TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 VÕRU MAAKOND Arhitektuurilised vaatamisväärsused · Rogosi kastellmõis (Haanja vald) esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark
Eesti iseseisvusaastatel on Haanja valla alla kuulunud ka praeguse Rõuge valla idaosa, mis nõukogude aastate algul kandis Koke külanõukogu nime. 1925. aastal oli praeguse valla territooriumil 3 valda Haanja, Rogosi, Vana-Laitsna ja osa 1937. aastal Haanja vallaga liidetud Saaluse vallast. Nõukogude okupatsiooniaastatel, 1944. aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga. Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina külanõukogu ühendamist 1960. aastal
Nii Haanjas kui Ruusmäel on rahvamaja, kus toimuvad üritused ja tegutsevad ka ringid.Vallas on kolm rahvaraamatukogu: Haanja raamatukogu, lugejate arvuga ca 300 lugejat, Ruusmäe 268 lugejat, ja Luutsniku, kus on veidi üle 100 lugeja. Haanja ja Ruusmäe raamatukogus tegutsevad ka avalikud internetipunktid. https://www.riigiteataja.ee/akt/810542.txt 1.2 Haljastus ja heakord Haanja vald on rikas haljasalade poolest. Parkidest asuvad siin näiteks Rogosi mõisa park, kus asub ka RMK puhkeplats ning Haanja looduspark, Väike-Palkna maastikukaitseala ja osaliselt ka Luhasoo maastikukaitseala. Haanja külas asub ka Haanja spordi- ja puhkekeskus. Haanja suusanõlvad ja murdmaasuusarajad sobivad nii algajatele kui kogenud suusatajatele. Suusaradade pikkused on: 1 km, 2 km, 3 km ja 5 km. Teistel aastaaegadel sobivad Haanja suusarajad matkamiseks ja jalgrattasõiduks. Haanjas on 2 matkarada: Vällamäe matka- ja loodusrada ning Kavadi matkarada
hotellid, toitlustusasutused, spad, vallamajad, vanadekodud ning muud avalikud asutused. Mõisaportaali haldaja andmetel pakuvad avalikke, turistile ja külalisele mõeldud teenuseid järgmised mõisad (tähestikulises järjekorras): Albu, Edise, Essu, Hüüru, Illuka, Jäneda, Kadrina, Kalvi, Kiiu, Kohala, Kolga, Laitse, Loona, Maardu, Maidla, Mustamäe, Mäetaguse, Nabala, Oidremaa, Olustvere, Oti, Palivere, Palmse, Pikajärve, Pilguse, Pirgu, Pädaste, Pühajärve, Rogosi, Sagadi, Saka, Saku, Sangaste, Saue, Sauste, Suure-Lähtru, Taagepera, Tohisoo, Türi-Alliku, Vihterpalu, Vihula, Virtsu, Väätsa. (Teenused...2010) Eesti Mõisaportaali andmetel tegeleb hetkel pidulike ürituste korraldamisega (Pidulike...2010) Eestis 39 mõisat. Majutusteenuseid pakub 31 mõisat (Majutus... 2010). Antud portaali andemetel pakub toitlustust (Toitlustamine...2010) 23 mõisat. Muuseumid ( Muuseumid...2010) tegutsevad 29 mõisas. Suurem osa mõisaid, mis
5. Pühajärve sõjatamme juures olevat ülestõusnud talupojad Pühajärve sõja ajal vabastanud soldatite käest oma juhi J.Kõivu. Puu kasvab Valgamaal Pühajärvel. Tamme ümbermõõt on 698cm, kõrgus 22 m, vanus ligi 300 aastat. 6. Kägi-Jaani tamm kasvab Saaremaal Kavandi külas Kägi-Jaani talust lõunapool põllul. Ümbermõõt on 666 cm, kõrgus 11 m ja ligikaudne vanus 600 aastat. Tamm on seest õõnes ja tüves on mitu avaust. 7. Mustahamba tamm kasvab Võrumaal Rõuge- Rogosi tee ääres Mustahamba külas. Ümbermõõt on 656 cm, kõrgus 25 m ja vanus üle 350 aasta. Ta on kauni ja väga elujõulise krooniga. 8. Upsi tamm kasvab Viljandimaal Sandra küla lähedal Upsi talust edelas Upsi oja kaldal. Ainus tee Upsile keerab Kõpu-Tipu teelt Uia küla kohal. Raudna jõe kaldal põlispuuni teed ei vii ja kuiva jalaga sinna ei pääse. Tamme ümbermõõt on 653 cm. Ojapoolne külg on tugevasti kahjustatud, alt avaneb õõnsus. Osa harusid on kuivanud. 9
looduspargis Rõuge kirikuaed ja linnamägi, mitmed asulakohad, kalmistud, kivikalmed ja ohvriallikas. Üksikobjektidest omavad suurimat kultuuriloolist ja looduskaitselist väärtust põlispuud, rändrahnud ja ka vanad mõisapargid. Looduskaitsealused põlispuud Haanja looduspargis on Mustahamba tamm, Klaasi tamm, Haki männid, tammed Rõuge endise haigla taga ja Sinisilla Tamm. Looduskaitsealuseid parke on Haanja looduspargi koosseisus kaks: Uue- Saaluse ja Viitina mõisapark. Rogosi park on muinsuskaitse all. 5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab? 28 Loodusparki jääb ainuke Brauni astelsõnajala (Polystichum braunii) leiukoht. See liik on Eestis põhiareaalist kaugel kasvav I kategooria kaitsealune liik ning kuulub Eesti punase raamatu haruldaste liikide kategooriasse. Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisa liikidest
J. Randwere (Ap.-Õigeusu Wõrumaa praost), Antsla Põllumeeste Selts, Räpina-Linte Piimaühing, Räpina-Wõhandu Piimaühing, Kõlleste-Kioma Piimaühing, Kähri Piimaühing, Wõrumaa Õpetajate Liit, Wõru Õpetajate Ühing, Wäimela Põllutöökool, Dr. Fr. Reinhold Kreutzwaldi Mälestuse Jäädwustamise Selts, Wõru postkontori ülem ja teenijaskond, Antsla malewkonna orkester ja orkestri päälik, Teater ,,Kannel", Naiskodukaitse Laitsna-Rogosi jaoskond, Uue-Antsla Tuletõrje Ühing, Eesti Pank Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Kärgula osakond, Tsooru Haridusselts, A.-S. ,,Tekla" Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Sadrametsa osakond, Saaluse Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Kõrgepalu Rahwaraamatukogu Ühing, Wiitina Maanaiste Selts, Antsa metskond, Räpina Haridusselts, Ü.E.N.Ü. Karilatsi osakond, Dr. K. Andrejew (Roosa jaoskonna loomaarst), Kindlustusselts ,,EESTI" Petseri osakond, P.
annaabi.ee 
