Rohtlate töö 8.klassile. 2.variant Leia loetelust rohtlatele iseloomulikud tunnused: 1. Kasvavad metsad 2. Pusta on rohuga kaetud ala Ungaris 3. Rohtlad jäävad lähisekvatoriaalsesse kliimavöötmesse 4. Probleemiks on uhtorgude teke 5. Sademetehulk aastas 3000 mm 6. Suvel valitsevad troopilised õhumassid ja talvel ekvatoriaalsed õhumassid 7. Paiknevad mandrite sisealadel 8. Pimerott on hea muldade kobestaja 9. Sademetehulk aastas 200-400 mm 10. Suvi on kuiv ja soe, sademeid tuleb kevadel ja talvel lumena 11
MUSTMULLAD Mustmullad Mustmullad on rohtlatele iseloomulikud huumuserikkad mustjaspruunid mullad. Mustmulla profiil Kõduhorisont Huumushorisont Sisseuhtehorisont Mustmuldade tekkimist soodustavad: 1. Kaltsiumiühendite poolest rikkad savikad ja lubjarikkad setted. 2.Võrdse aastase sademete hulga ja aurumisega ning lühikese niiske ja pika kuiva perioodiga soe kliima. 3.Tasakaalustatud veereziim. 4.Tasane pinnamood. 5.Rikkalik rohttaimestik. Mustmuldade leviku piirkonnad
piima,liha,nahka,villa ja peamiselt on ta trantspordiks. Küs:Nimeta 5 riiki mis on enam vähem kõrbes. Vastus:Mehhiko,liibüa,Sedaan,Egiptus,Saudi Araabia. Küs:Iseloomusta inimtegevust oaasides. Vastus:Kasvatatakse datleid,arbuuse,aprikoose,virsikuid,meloneid,puuvilla, ka visa ja otra.Karjakasvatuses peamiselt kitsi,lambaid,kaamelid,eesleid,veiseid. Küs:Mida said teada kõrbestumisest. Vastus:Kõrbestumine on kõrbealade laienemine,nende pealtung naabruses asuvatele rohtlatele ja savannidele.Selle peamiseks põhjuseks on pinnase kahjustamine ülekarjatamise tagajärjel.´ Küs:Seleta mõisted Vastus:Nomaad-Rändrahvas. Jurta-Kuplikujuline telkelamu,mida on kerge paigaldada. Mosee- Mosee on islamiusu pühakoda. Samuum-kõrbetorm Saharas Löss-Peeneteraline kollakashall,tolmjas sete. Takõrr-Kõrbes asuv savika ja sooldunud pinnasega tasane ala. Rähakõrb-ehk kivikõrb Hamaada-kivikõrb saharas Erg-Liivakõrb saharas
3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavaliselt 300-600 mm aastas. Põhiline kasvuaeg taimedel on kevadel ja varasuvel Nimeta rohtlates kasvavaid taimi. Iirised, stepirohud, stepi-aruhein, sale haguhein, habehein, preeriarohi, piisonirohi, pojengid, kullerkupud, tulbid. 5. Nimeta kaks olulist põhjust, miks on tulekahjud kasulikud rohtlatele. 1) See takistab metsastumist 2) Mitmed taimed ei saa seemnest kasvama hakata enne, kui nende kõva kest pole kuumas tuhas lõhkenud 6. Miks on paljud looma- ja linnuliigid rohtlaaladel välja surnud või ohustatud liikide nimekirja sattunud? Ülesharitud rohtlates on metsikud loomakarjad asendunud kodulooma karjadega ja suured kiskjad on enamuses hävitatud, ülemäärane kontrollimatu küttimine ning mitmed erakordselt karmid talved. 7. Kes on preeriakoerad? Lisa pilt!
· Putukad: rohutirtsud, termiidid, ämblikud. LOOMASTIK · Rohtlahaukurid ehitavad terved "linnad" . · Elavad Põhja-Ameerika preeriates suurte kolooniatena. · Sageli on nad ka põllukahjurid. · Vanasti nimetati neid preeriakoerteks. · Sarnased loomad Euraasia mandril on suslikud ja ümisejad. Kanada preeria Ungari pusta Kasahstani stepp INIMENE ROHTLAS Aegade jooksul on inimeste mõju rohtlatele järjest suurenenud. Tänapäeval on rohtlad peamiselt üles haritud. Looduslikku taimkatet on säilinud vaid vähestes kohtades, peamiselt looduskaitsealadel, puutumatut loodust aga mitte kusagil. INIMENE ROHTLAS Rohtlates elasid rahvad, kes tegelesid loomakarja kasvatamisega. Nad läbisid suured vahemaad, et leida loomadele piisavalt vett ja toitu. Soodsates kohtades nad püstitasid jurtad ja elasid pakaselise talve üle. INIMENE ROHTLAS
asuvad kõrbed. 23% maailma maismaast on kõrbed. Kõrbeid võib kohata Afganistanis, Austraalias, Mehhikos, Jeemenis, Alzeerias, Liibüas, Tsaadis, Malil, Mauritaanial, Nigeril, Sunaadil, Egiptuses, Saudi-Araabias. Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Terviklikuma vööndi moodustavad kõrbed Põhja-Aafrikas ja Ees-Aasias. Kõrbeline on ka sooja Austraalia siseosa. Kõrbete piiri aga on raske määrata. Üleminekud poolkõrbetele ja rohtlatele on järkjärgulised ning üks suur kõrbeala võib sisalsada mitut väiksemat kõrbe. Maakera suurimaks kõrbeks on Sahara, mille pindala on üle 8 miljoni ruutkilomeetri, mis on ühtlasi võrreldab terve Austraalia mandriga ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini.Liiv kuumeneb Saharas isegi kuni 90 kraadini.
mulla veereziim näitab mulda läbivat või seal olevat vee hulka; seda mõjutavad mullaosakeste omadused ja paiknemine. leetumine on iseloomulik okasmetsadele. Happelises keskkonnas toimub mullaprotsess : lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kui toimub hüdrolüüs. Suure sademete hulga tõttu uhutakse mullalahus sügavamale ja tekib hallikasvalge väljauhtehorisont. Mul on vaesunud. kamardumine - on iseloomulik rohtlatele, mus mineraalaineterikkal lähtekivimil kasvad palju rohttaimi. Surnud orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumuse koguneb mulda. Tekib mustmuld. soostumine - pidevalt liigniiskes keskkonnas mullaprotsess, kus taimejäänused ei lagune lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. gleistumine on iseloomulik tundratele, kus liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa.
laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse ülemistest kihtidest alumistesse Sisseuhtehorisont- mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained Väljauhtehorisont-mullaprofiili ülaosas paikne horisont, mis erineb naaberhorisontidest heledama värvuse poolest Gleistunud muld-ajutiselt liigniiske muld Leetmuld- rohttaimedeta okasmetsadele iseloomulikud happelised mullad Mustmuld- rohtlatele iseloomulik huumuserikas mustjapruun muld Ferraliitmuld- kõrge raud- ja alumiiniumoksiidisisaldusega mullad Muldade kamardumine- mulletekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont
erosiooni eest. Ka kunstlik niisutus põhjustab muldade sooldumist ja halvendab rohtla ökosüsteemi normaalset talitust. Mitmetel stepivööndi aladel kaevandatakse ka maavarasid. Nende leiukohtadesse on rajatud asulad ja töötlusettevõtted, mis põhjustavad keskkonna saastumist. Tänapäeval on rohtlad peamiselt üles haritud. Looduslikku taimkatet on säilinud vaid vähestes kohtades, peamiselt looduskaitsealadel, puutumatut loodust aga mitte kusagil. Aegade jooksul on inimeste mõju rohtlatele järjest suurenenud. Tehnika arenguga on looduslike rohtlate osakaal järjest vähenenud, sest masinatega saab lihtsamini suuremaid põldusid harida ja rohtlate mullad on väga viljakad. Parasvõõtme sega- ja lehtmets · Asend ja kliima Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal
toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. 22. AINERINGE – ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 23. SISSEUHTEHORISONT – mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained. 24. VÄLJAUHTEHORISONT- mullaprofiili ülaosas eristuv mullahorisont. 25. MUSTMULD - rohtlatele iseloomulikud huumuserikkad mustjapruunid mullad.
annaabi.ee 
