Hiljem muutus looodus ta ümber ahistavaks, sest ta oli tõeliselt pettunud armastuses, mis ta teele sattus, ning ta ei suutnud enam looduses midagi head näha. Näide teosest Kui kaunis org ümberringi aurab ja kõrge päike mu metsa läbitungimatu hämaruse pinnal puhkab ja ainult üksikud kiired metsa pühamusse piidlevad ning mina siis allavoolava oja kaldal kõrges rohus leban, kus maakamara ligi mulle silma hakkab musttuhat mitmesugust rohuliblet; kui ma tajun selle lugematute, äraarvamatute tõukude ja mutukate maailma kihamist kõrte vahel oma südame ligidal ja Kõigevägevama lähedust, kes on loonud meid oma näo järgi, ta otsatu armu hingust, kes ta meid igaveses õndsuses hõljudes kannab ja hoiab, mu sõber! Näide2 Mu südant täitvast soojast tundest elava looduse vastu, mis mind senini tegi nii õnnelikuks ja muutis maailma mu ümber paradiisiks, saab mulle nüüd talumatu piinaja, kiusaja, kes jälitab mind igal sammul.
välistama kõik paranormaalse ning üleolevalt müstilise. Seega tuleks minu seisukohalt looduse tekke ja arengu mõistmiseks kasutada teaduse abi, aga jätta ruumi ka teadusvälisele. ,,Kui kaunis org ümberringi aurab ja kõrge päike mu metsa läbitungimatu hämaruse pinnal puhkab ja ainult üksikud kiired metsa pühamusse piidlevad ning mina siis allavoolava oja kaldal kõrges rohus leban, kus maakamara ligi mulle silma hakkab musttuhat mitmesugust rohuliblet; kui ma tajun selle lugematute, äraarvamatute tõukude ja mutukate maailma kihamist kõrte vahel oma südame ligidal ja Kõigevägevama lähedust, kes on loonud meid oma näo järgi, ta otsatu armu hingust, kes ta meid igaveses õndsuses hõljudes kannab ja hoiab, mu sõber!" See katke raamatust ,,Noore Wertheri kannatused" kannab endas ilmekalt teist võimalust maailma keerukustele läheneda. Nimelt püüab küllaltki suur osa inimestest maailma läbi usundi mõista. Jah, päris
kirjastustegevuse organiseerijaks. Väga varases eas loomingukatseid alustanud Kangro esikkogu ,, Sonetid" ilmus 1935. a., ajal, kui Eestis viljeldi taas silmapaistvalt palju sonetti. Nagu Under, harrastas ka Kangro itaalia soneti vormi, kuid sallib eelduskohase täpse riimi asemel ebatäpset riimi. ,, Sonettide" aineks on Kangro kodupaiga ümbruse Võrumaa loodus. Seda on kujutatud bioloogi asjatundlikkusega, läbivaates, pisimatki rohuliblet märgates, kõike kollektsionääri hoolikusega täpselt nimetades. Selles mõttes sarnaneb Kangro loodusekujutus Ridala omega. Ent Kangro on märksa tundelisem ja looduskirjelduste tõlgitsuse lõpetab ta harilikult üllatava, sümboolsust taotleva puändiga.- nagu sonetis ,,Kevadine". Soe kevad kisub kulu varjust ja haljast vinet tõmbab üle puude. Rõõmvärskest rukkiorast vilab tuulde, noor võilill pervel valikollasr karjub. Ju kase lehesed on kinguharjult
meie hinge pimedusest välja ning näitavad talle kõiksugu asju, kõrgeid ja madalaid, esimesi ja viimaseid, ja kõike, mis nende vahele jääb; teadmised varustavad meid kõigega, mida on tarvis, et elada hästi ja õnnelikult; nad õpetavad meile, kuidas elada oma elu ilma rahulolematuse ja meelehärmita." Montaigne aga vaidles sellele vastu. Tema arvas, et mõistus justnimelt tekitab õnnetust. Inimestele langeb palju rohkem hädasid osaks kui loomadele. Kits võib rahulikult süüa oma rohuliblet karjamaal ning olla õnnelik ja rahulik, ilma et ta oleks õppinud ja teadmisi omandanud. Ilma et tal oleks keeruline mõistus, mis inimesel on. ,,Kas söendame siis väita, et suur eelis, mõistus, mille pärast me nii palju kisa teeme ja millele tugenedes me peame ennast kogu ülejäänud loodu isandaiks ja valitsejaiks, on pandud meisse meie piinamiseks? Mis mõte on asjade tundmaõppimisel, kui me kaotame seeläbi rahu ja puhkuse, milles me muidu viibiksime..."
juurviljaaedadeks. Ühtlases mõõdus juurviljadelinn, mis ootab iga päev kaubaautosid, et need viia mandri supermarketitesse. Mida enam riik areneb, seda rohkem liha tarbitakse. Kuidas saab suurenevat üleilmset nõudlust täita, ilma koonduslaagri kombel kariloomi kasvatamata? Kariloomadest, kes ei näe kunagi heinamaad, toodetakse liha kiiremini, kui see toimuks vabas looduses. Neil tohututel söötmisplatsidel, kus kasvavad miljonid kariloomad, ei kasva ühtegi rohuliblet. Kaubikurivi toob igast riigi nurgast tuhandeid tonne vilja, sojaumbe ja proteiinirikkaid graanuleid, milledest saab lõpuks liha. Selle tulemusena kulub 100l vett,et toota 1 kg kartuleid. 4000l vett,et saata 1 kg riisi ja 13 000 l vett, et saada 1kg loomaliha. Lisaks veel kütus, mis kulub transpordile. Meie põllumajandus toimib naftaenergial. See toidab Maal poole rohkem inimesi, kuid on asendanud mitmekesisusestandartitega.. See on pakkunud mugavust kuid samas paneb sõltuma naftast
(20.märts kuni 23.aprill) • Lihavõtted- pärast pikka paastu võib liha süüa ja piima juua; pärast kevadist pööripäeva kui tuleb esimene täiskuu ja täiskuu esimene pühapäeval ( 22.märts- 25.aprill). Noortel kombeks koguneda kiigele, mis olid ehitud, türdukud kinkisid mune, meesaia jne. • Taevaminemispüha ehk suur ristipäev- vanadele eestlastele ei olnud see usupüha, vaid lihtsalt puhkuse päev. Ei tohtinud lilli noppida ega rohuliblet puutuda või õnnetuse kaasa tuua. Päev mil Kristus läks taevasse ( 40 päeva peale lihavõtteid, 1.mai-3.juuni) • Suvisted ehk nelipühad- poisid tõid öösel tüdrukute ukse taha kase; vana püha eestlastel kui ka venelastel. Sel päeval peeti ka esivanemaid meeles ja ohverdati viljapõldude haldjatele ja jumalatele. Setumaal on Peko, kes kaitseb viljakasvu ja karja. (7 nädalat pärast lihavõtteid, 10.mai-13.juuni). Põllu ja karjakasvatusega
annaabi.ee 
