukohtades väga realistlik, näiteks väites, et inimese elu on maailma mastaabis võrdne rohutirtsuga. Selle juures ei tohi muidugi unustada, et ka igal rohutirtsul on maailmas mingi ülesanne. See, et Jumal ja Kurat nii hästi läbi said oli samuti huvitav. Jumal hindas Fausti tõeotsinguid ja teadmisi erinevalt Kuradist, kes leidis, et mõistuse olemasolu toob inimestele ainult kannatusi. Mõnes mõttes on ka Kuradil õigus, kuid selleks ongi vaja saavutada tasakaal negatiivsuse ja positiivsuse vahel. Usun, et kõik inimesed peaksid hindama teadmiste väärtust, püüdlema positiivse raja suunas ning mitte mängima saatusega.
ränna lõunasse pole toitu, kala ujub vees keha voolujooneline. Taimed:Talvel lehed langevad , et hoida kokku vett. Okastest aurab vähe vett välja sellepärast on männil okkad, pöravad lehed päikese poole 5.Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Tähendab ,et kohastumused ei ole täiuslikud. Nad on kasulikud ainult mingites kindlates tingimustes. NT:Jänesel valgest kasukast kasu talvel, rohelisel rohutirtsul kasu rohelisest värvusest kui on rohus. 6.Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). Liiki eristab ristumisbarjäär-erinevad liigid omavahel ei ristu 1)Uus liik tekib lähteliigist kui sellest eraldub rühm isendeid.2)Eraldunud isendite rühm ei saa füüsiliste tõkete tõttu ristuda lähteliigiga.3)Mõlemad kohastuvad erinevalt.4)Kujuneb välja ristumisbarjäär.5)On tekkinud uus liik. 7.Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia?
ta kasutab ainult vedelat toitu, siis eritab ta ohvri kehasse seedenõret, mis saaklooma lagundab. 29.Rohutirtsu välisehitus,närvisüsteem,vereringe,hingamiselundid ja areng. Rohutirts on väike, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva kehaga, mis on kaetud kõva kerge väliskeletiga, pea külge kinnituvad tundlad, külgedel on kaks silma ja nende vahel kolmas, rindmikul kinnituvad jalad ja tiivad. Tema närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. Rohutirtsul on avatud vereringe, süda paikneb keha õõne seljaosasj ja juhib vere pea piirkonda. Veri hapnikku ei transpordi. Nad hingavad trahheega, mis ulatuvad putuka kõigi siseelunditeni. Rohutirtsud arenevad vaegmoondega, neil on muna,vastse ja valmiku järk. 30.Liblikate levik. Ööliblikaid on eestis üle 20000 liigi ja päevaliblikaid on üle 100 liigi. 31.Täis- ja vaegmoonde mõiste. Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi muna,vastne ja täiskasvanu. Putukate juures vaegmoondeks
isasäblikust suurem emasäblik muneb munad võrguniidist valmistatud kookonisse.munadest kooruvad väikesed äblikud.st ämblikel on otsene areng. Tähtsus looduses Püüavad putukaid ,siis on vähem putukiad.toiduks loomadele PUTUKAD Rohutirtsul on hästi arenenud närvisüsteem Putukal on avatud vereringe ning hea kuulmine lõhna ja maitetaju Putukatel on pikk mitmekambriline süda.veri Närvisüsteemi põhiosa moodustab liigub südamest ainsa veresoone kaudu pea peaaeju.sellest saab alguse kõhtmine piirkonda.sealt valgub veri närvikett.millest suunduvad närvid kõikide tahapoole,kehaõõne elundite vahele ja jõuab kehaosade ja meeleelundite juurde
kohta või päikese kätte vid siis, kui see olemas on). Temperatuuril ja regulatioonil on oma hind. Nt taimed, kes tihti võitlevad üleliigse temp vastu, arenendavad välja täiendavaid vaheneid, nagu kutiikua, hõbedased lehed. Ainvahetusest. Kui temp tõsta 10 kraadi võrra, siis ainevahetus kiireneb 2,5 korda. FÜSIOLOOGILINE AEG = päev-kraadi konseptsioon. Arengu kulgemise pikkus ektodermide puhul sõltub keskkonna temperatuurist. Nt: rohutirtsul, selleks, et munadest algaks areng pihta, on vaja 16ndast kõrgemat kraadi. Siis on munade arengu alumine lävi saavutatud. Munadest väljuvat tirtsud 70 päeva pärast. Kui temp on 4 kraadi kõrgem, nt 20 kraadi, siis koorumiseni kulub 17 ja pool päeva. Kui temp on lävendist kõrgem veelgi, nt 30 kraadi, siis kulub koorumiseni 5 päeva.Temperatuur võib olla stiimul. Nt üks taimestik vajab külma perioodi, enne ta ei hakka paljunema. Ka valgus on nt stiimul
ainevahetus aeglasem ja kulutvad ka vähem. Teatud protsessid nagu respiratsioon leiab aset igasugustel tempidel. Ektodermide paljunemiseks sobiv temp-vahemik on palju kitsam kui temp-vahemik kui nad saavad kasvada. Kasvuks sobiv temp-vahemik on omakorda kitsam temp-vahemikust, kus neil on võimalik veel ellu jääda. Kui me räägime ektdermaalsetest organimidest, siis temp on selline faktor, mis sõltub enim arengut. Arenemine nõuab teatud füsioloogilist aega. Ntks rohutirtsul: tema puhkeseisundis järglaste munade arenguks on vja, et temp püsiks 70 päeva 16st kraadist kõrgemal (16 kraadi on arengu alumine lävi). Munemisest kuni koorumiseni kulub rohutirtsul 17,5 päeva, kui temp on 20 kraadi (st 4 kraadi lävest kõrgem). Ainult 5 päeva, kui temp on 30 kraadi (14 kraadi lävest ülapool). Kõigil neil juhtudel kulub arenguks 70 päev-kraadi: 17,5 x 4 = 70 ja 5 x 14 = 70. Sellise teadmistega saab näiteks ette planeerida tõrje algust
Soojuse allikad: otsene päikese kiirgus, hajunud ja peegeldunud kiirgus, kiirgusvahetus, konvektsioon, soojusülekanne e. konduktsioon. Soojuse kadu: evaporatsioon, kiirgusvahetus, konduktsioon, konvektsioon, kiirguse peegeldumine. Kohastumused ektreemsetel temperatuuridel: surm, paremate päevade ootamine, ainevahetuse muutmine. Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos: 20C0 - 17,5 päeva, 30C0 - 5 päeva, 16C0 - lävi temperatuur. Kraadpäev - päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva). Ekstreemumid: Vees - Pyralictum Occultum, optimum 105C0; Maismaal: California Death Valley's lehtede sise temp. 45C0. 3) pH: pH-st oleneb ainete liikuvus ja lahustuvus, määrab taimkatte tüübi. Enamasti pH < 3 ja > 9 on toksilised. Ekstreemumid: pH 2 - 3 - väävliallikate arhebakter Sulfolobus acidocaldarius; pH = 11 - soodajärves elav sinivetikas. 8. Muld - môiste, füüsikaline ehitus. Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja môjutavad organismid ning mida
konduktsioon. Soojuse kadu: evaporatsioon (vee aurumine), kiirgusvahetus, konduktsioon (soojusvahetus, soojusülekanne), konvektsioon(soojusliikumine, mis tekib temp erinevustest), kiirguse peegeldumine. Kohastumused ektreemsetel temperatuuridel: surm, paremate päevade ootamine, ainevahetuse muutmine. Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos: 20C0 17,5 päeva, 30C0 5 päeva, 16C0 lävi temperatuur. Kraadpäev päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva). Ekstreemumid: Vees Pyralictum Occultum, optimum 105 C0; Maismaal: California Death Valley's lehtede sisetemp. 45C0. pH: pH-st oleneb ainete liikuvus ja lahustuvus, määrab taimkatte tüübi. Enamasti pH < 3 ja > 9 on toksilised. Ekstreemumid: pH =2 3 väävliallikate arhebakter Sulfolobus acidocaldarius; pH = 11 soodajärves elav sinivetikas. 8. Muld mõiste, füüsikaline ehitus.
Kvantitatiivne mürk – on kehas olemas kogu aeg, kas siis, kui keegi taimedest parasjagu ei toitu. Need ained teevad taimeosad praktiliselt seedimatuks. Mõju tagamiseks peab nende mürkide kontsentratsioon olema suhteliselt kõrge, sest muidu sööja harjub nendega ära. Nt tammelehed. Füüsiline kaitse (nt pähklitel kest). Ehituslik kaitse (nt ogad, karvad, astlad). Seedimatuks olemine. Nt lingiin, mida imetajad ei seedi (vajavad baktereid). Varjevärvus. Nt ritsikal roheline, rohutirtsul pruunikas. Mimikri - kaitsekohastumuslik sarnasus. Mingi liik imiteerib ohtlikku liiki. Kaitsetu loom sarnaneb kujult, värvuselt või käitumiselt kaitstud või mittesöödava loomaga, kellel on silmatorkav kuju või hoiatusvärvus. Nt kollasne-must vöödistus sirelastel ja mõnel mardikal. Mitme erineva söödamatu looma ühesugune hoiatusvärvus. Nt punased mürgised putukad. Mimees – elusolendi kaitsekohastumuslik sarnanemine mittesöödava esemega (nagu nt kivi, kuivanud
annaabi.ee 
