hävinud maja Niguliste tänavas. Seal asus ka kunstniku isa rätsepatöökoda. Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta sügisel astus Soome kunstiühingu kooli. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas Peterburis ning Tartus, kus arendas kunstielu(aitas korraldada kunstinäitust ning kogus Eesti Rahva Muuseumile esemeid). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. 1913. aastal siirdus Eestisse. Siin töötas õpetajana Tallinnas Eesti kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. 1916
des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910
mõte. Hiljem taipasin neid ja õppisin neiltki." Noh, võib öelda, et mitte kuigi palju, Triigi maalid jäid ikka kuhugi juugendliku joonistusliku laadi juurde. Lisaks sümbolistlikud elemendid. Pariisist tehti haake Norrasse, mille maastikud olid veel lummavamad kui Ahvenamaa omad. Pariisi uuemad kunstisuunad jäid Triigile võõraks ja nii lahkus ta sealt 1908. aastal. Järgnevad aastad veetis ta vaheldumisi Eestis ja Peterburis. Talle istus pigem vene sümbolisti Nikolai Roerichi laad kui Pariisi maalilisus. Triiki inspireeris ka Norra kunstnik Gerhard Munthe. Triigis süvenes huvi rahvakunsti vastu, ta käis koos teiste kunstnikega Kristjan Raua organiseeritud vanavara korjamisel. Sünnivad maalid "Lennuk", "Sõjasarv kutsub" jt. Valmib ka palju portreid, millest märkimisväärsem on Ants Laikmaa oma 1913. aastast. Siin näeme otsustava pilguga meest, kes on oma jalutuskepi tugevalt käte vahele surunud. Nägu, millele langeb valgus, on modelleeritud värviga
1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 19071908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal.
1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 19071908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal.
Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 19071908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures. 10 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal
1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 19071908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal.
Ta joonistas kavandeid, millest osa ta hiljem ära kasutas, kui püstitas Haapsalu lähedale Taeblasse oma kodu. Laikmaa arvukatest õpilastest oli andekam noorena surnud Oskar Kallis (1892 1918), kes suutis oma pastellides luua värviküllase "Kalevipoja"ainelise muinasmaailma. Laikmaa juures alustas ka Aleksander Uurits (1888 1918), kuid tema loomingu, eriti stiliseeritud kontuuridega joonistuste ja raamatuillustratsioonide kujunemisel oli oluline vene rahvusromantikute Nikolai Roerichi ja Ivan Bilibini mõju. Tähtsateks sündmusteks kunstielus olid Eesti rahva Muuseumi asutamine 1909.aastal Kristjan raua ja rahvaluuleteadlase Oskar Kallase juhtimisel ja Tallinna Kunstitööstuskooli avamine 1914. Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940 I Maailmasõda ja Venemaa 1917.a. revolutsioonid võimaldasid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise 1918.a. veebruaris, kohe sellele järgnenud saksa okupatsiooni ja aasta
Tema dekoratiivse stiili eeskujuks võib lugeda Laikmaad, Akseli Gallen- Kallelat ja Gerhard Munthet. Kaunid on päikese-teema käsitlused. 1892-1918 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis Osales “Vikerla” asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) Juugend ja sümbolism 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos) Tema nimelist majamuuseumi pole Aleksander Uurits (1888-1918) alustas kas Laikmaa juures. Sarnaneb loominguga vene rahvusromantikute Nikolai Roerichi Ivan Bilibiniga. Tegi eriti stiliseeritud kontuuridega joonistusi ja raamatuillustratsioone. 1. Noor-Eesti põlvkond eesti kunstis /Mägi, Triik, Tassa, Koort/ Mägi, Tassa ja Koort alustasid Tartu Saksa Käsitööliste seltsi juures tegutsenud Rudolf Julius von zur Mühleni juures. Hiljem läksid kõik Stieglitzi kooli (Triik 1901, Koort 1902, Mägi 1903 ja Tassa 1904). Olid sunnitud Vene rahutuste ajal koolist lahkuma. 1906. aastal otsustasid Venemaalt lahkuda
annaabi.ee 
