,,Ma olen mu armukest näinud" ja ,,Kevade tulek" on sarnased, sest need jutustavad kevade tärkamisest. ,,Noormehe igatsemine" vastandiks on ,,Laulupisarad". Esimeses luuletuses Koidula igatseb müstilist poissi, aga teises luuletuses ta hoopis süüdistab kedagi, ilmselt oma eksmeest selles et ta on kurb. Midagi on juhtunud. Isiklikud muljed: Luuletuses pole võõraid tundeid peale selle, et isamaad mina nii tõsiselt ei austa. Kevad on ka mulle tore aeg, mulle meeldib kui puud rohetavad ja lilled õitsevad + päike teeb ka seesmiselt soojemaks. Armastusluule on kindlasti väga mitmemõtteline ja seda on huvitav lugeda. Kasutatud materjal: http://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula Lydia Koidula ,,Vainulilled" Lydia Koidula ,,Emajõe ööbik"
inimese poolt kasutatud alade hõivamisega. Kui soo-osi tungib karjamaale, on ta seal juba kirjeldatud ohtlikuks mürktaimeks. Kui aga risustab inimeste söögipõldu, siis on temast väga tülikas lahti saada. Osa tema pikast ja rohkesti harunevast risoomist asub sügaval mullapõues. Kui nüüd inimene tõmbabki meetripikkuse "osjajuurika" mullast välja, siis mõni tükike jääb temast ikkagi alles ning peagi rohetavad mullapinnal uued võsud. Kõigile põldudele see taim siiski ei tungi. Tema kasvukohas peab olema tavalisest rohkem niiskust. Looduses on ta niiskete niitude ja soostunud metsade, isegi soode ja veekogude kaldaalade taim. Ta ei kasva aga kunagi nii suureks kui konnaosi, jääb ikka vähemalt poole väiksemaks. Ka hambakestena säilinud lehekesi varre sõlmekohtade ümber on tal vähem. Neid on soo-osjal 6 kuni 10. Need lehejäänused on eriti hea määramistunnus veel seetõttu, et
Scwarzwaldi kõrgeim tipp on Feldbergi mägi, mille kõrguseks on 1,493 meetrit. Kogu see piirkond on peaaegu ristkülikukujuline pikkusega 160 kilomeetrit ja laiusega 60 kilomeetrit. Piirkond on populaarne oma metsarikka mäestikuga ning seda nimetatakse üheks Saksamaa maalilisemaks kohaks. Kõrgete kuuse- ja männimetsadega kaetud ala piirneb lõunast ja põhjast Reini oruga. Badenipoolsed läänenõlvad on järsud, laugetel idanõlvadel rohetavad all orus karjamaad ja õitsevad kirsiaiad. Schwarzwald on suusatajate, mägironijate, matkajate, lohelendurite ja purjetajate paradiis. Allikad: http://www.tensireisid.ee/schwarzwald-ja-reinimaa (02.04.2013) http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Forest (02.04.2013) http://www.pellet-plants.com/news/pellet_mill/Wood-Pellet-Export-Increases.html (02.04.2013) http://www.empl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2338%3Apelletite-
Mitmes kohas (Voorel Kalliveres, Kudinal, Kassinurmes) leidub voore jalamil allika- e nõrglubjalasundeid, mõnes kohas on voortevahelistes nõgudes ka järvelupja (Arold 2008). 5 3.4. Veestik Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Looduslikult üks ilusamaid kohti on Vooremaa põhjaosas asuva Kuremaa järve ümbrus, mida võib pidada Vooremaa kõige tüüpilisemaks osaks. Suurvoorte vahel helgivad siin järved ning rohetavad niidud ja metsad. Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Väga omapärane on järskude voorenõlvade vahel olev pikk ja kitsas Raigastvere järv, mis meenutab pigem jõge kui järve (Estonica 2001a). Idas piirneb maakond Peipsi järvega. Järv on oma kaldaala, kuid ka vaatelisusega mõjutanud siinse ajaloolise
lendavad parvedena põllule, sulama hakanud põllumullast ussikesi otsima, kuidas kuldnokad askeldavad oma pesakasti juures. Kevade tunnuseks on kõikjal puhkev rohelus. Okaspuud on haljad aasta ringi. Nendele kevad nii tormilisi värvimuutusi kui lehtpuudele kaasa ei too. Järelikult tuleb kevade esindajat otsida lehtpuude seas. Milline lehtpuu on esimesena ettejuhtuv? Nii õues kui metsas on selleks kask. Kui kaharad, lõhnavad ja üleni rohetavad kaseoksad juba toas, pole enam kahtlust, et nemad ongi ainuõiged päris kevade esindajad. Samal ajal, kui põllud ärkavad, nõretavad lepad urbade rohkusest. Tuule liikudes rappub pilvena alla rohekaskollast õietolmu. Kevadine lepik on sellest tolmust pidulik ja ilus, nagu oleks ta mässitud kuldsesse uttu. Lepa värviks võib pidada halli. Eriti teravalt torkab see silma sinilillede ja ülaste õitsemise ajal, kui jõuline kevadpäike lepikualuse üle ujutab. Tihedalt
antiikkirjandus ja keskaja muinasromantika (tagasivaated idealiseeritud minevikku). „Kalevipojas“ esitatud mõtted ja ideed ning Koidula looming on ärkamisaja kese. Koidula looming seisab ärkamisaja luuletajate tekstikorpusest, sest on kunstiliselt kõrgemal tasemel. Hiljemgi võrreldi Koidula luulet teiste kirjanike omadega. Milline oli saksa romantismivaimus kirjutatud tekst? Kasutatakse kindlat kujundikeelt. Tekstides korduvad motiivid: lillerikkad aasad ja luhad, õitsevad lilled ja rohetavad puud ja põõsad, vulisevad vaiksed allikad, mahe tuuleke puhub heinamaa ja vee peale, puude otsas laulavad ööbikud ja põõsastes istuvad tuvikesed, kuskil õitsevad roosid ja taevas särab kuldne päike, öösel säravad tähed. Kasutatakse kõiki aasta- ja päevaaegu. Räägitakse lahkumisest ja kodust – idülliline ja elukauge. See on ideaalmaailma ja abstraktse maailma naiivne loomine – klišeelik ja lihtsustatud. Patriootlik isamaaluule;
annaabi.ee 
