vastandeid. Kui literaadid eristavad «keeletundjaid» ja «elutundjaid», annab Tartu ülikoolis hispaania keelt ja kirjandust õppiv Kõusaar silmad ette enamusele elulähedikele. Kõusaar on maailmarändur, mitte tugitooliharitlane. Tundes hästi siinset olustikku, omat ta ometi ka märksa avaramat kultuuritaju ning käsitleb terase kaasaelamisega kõiki ühiskonnakihte. Samas on tema stiil erakordselt särtsakas «Ego» intensiivsus tuleneb rohkeist vaimukaist kujundeist ja mõistujuttudest. Nõnda pakub teos huvi nii ideegurmaanile kui lihtlugejale. «Ego» on lugu dramaatilistest suhetest ja eksootilistest paikadest. Kuid see on ka romaan ühe romaani sünnist; see sünd lükkub aina edasi ent kui raamat lõpeb, avastab lugeja, et on just sedasama romaani lugenud. «Ego» on liikumise eleegia -- püsiv iha tabada midagi teispool silmapiiri, ühtviisi kauget ja hingelähedast nii tuhatnelja ratsutajale kui ratastooli aheldatule
Pariis on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus. Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn. 17.-18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks. Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i mets ja Vincennes'i mets. Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri- jm. kunstimälestiste linn. Peale Notre- Dame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik Saint-Germain-des-Prés. Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik klassitsistlik Panteon (arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik, Saint-Sulpice Saint-germain des pres ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud Sacré-Coeuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala
irreaalse meeleolu süvenemises (Meenutused, 1946,TKM). Suutis säilitada isikupära ka ajal, kui nõukogude kunstipoliitika surus kunstnikele peale realistlikku käsitlusviisi ja kindla temaatika. Ajastut ja portreteeritavaid iseloomustab ilmekalt maal Kunstiteoste arutelu ENSV Kunstnike Liidus (1947, EKM). 1950. aastail sai meeliszanriks portree (Professor H. Riikoja, 1952,; A. Rebase perekond, 1955, TMK; autoportreed, 1956, EKM ja TKM),rohkeist lapsepiltidest on tuntuim Noor viiuldaja (1956, EKM). Reisimuljete põhjal valmis elamuslikke, värskeid loodusvaateid: Maastik eesliga (1947, erakogu, Tartu), Kemi kärestik (1955 - 1956, Tretjakovi galerii, Moskva). Maasiku- ja linnapiltides elavnes pintslikäsitsus ning suurenesid värvi varjundirikkus ja valguse osa: Ninase rand (1956, EKM), Vaade Toomemäelt (1958, EKM), Valgemetsa (1958, Tartu O. Lutsu nimeline raamatukogu), Kevad (1961, EKM).
Paremal kaldal paikneb ka Montmartre, omal ajal vaimuelu, nüüd eeskätt meelelahutuslinnaosa. Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Üle Seine'i viib 33 silda. Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i mets ja Vincennes'i mets. Marsi väljak ja Eiffeli torn Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestiste linn. Peale NotreDame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik SaintGermaindesPrés (10.12. saj.), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules HardouinMansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik, Saint Sulpice ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud SacréCoeuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik Concorde'i
oranzid, roosad või Õied on tavaliselt punased õied asetsevad tsentraalsümmeetrilised, harva ka enamasti hõredas kobarjas, telgsümmeetrilised, ja üldiselt pöörisjas või sarikjas mõlemasoolised. õisikus, harvemini üksikult. Kroonlehti ja tupplehti on 4 või 5, harva 3, ja üldiselt pole nad kokku Sibul koosneb rohkeist kasvanud. üksteist katusekivitaoliselt katvaist soomustest. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Lehed on tihtipeale pikad ja Tolmukaid on 8 või 10, skimmiatel 5, õhukesed. tsitrustel palju. Tavaliselt on 1 emakasuue ja 25 Süstjad, harilikult rootsuta kokkukasvanud viljalehte. Mõnikord
aastast asetseb selle all tundmatu sõduri haud. Paremal kaldal paikneb ka Montmartre, omal ajal vaimuelu, nüüd eeskätt meelelahutuslinnaosa. Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Üle Seine'i viib 33 silda. Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i mets ja Vincennes'i mets. Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestiste linn. Peale NotreDame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik SaintGermaindesPrés (10.12. saj.), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules HardouinMansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik , Saint Sulpice ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud SacréCoeuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak , klassitsistlik
Energiamajandus. 7 Kohalikud kütused ja hüdroenergia rahuldavad 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud osa rahuldatakse pms sisseveetud naftaga. Naftatöötlemistehaste (La Coruña, Bilbao, Huelva, Puertollano, Escombreras jt) koguvõimsus on üle 60 mln t. 1983 a tarbitud energiast saadi naftast 58% ja söest u 1/5. Elektritoodangust annavad soojuselektrijaamad 66, hüdroelektrijaamad 25 ja tuumaelektrijaamad 9%. Rohkeist hüdroelektrijaamadest on suurimad Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera (718 MW) ja Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino (810 MW). Vana musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao), uus suur kombinaat idarannikul Saguntos. Masinatööstus. Masinatööstuse põhiharud on auto-, laeva-, tööpingi- ja elektrotehnikatööstus ning uus arenev haru elektroonikatööstus. Suurimad masinatööstuslinnad on Madrid, Barcelona,
annaabi.ee 
