mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis- augustis.Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte.Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. LEvik ja ajalugu:Vanimad asitõendid linakanga olemasolust on Egiptuse muumiad (ca 4000 aastat eKr), kes mähiti kootud linasesse kangasse, mille 2,5 cm on kokku loetletud ca 540 lõimeniiti.Lina perekonnas on umbes 200230 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja lähistroopikavöötmes. Peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika
Viimane elutseb India ookeani lõunaosas ning on teistest alamliikidest umbes 3 meetri võrra lühem. ESINEMINE Piiratud, laialipillutatud aladel kogu maailmas: peamiselt Arktika ja Antarktika vetes. KAS TEADSID, ET... * Suurim teadaolev isasloom, kellest on kirjalikke märkmeid, oli 31 meetrit pikk. Emasloomad on veelgi pikemad. Kõige raskem registreeritud vaal kaalus 178 tonni. * Inglastest vaalapüüdjad kutsusid sinivaala ,,väävlipotiks", kuna põhjapoolsetes vetes ujudes katab vaala rohekaskollaste ränivetikate kiht, mis tema looduslikku värvust varjutab. * Korsettide valmistamiseks kasutati kunagi nn. vaalaluid, mis tegelikult olid vaala kiusplaadid.
Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis. Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis-augustis. Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte. Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. Lina kuprad Lina õis Linakiud Linast saab väga tugeva lõnga, mis ei tõmbu kokku ka kõrgetel temperatuuridel. Sellest tehtud riided imevad hästi niiskust ja kuivavad võrreldes villaste esemetega kiiremini. Linakiudu kasutatakse tööstuslikult kangatööstuses, teiste materjalide koostises
ÄÄDIKAPUU EHK HARILIK SUMAHH Äädikapuu (Rhus typhina) on aias väga ilus oma kauni lõunamaiselt mõjuva lopsaka lehestiku, pehmekarvaliste võrsete ja võrratu sügisvärviga oranzist purpurpunaseni. Kahjuks langevad kaunilt värvunud lehed sügisel kohe pärast esimest öökülma. Talvel kaunistavad äädikapuud 10-20 cm pikkused punased viljapöörised. Värvi annavad neile punased näärmekarvakesed, millega on pöörised kaetud. Puu õitseb märkamatult väikeste rohekaskollaste õitega juunis-juulis. Mulla suhtes on äädikapuu vähenõudlik, ta ei talu vaid liigniiskust. Viljakamal kergemal mullal kasvab puu kiiremini ja saavutab suuremad mõõtmed. Äädikapuule meeldib päikeseline ja tuulevarjuline kasvukoht, aga ta talub ka poolvarju. Teda pole vaja eriti väetada, kevaditi tuleb ära lõigata ainult talvel kahjustunud mustakas muutunud oksad. Võrse tipud külmuvad kergesti, kuna nad ei puitu õigeaegselt, õnneks taastub puu aga kiiresti.
Neid nimetatakse kvantvedelikeks. · Neoon Õhus sisaldub noormaalolukorras 0,0012% neooni. Neooni kasutatakse odava krüogeense külmutusagensina, kõrgpingeindikaatorites, liigpingepiirikutes, lainemõõturites, televiisorites. · Argoon Argoon moodustab umbes 0,9 % Maa atmosfäärist · Krüptoon Krüptooni kasutatakse teatud tüüpi kiirkaamerate välkude valmistamiseks. Krüptooni kasutatakse kombinatsioonis teiste gaasidega ka rohekaskollaste valgusreklaamide valmistamiseks. Gaaside segu, mis sisaldab 50% krüptooni ja 50% õhku, sisse hingamine põhjustaks narkoosi, mis sarnaneb õhu sissehingamisele neljakordse atmosfääri rõhu all. · Ksenoon Inimestele mõjub ksenoon narkootiliselt. · Radoon Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas ja ta on inimestele ohtlik. · Seleen Seleen on vajalik meie immuunsüsteemi toimimiseks. Immunsüsteemi
7. Sinivaala püük ja kasutamine IV. Kokkuvõte V. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus KAS TEADSID SINIVAALAST, ET... 2 * Suurim teadaolev isasloom, kellest on kirjalikke märkmeid, oli 31 meetrit pikk. Emasloomad on veelgi pikemad. Kõige raskem registreeritud vaal kaalus 178 tonni. * Inglastest vaalapüüdjad kutsusid sinivaala ,,väävlipotiks", kuna põhjapoolsetes vetes ujudes katab vaala rohekaskollaste ränivetikate kiht, mis tema looduslikku värvust varjutab. * Korsettide valmistamiseks kasutati kunagi nn. vaalaluid, mis tegelikult olid vaala kiusplaadid. Armastan ise vett ja ujumist, seepärast on sinivaal minu jaoks väga huvitav. ELUKOHT Sinivaal (Balaenoptera musculus) elab kõikides maailmamere osades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes. Esineb laialipillutatud aladel kogu maailmas, peamiselt Arktika ja Antarktika vetes.
Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis. Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis-augustis. Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte. Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. Foto:Astrid Lepik 1.1. Lina ajalugu Eestis. Eestimaal on kasvatatud kiulina rohkem kui 3000 aastat, tuntuimad linakasvatusalad on Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel
Eriti dekoratiivne on käharalehine lehtpetersell. Vürtsbasiilikul on erineva lehesuuruse ja -värviga sorte, mis on samuti dekoratiivsed. Lõhna ja maitse järgi eristatakse sidrun-basiilikut, laim-basiilikut, nelk-basiilikut ning kaneel-basiilikut. Mitmeaastastest taimedest on dekoratiivsed näiteks aedsalvei, tähklavendel, harilik pune, liivatee (tüümian), harilik iisop ja murulauk. Huvitava välimusega on aedruut, mis pakub aias toredat vaheldust oma hallikasroheliste lehtede ja rohekaskollaste õitega. Külvamine Aedtilli ja lehtpeterselli seemneid võib Katrin Uurmani sõnul külvata ühele peenrale hajusalt või ridadena juba maikuus. Hiljem võib harvendamisega nendest liikidest kujundada rühmad. Harvendamist vajab eelkõige petersell, aedtill võib jääda tihedalt või mõnesentimeetriste vahedega. Ka suure mungalille ja lehtsalati seemned võib kasvukohale külvata maikuus. "Et mungalille seemned on suured, siis saab neid ühekaupa külvates jätta vahed täpselt
lõikajat 2003). Nooremad, hõredamad taimed vajavad tihti põõsa kokkusidumist, sest rasked õiekobarad vajuvad põõsast välja (Tihemetsa). 46 AEDHORTENSIA Iseloomustus Aedhortensia (Hydrangea paniculata) (joonis 16) on kuni 2 m kõrguseks kasvav püstiste okste, rohekasmattide lehtede ja augustis-septembris 20-30 cm pikkuste, puhkedes heleroheliste, hiljem rohekaskollaste koonusõisikutega tihe ümar põõsas (Eesti Aiaklubi 2011b). Joonis 16. Aedhortensia (Hydrangea paniculata) (http://www.neevaaed.ee) 47 Tagasilõikamine Ära õitsenud õisikud peab hiljemalt kevadel maha lõikama. Õitseb rikkalikumalt kui kasvud igal kevadel 5-10 cm peale tagasi lõigata (Eesti Aiaklubi 2011b). Hooldus isekülvil või levimisel
mitmekaupa varresõlmedel · Lehed on sõrmjagused · Emastaimede lehed on suuremad, rohkem jagunenud Kanepivars · Alaosas ja ladvas vars ümmargune, keskel hulknurkne · Vars on seest kogu pikkuses õõnes · Pinnalt kare, kaetud karvadega · Pikkus 1 - 4 m · Diameeter kuni 30 mm · Vars koosneb 3-10 sõlmevahest · Sõlmevahed 5 kuni 40 cm · Sõlmekohtades on kiud nõrgem Kanepi õied · Isasõied väikesed kobarad peavarre ja pöörise harude ladvaosade ümber · Õis rohekaskollaste kroonlehtedega , õitseb ühe päeva, kogu taime õied 15 25 päeva · Pärast õitsemist õied kuivavad · Emasõied tihedad nutikujulised kobarad · Väike õis on värvuselt roheline · Kõik emastaime õied õitsevad 15- 30 päeva · Õitsemine algab õisikus alt ja suundub ülespoole Tähtsamad kanepi tüübid: harilik, india ja metsik Kiu- ja õlilina võrdlus, linavarre anatoomiline ehitus Lina vars · Vars on peenike, ümmargune ja sile · Hargnemine oleneb lina
annaabi.ee 
