Kant "Prolegomena" Eelmärkused igasuguse metafüüsilise tunnetuse eripära kohta kõik kehad on ulatuvusega Analüütilised otsustused väljendavad vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti mõistes. mõned kehad on rasked Sünteetilisteks otsustusteks rohkendab tunnetust, kuna lisab mõistele midagi juurde Tunnetus a posteriori meelelisest kogemusest lähtuv, sellel põhinev tunnetus ehk empiirilist laadi Tunnetus a priori meelelisest kogemusest sõltumatu tunnetus (tunnetus, mis pärineb puhtast arust ja puhtast mõistusest) ehk ratsionaalset laadi Aprioorsed teadmised on iseenesest selged ja kindlad, nad on paratamatult nii, nagu nad on Kogemusotsustused on alati sünteetilised Matemaatilised otsustused on kõik sünteetilised
analüütilised otsused on aprioorsed, kogemusest sõltumatud. Analüütiline otsustus ei anna meile subjekti kohta midagi uut teada, vaid võimaldab meil subjekti mõistet liigendada, lihtsustada. Analüütiline otsustus on näiteks kõik kehad on ulatuvusega(see on ette teada juba enne otsuse tegemist mistõttu ei võimalda meil kehade mõistet avardada) või kuld on kollane metall(samuti kogemustest sõltumatu, juba omaks võetud tõde). Sünteetiline otsustus rohkendab meie tunnetust ja avardab subjekti sisu ning mõistet, ta annab mõistele juurde midagi sellist, mida keha üldmõiste ei sisalda ehk läheb subjekti mõistest kaugemale. Sünteetilised otsustused võib jagada kogemusotsustusteks ja matemaatiliseks otsustusteks. Sünteetilised otsustused on näiteks 5+7=12(5t ja 7t võib ühendada mistahes arv seetõttu ei saa ta olla analüütiline) ja mõned kehad on rasked(ei defineeri keha üldmõistet, vaid kogemuste põhjal saadud
teadmisi. Ütleb predikaadis seda, mida mõeldi subjekti mõistes, kuid mitte nii selgelt ja teadlikult. (Nt: kõigil kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab tunnust ulatavus, järelikult ei saanud me midagi uut selle kohta teada. Sama väide kehtib ka otsustuse, et kõik ruudud on nelinurksed kohta.) Seevastu sisaldab lause mõned kehad on rasked predikaadis midagi sellist, mida keha üldmõistes tegelikult ei mõelda, seega ta rohkendab tunnetust, kuna lisab mõistele midagi juurde; seepärast tuleb teda nimetada sünteetiliseks otsustuseks. Sünteetiline ehk avardav otsustus laiendab meie teadmisi. (Nt: mõni keha on raske. Kuna mõiste keha ei sisalda sellist tunnust nagu raske, saame me selle keha kohta midagi uut teada. Predikaadis sisaldub midagi, mida subjektis pole / ei mõelda. Sama väide kehtib ka otsustuse, et mõni raamat on huvitav kohta.)
pöörduda kinnituse saamiseks kogemuse poole. Selliseks näiteks võib olla 7+5=12. Meile võib algselt tunduda, et see summa on kahe arvu ühendamine üheks arvuks, kuid algselt me ei mõtle missugune see tulemus on. Võttes appi abivahendi kaemuse ja liidame järk-järgult ühele ühikule teise, jõuame tulemuseni. Tunnetusliku sisu poolelt ei anna analüütiline otsustus midagi juurde, kuid seevastu sünteetiline rohkendab meie tunnetust, kuna lisab meie mõistusele midagi juurde. 3) Kanti järgi on kogemusotsustus selline empiiriline otsustus, millel on objektiivne kehtivus (st kõik inimesed peaksid tegema samalaadseid järeldusi). Kui otsustusel on aga subjektiivne kehtivus (kehtib ainult kindla inimese tajutu kohta), on see tajuotsustus. Väited tuba on soe, suhkur on magus ning koirohi on mõrkjas on tüüpilised tajuotsustused, mida muuhulgas ei saa muuta objektiivseteks/üldkehtivateks
"Organon" (kr organon `tööriist'). Bacon kahtles, kas aristotellik loogika võib ikka olla tööriist, mis rohkendab teadmisi, ning arvas, et inimmõistusele on tarvis uut instrumenti. Tema kõige olulisema teose nimeks saigi seetõttu "Uus organon" (ilmus 1620. aastal). 2. F R ANCIS B ACON
ümbritsevas keskkonnas eksisteerinud ebasoovitava (negatiivse) olukorra. Karistus seostub vastumeelsete stiimulitega, mis lisanduvad keskkonda peale teatud liiki käitumise toimumist. Karistus viib teda esile kutsunud käitumise ilmnemise sageduse või tõenäosuse alanemisele. Negatiivne kinnitus on seotud ebameeldiva stiimuli kõrvaldamisega. Selle tulemusena ilmneb vastava käitumise esinemissageduse tõus. Negatiivne kinnitus suurendab (rohkendab) põgenemiskäitumist. Viimane on elusolendi reaktsioon ebameeldiva situatsiooni lõpetamiseks. Negatiivne kinnitus suurendab (rohkendab) samamoodi ka vältivat käitumist. Vältiv käitumine on elusolendi reaktsioon ähvardava või ebameeldiva olukorra eest hoidumiseks. 3.2. Kinnituse ja karistuse vahekorrast Kinnitus on enamasti parem kui karistus, sest - karistus on ebaefektiivsem, kui ta ei järgne allasurutavale käitumisele koheselt,
ei avaldu vahetus tööprotsessis kohe ( töö ja tootmisaeg põllumajanduslikus tootmises ei ole täpselt kattuvad), vaid hiljem alles tootmise lõppedes. 73 Samuti realiseerub kvaliteetse tootmise efekt vastavas põllumajanduslikus tootmisharus ainult osaliselt. Täielik kvaliteetse töö efekt väljendub alles tootmise lõpptulemuse kaudu. Näiteks maaviljeluse kvaliteedi parandamine rohkendab toodangut ning parandab selle kvaliteeti. Kasutades kvaliteetsemaid ja seega ka väärtuslikemaid söötasid loomakasvatuses ning tagades ka loomakasvatuses kvaliteetse töö, kujuneb lõpptoodangu realiseerimisest saadav efekt ilmselt mitu korda suuremaks kui oleks võinud eeldada ainult taimekasvatustoodangu põhjal. Tööviljakuse taseme ja dünaamika iseloomustamiseks kasutatakse praktikas mitmesuguseid näitajaid. Tööviljakuse hindamine peab olema:
annaabi.ee 
