kevadel, mil taimed pole veel kasvama hakanud, alles külv Erosiooni takistamine: künda nõlvaga risti istutada põldude vahele metsakaitseribasid jätta põld osaliselt üles harimata nõlvadel terassipõllundus Tulekahjud rohtlates Rohtlates on oluline koht tulekahjudel. See takistab metsastumist ehk põõsaste ja puude sissetungi ning domineerimist. Mitmed taimed ei saa seemnest kasvama hakatagi enne, kui nende kõva kest pole kuumas tuhas lõhkenud. Tuli ei kahjusta rohundite juuri ja nii saavad nad uuel kevadel jälle oma elutsükliga alustada.
..2 000 valmiv puistu umbes 1000 raieküps puistu 500...600 Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike, mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal, kuuske kahjustavad oluliselt lagendikel hiliskülm ja päikesekõrvetus, rohundite varis langeb okstele ja jääb okaste taha kinni. pioneerliikidest lehtpuud ja/või nende juurevõsud varjutavad oluliselt okaspuude järelkasvu, okaspuude järelkasv süüakse loomade poolt ära (kärsakad, hiired jt.) Miks lehtpuud hõivavad lageda ala, raiesmiku? haab ja hall lepp paljunevad edukalt juurevõsudest, teised lehtpuud kännuvõsust, pioneerliikidel on praktiliselt igal aastal seemneaasta ja seemneid on rohkesti,
Karbonaatne löss on lähtekivimina viljakas, kuid allub kergesti vee-erosioonile, mistõttu loodusliku taimkatteta alasid liigestavad tihti mitmesuguses arengujärgus olevad uhtorud. Niidusteppides kujunesid lössil sügavad (üle 1,2 m) mustmullad, mille huumusesisaldus on erakordselt suur (kuni 700 t/ha). Need on maailma viljakaimad mullad. Niidustepid on rohukoosluste reas üleminekulüliks mesofiilsete niidu- ja kserofiilsete stepikoosluste vahel. Niitudega seob neid rohundite rohkus, samblarinde olemasolu ja kamardumus, steppidega kevadised efemeroidid ja suvine läbikuivamine. Rohurindes võib eristada siin 3-4 allrinnet. Eri liikide juurestik ulatub mitmesuguse sügavuseni ja kasutab kokku kogu ulatuslikku huumushorisonti. Lehtede ja õite väljakujunemine eri perioodidel tingib koosluse välisilmes aasta jooksul suurt mitmekesisust, rohkete (8-1 1) aspektide vahetumist. Aspekti eristatakse õitsvate liikide järgi, kuid see
· Taimestik Nagu nimetuski ütleb on rohtlates valitsevad rohttaimed. Rohtlates kasvab palju erinevaid stepirohtusid, aruheinasid. Teistest taimedest võib siin leida veel nurmenukke, palderjani, iiriseid, metsikuid tulpe, pujusid ja ka kaktusi. Nii troopiliste kui ka parasvöötme rohtlates on oluline koht tulekahjudel. See takistab metsastumist. Mitmed taimed ei saa seemnest kasvama hakatagi enne, kui nende kõva kest pole kuumas tuhas lõhkenud. Tuli ei kahjusta rohundite juuri ja nii saavad nad uuel kevadel jälle oma elutsükliga alustada. Varemalt olid metsastumise takistajad ka suured taimtoiduliste loomade karjad nagu hobused ja hirved, kes soodustasid heintaimede kasvu. Veel 150 aastat tagasi olid nad suured rohelised "ookeanid", kus õitses miljoneid lilli. Põudade ja külmadega kohastumiseks on mitmetel liikidel maa-alused mugulad, kuhu varutakse toitaineid, et varakevadel kiiresti kasvama ja õitsema hakata. Meil kasvavatest
juulit; hein riisuda ja ära vedada; hoida puude liituvus ja põõsaste katvus ca 0,1 – 0,3 (0,5) 1) heina niitmise ja koristamise mõju niidule paranevad valgustingimused, soodustub valgusnõudlike liikide kasv väheneb oluliselt suurekasvuliste taimede lehepind ja biomass niidetud aladel on rohkem seemneliselt paljunevaid liike niidetud aladel graminoidide (kõrrelised ja lõikheinalised) osatähtsus väiksem ja suurem rohundite, sealhulgas lämmastikku fikseerivate liikide arv heina äraveoga viiakse igal aastal niidult ära suur hulk toitaineid ja hoitakse mullaviljakus keskmisel tasemel (soodustab samuti erinevate nõudlustega liikide kasvu) tulemus: saavad üheaegselt kasvada koos väikese- ja suurekasvulised taimeliigid, kujuneb pool-looduslikele elupaikade iseloomulik liigirikkus oluline loomapidajale: mida rohkem on niidul erinevaid taimeliike, seda
peetakse kinni karjatamise vaheaegadest. Enamik haigustekitajaid hukkub suvises päikesepaistes. Esimestel päevadel haigustekitajad ei ole ohtlikud. Umbrohutõrje Rohumaal esineb liike, mida meie ei külva. 1) Loomade tervist või toodangut kahjustavad 2) Halva söödavusega 3) Madalasaagilised ja suurte saagikadudega 4) Takistavad kultuurtaimede kasvu Umbrohtudeks võib ka kõrrelisi ja liblikõielisi pidada, mis on halva söödavusega(sinihelmikas, luhtkastevars). Rohundite ja umbrohtude vahel ei ole selget piiri. Umbrohutõrjet tehakse rohumaal kahel printsiibil: Profülaktiline ehk kaudne - Kaudsed võtted: Umbrohtude niitmine enne õitsemist, aga niita ka karjateedelt ja aia alt. Umbrohupuhta seemne kasutamine rohumaade rajamisel, umbrohupuhta sõnniku kasutamine, külvikordade kasutamine, katteviljata karjamaade rajamine. Rasketehnika tõttu tekkinud tühikute täitmine heinaseemnetega. Otsene tõrje: Mehaaniline umbrohtude välja kitkumine, torkimine
Puurinne: enamasti domineerivad männid, kuid on ka kuuski (männi-kuuse segapuistud) Kuused on tihti okslikud ja juurepessust kahjustatud, arukased ja tammed kõveratüvelised, boniteet III IV. Põõsarinne: väga erineva tihedusega. Esineb sarapuu(D), kadakas, kuslapuu, türnpuu, mage sõstar, pihlakas, paakspuu, tuhkpuu, kibuvitsad, põõsasmaran. Rohurinne: varieeruv; valguserikkamates puistutes valitsevad kõrrelised, mujal suureneb rohundite osa: metskastik (D), mägitarn (K), sulg-aruluste (K), longus helmikas, lamba- aruhein, punane aruhein, lubikas, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, maikelluke, võsaülane, metsülane, kevadine seahernes, verev kurereha, angerpist, vesihaljas tarn. 7 METSKASTIK Nimi: Calamagrostis arundinacea kalamos roog. Agrostis perekond
annaabi.ee 
