evolutsiooni järgi. Taimede hulka kuuluvad selles süsteemis nii rohevetikad kui ka kõik maismaataimed. Kõik need organismid sisaldavad klorofülli a ja b ning säilitavad fotosünteesi teel toodetud suhkruid tärklise kujul kloroplastides. Nende organismide rakuseinad koosnevad tselluloosist. Taimede evolutsioon Taimed pärinevad rohevetikatest, mis on ülejäänud vormidega parafüleetiline rühm ning mida arvatakse kord taimede, kord protistide hulka. rohevetikatel on kahemembraanilise kattega kloroplastid, mis sisaldavad klorofülli a ja b. Nad võivad olla flagellaadid, koloonialised või isegi algeliselt hulkraksed. Paljud on primaarselt haploidsed, kuid teistel on vahelduvad põlvkonniti haploidsed ja diploidsed vormid, mida nimetatakse gametofüüdiks ja sporofüüdiks. Millalgi paleosoikumis hakkasid taimed maa peale tulema. Nendel uutel vormidel muutusid
järglase, kellel on toit emapiimana pidevalt olemas ning kelle eest ka vanemad hoolitsevad. Toimus lindude ja imetajate levik ning mitmekesistumine. Rohkesti uusi liike tekkis ka luukaladel ja putukatel. Paleogeeniajastu lõpul ilmusid inimahvid, neogeeniajastul aga inimese eellased. · Taimede evolutsioon Taimed pärinevad rohevetikatest, mis on ülejäänud vormidega parafüleetiline rühm ning mida arvatakse kord taimede, kord protistide hulka. rohevetikatel on kahemembraanilise kattegakloroplastid, mis sisaldavad klorofülli a ja b. Nad võivad olla flagellaadid, koloonialised või isegi algeliselt hulkraksed. Paljud on primaarselt haploidsed, kuid teistel on vahelduvad põlvkonniti haploidsed ja diploidsed vormid, mida nimetatakse gametofüüdiks ja sporofüüdiks. Millalgi paleosoikumis hakkasid taimed maa peale tulema. Nendel uutel vormidel muutusid gametofüüt ja sporofüüt vormilt ja funktsioonilt väga
juures. 6. ROHEVETIKAD Rohevetikate hõimkond on liigirikas ning sisldab väga mitmesuguse ehitusega roheliselt värvunud vetikaid, mis on peamiselt mageveelise levikuga ja sellepärast eelistavad nad elada ja kasvada vähesoolastes ja madalates meredes, mitte rokem kui üks meeter. Nad näevad merepõhjas välja nagu peopesasuurused erkrohelised habemetuustid. Merepõhjas kasvanud liigid on niitjalt hargnenud, põõsalaadsed, toru- või plaadikujulised. Antoomilises ehituses on rohevetikatel sarnaseid jooni kõrgemate taimedega. Rohevetikate rakuseinad koosnevad põhiliselt tselluloosist, selle kõrval esineb ka pektiini. Assimilatsiooniproduktiks on tärklis. Pigmentiteks on peamiselt klorofüll, karotiinid ja ksantofüll, mis paiknevad kloroplastides. Sigimine võib olla nii vegetiivne, suguline kui ka sugutu. Esimene toimub vetika keha osadeks jagunemise või spetsiaalsete vegatiivsete rakkude moodustamise teel. Sugutu sigimise puhul tekivad viburitega varustatud zoopoorid e
Nendega seotud mõnede taimede pruunid, punased, lillad jt toonid, eriti sügisel. 5. Pigmentide tekkimine taimedes. Valguse puudumisel sünteesitakse kõrgemates taimedes klorofüllile lähedane ühend, mis muutub klorofülliks valguse käes, seda nim protoklorofülliks. Protoklorofülli biosüntees pole sõltuv valgusest, valgus on tingimata vajalik ainult protoklorofülli muutmisel klorofülliks. Ainult mõningatel okaspuudel ja rohevetikatel toimub klorofülli süntees ka pimedas. Lehe roheliseks muutumine sõltub suhkru sisaldusest kudedes. Et klorofülli moodustumise lähteaineteks on süsivesikute reageerimisel hapnikuga saadud lagunemise produktid, on klorofülli moodustumiseks vajalik ka hapnik. Hapnikku on tarvis just protoklorofülli sünteesiks. Protoklorofülli süntees aeglustub madala temp. juures, protoklorofülli fotokeemiline muutumine klorofülliks toimub aga madala temp. juures.
ensüümide poolt, juurte kaudu saadakse vesi ja mineraalained (nitraadid, fosfaadid jt.). Päikesevalguse (või mistahes nähtava valguse) abil lagundatakse vesi hapniküks ja vesiniküks, millest suurem osa hapnikku lendub atmosfääri kui jääkprodukt, vähene osa sellest kulub respiratsioonile. Vesinikku kasutatakse seejärel CO2 redutseerimiseks ja esmaste fotosünteesiproduktide (kolmesüsinikuline suhkur fosfoglutseeraldehüüd). Sedasi käib fotosüntees taimedel ja paljudel rohevetikatel ning mõningatel protistidel. 18. Heterotroofid, nende toitumine ja energiakasutus? Kõik lagundajad on loomulikult heterotroofid, toitudes surnud orgaanilisest materjalist. Lagundajaid leidub viiest eluslooduse riigist neljas, vaid taimede hulgas neid pole (vahel nimetatakse seentel pärasiteerivaid ilma klorofüllita taimi ekslikult saprofüütideks). Heterotroofid peavad saadud toitu tugevalt muundama. Piltlikult öeldes peavad heterotroofid
Olulisel kohal merede madalvete toiduahelas, samuti varjepaigad elustikule (veealused metsad). Toidutaimedest näiteks lehtadru (Laminaria saccharina) sisaldab palju kilpnäärmele kasulikku joodi. Meil müügil nn merikapsa nime all. Sisaldavad mineraalaineid, kasutatakse väetisena (ka meil varem rannikualadel väetati põlde põisadruga). Rohevetikad Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes, kuid on ka mereveelisi või õhkkeskkonnas niisketel pindadel elavad liike. Rohevetikatel on olnud maismaataimedega ühine eellane, sest neil on roheliste taimedega samad fotosünteesivad pigmendid ning varuaineks on tärklis. Esineb nii üherakulisi, koloniaalseid vorme kui hulkrakseid organisme. Vajavad eluks päris palju valgust, seetõttu sügavas vees ei kasva. Olulisel kohal veekogude toiduahelas. Liigid spetsialiseerunud veekeemiale (happelisus, toitelisus). Vetikaid Eestis liigikaitse all ei ole, kuigi osa on kahtlemata haruldased. On olemas merekaitsealad.
annaabi.ee 
