7. Kirjelda kemolitotroofsete bakterite toitumist? Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsinikallikana süsihappegaasi. 8. Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur- ja rohebakteritel? Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku. Väävelvesinikku oksüdatsiooni vaheprodukt- väävel- ladestub ajutiselt rakku ning on mikroskoobi all nähtav rakusiseste tugevasti valgustmurdvate teradena. Paljud purpur-ja rohebakterid on anaeroobid ning fotosünteesivad anaeroobse muda pindkihis ja anaeroobsetes veekihtides, kus on piisavalt väävelvesinikku ja valgust. 9. Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus? Kuidas nimetatakse anaeroobset hingamist teisti? Mis selles protsessis toimub? Aeroobselt hingamisel (hapniku hingamine) vajatakse hapnikku. Anaeroobselt hingajad suudavad hingata ilma hapnikutta, nad kasutavad näiteks sulfaat-või nitraatioone ja eritavad keskkonda nende
Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsinikallikana süsihappegaasi. 8. Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur- ja rohebakteritel? - Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku. - Väävelvesinikku oksüdatsiooni vaheprodukt- väävel- ladestub ajutiselt rakku ning on mikroskoobi all nähtav rakusiseste tugevasti valgustmurdvate teradena. - Paljud purpur-ja rohebakterid on anaeroobid ning fotosünteesivad anaeroobse muda pindkihis ja anaeroobsetes veekihtides, kus on piisavalt väävelvesinikku ja valgust. 9. Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus? Kuidas nimetatakse anaeroobset hingamist teisti? Mis selles protsessis toimub? - Aeroobselt hingamisel (hapniku hingamine) vajatakse hapnikku. - Anaeroobselt hingajad suudavad hingata ilma hapnikutta, nad kasutavad näiteks sulfaat-või nitraatioone ja
Bakterite tähtsus Valdav osa on heterotroofid ja kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Toitaineid omastavad osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast. Kasutavad toitumiseks kõikvõimalikke orgaanilisi ühendeid, nt. valgud ja suhkur, kuid on võimelised lagundama ka teistele kõlbmatud aineid tselluloos ja nafta. Mõned bakterid on autotroofid sünteesivad ise orgaanilisi aineid (veekogudes elavad purpur- ja rohebakterid) Bakteritel on tähtis roll ökosüsteemides: ei ole ühtegi looduslikku aineringet, kus bakterid ei osaleks: + jääkainete ja surnud organismide lagundamine. Koos seentega moodustavad laguahelaid. + oluline osa mulla kujundamisel+ +bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide (süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli) looduslikes ringetes. Bakteritel on tähtis roll teistes organismides:
Näidati, et nad võivad olla mineraalset päritolu. Oscillatoria Tänapäevased tsüanobakteri d Ürgsetest stromatoliitidest pärit mikroobide kivistised (vasakul) ja tänapäevased niitjad tsüanobakterid (Oscillatoria) ja rohelised mitteväävlibakterid paremal. Tänapäevased niitjad rohebakterid (Chloroflexus) ja nende mikroobne matt kuumaveeallikast Mikrobioloogia I 2017 Yellowstone’i rahvuspargis 2 miljardit aastat tagasi Hapniku hulk atmosfääris tõuseb Hapnikku tekitavad veest tsüanobakterid . Praegu on
Süsinikallikad on org ained Suhkur Aminohape Tselluloos Nafta Kemosünteesijad Saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest Nitrifitseerijad Väävlibakterid Rauabakterid Fotosünteesijad Kasutatakse valgusenergiat Tsüanobakterid Eraldub hapnik Rohebakterid Hapnik ei eraldu Purpurbakterid Hapnik ei eraldu · Hingamine Aeroobne Vajavad hapniku Anaeroobne Kasutab hapniku asemel sulfaat- ja nitraatioone Eritavad redutseeritud vorme H2S N2O N2 Kääritajad · Kasutamine Tööstus Toiduainete tootmine Hapendamine Antibiootikumid
Halobakteritel on fotosünteesipigmendiks bakterirodopsiin. Fotosünteesivad organismid jagunevad 2 rühma: 1) Oksügeensed e hapnikku tekitavad fotosünteesijad (taimed, vetikad, tsüanobakterid). Kasutavad fotosünteesil CO2 redutseerimisel eksogeense redutseerijana vett, millest vabaneb hapnik. 2) Anoksügeensed e hapnikku mittetekitavad fotosünteesijad (kõik ülejäänud FS-vad bakterid, nt purpur- ja rohebakterid). Kasutavad eksogeense redutseerijana veest erinevaid aineid, nt redutseeritud S-ühendeid. Fotosünteesipigmendid klorofüllid sisaldavad keskse aatomine Mg. Klorofüllid on mittekovalentselt seotud valkudega. Anoksügeensetel fotosünteesijatel on bakteriklorofüllid. Klorofülli pikk hüdrofoobne külgahel seob teda membraanidega. Täiendavateks pigmentideks FS bakteritel on karotinoidid. Nad
oksüdatsioonist ja kasutavad süsinukuallikana süsihappegaasi. Bakteriaalne fotosüntees. Bakterite hulgas on ka fotosünteesijaid. Nad kasutavad valgusenergiat ATP sünteesiks, ning enamasti on nad autotroofid. Süsinikuallikana kasutatakse CO2 ja eraldavad fotosünteesi käigus hapnikku. Tsüanobakterid on veekogudes väga levinud ja võivad sobivate tingimuste juures põhjustada veeõitsengut. Selline vesi on ohtlik nii joomiseks kui ka suplemiseks. Fotosünteesivad purpur ja rohebakterid kasutavad fotosünteesil vee asemel väävelvesinikku ja hapniku ei eraldu. Mikroobide toitumine toimub energia neeldumisega. Rohkem kui teised elusolendid sõltuvad mikroobid oma elutegevuses väliskeskkonna tingimustest. Mikroobide ainevahetusprotsesside ulatus ja kiirus on tagatud: *võimalike energiaallikate laia diapasooniga *paljude ensüümide olemasoluga erinevateks ainevahetusprotsessideks.
Fototroofiat pole kirjeldatud arhedel, välja arvatud valguse kasutamine mittefotosünteetilise ATP tootmiseks ekstreemsetel halofiilidel. Energiallik Elektronido Toitumisrühm C-allikas Näited as onor Fotolitoautotroo Cyanobacteria, mõned Valgus H2, SH CO2 fid purpur- ja rohebakterid Fotoheterotroofi Orgaanilised Mõned rohe- ja Valgus d ained purpurbakterid Anorgaanilis ed ühendid, Kemolitoautotro Mõni eubakter, palju näiteks H2, CO2 ofid arhedest NH3, NO2,
annaabi.ee 
