Nagatadake, kõrgusega 1,886 meetrit merepinnast. • Saarel on palju kuumavee allikaid. • Aluskivim on graniit, mis tõttu pole saarel ühtegi aktiivset vulkaani. • Saare pindala on 504.5 ruutkilomeetrit. mekooslused • Yakushima on tuntud oma lopsaka taimestiku poolest. • Yakushimal on mitmeid ürgmetsi, mis koosnevad peamiselt jaapani seedritest(Jomon Sugi). • Saarel on üle 50 liigi endeemilisi lilli, eriti rododendroneid, lisaks on sadu haruldasi sammaltaimi ning puid. maliigid • Suurtest loomadest elavad saarel jaapani makaagid -ja hirved. • Levinud loom, kuid võõrliik on Yakushimas ka jaapani pesukaru(tanuki). • Saarel elavad ka jaapani nirgid • Saar on koelmuala rändavatele merikilpkonnadele ning leidub ka delfiine. • Rannikualadel on korallirahnud. mtegevus • Populatsioon on 13,000
Peaks sobima hästi kodumaisest loodusest võõrdunud linnainimestele. · Tarbe-turbaaed dekoratiivsete turbamulda vajavate marjapõõsaste kasvatamiseks. Siia sobivad ahtalehine ja kännasmustikas, mesimurakas, rabamurakas, pohlasordid, hariliku ja suure viljalise jõhvika sordid. Eriti sobilik lastega peredele. Kuid ühes turbaaias võib ka kasutada läbisegi nii indrodutseeritud rododendroneid kui ka kodumaist sookailu, nii ainult õitsvaid põõsaid kui ka marju andvaid. Peaasi, et nad sobiksid omavahel nii suuruse, värvi kui vormi poolest. Väiksemasse turbaaeda valime madalamakasvulised taimed: erika- ja kanarbiku sordid, talihali, tihe rododendroneid, pohl, leesikas jt. Suuremasse turbaaeda istutame ka kõrgekasvulisemaid rododendrone nagu katavba, smirnov, lühiviljaline, jaapani vasey, schlippenbach ning kännasmustikas, samuti vaevakask jt.
Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda eerikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. Taimed : o Ahtalehine mustikas o kännasmustikas o mesimurakas o rabamurakas o pohlasordid o harilik jõhvikas o suure viljaline jõhvika sort o sookail o eerika o kanarbiku sordid o talihali o rododendroneid o pohl o leesikas o katavba o smirnov o jaapani vasey, o schlippenbach o kännasmustikas o vaevakask o roomav kadakas o harilik pukspuu o kalifornia ebaküpress o tömbiokkaline ebaküpress o Jugapuu o Hiina kadakas o Keskmine kadakas o Kirju kadakas o Sabiina kadakas
fotosünteesivad rohelised taimeosad. Pärast seda võetakse taimed katseklaasidest välja ning istutatakse kohanemisperioodiks kasvuhoonesse (aklimatiseerumiskambrisse, kus on kõrge õhuniiskus ning tehakse taimede pealtpiserdamist). Kohanemisperiood on kriitiliseks etapiks noorte taimede elus. Kui see on edukalt läbitud, võib taimed istutada väliskeskkonda Meristeemselt on paljundatud hapu- ja maguskirsipuud, õunapuualuseid, astelpaju, kännasmustikat, rododendroneid, mitmeid kase- ja haavasorte ning paljusid marja- ja 8 lillekultuure ning köögiviljakultuure. Kasesortide paljundamine ongi õigupoolest võimalik vaid meristeemselt; kõik teised meetodid on väheproduktiivsed või siis ei anna üldse tulemust. Iseseisvaks uurimiseks: Kus asuvad Eestis mikropaljunduslaborid? Milliseid teenuseid nad pakuvad? 5. Paljundamine pookimisega
liigil lõhnavad õied on valgest kuni tumelilla värvusega, õitsevad varakevadest kuni suveni. Vili on paljude peente seemnetega kupar. Liikide arv perekonnas on väga kõikuv, ühtede autorite arvates 500-600, teiste arvates 1000- 1200, Rododendronid on olulised põõsad haljastuses, praeguseks võib öelda, et meie oludes on kasvatada võimalik umbes 150 liiki ja samuti umbes 150 sorti rododendroneid 35 Rododendronid kasvavad enamasti hapus, huumusrikkas mullas. Männimetsa alune muld sobib rododendronite kasvatamiseks hästi, sest mulla happesus on paras ja enamus igihaljaid rododendroniliike ei talu ka kevadist päikest, mida aitavad männid varjata. Rododendronid kasvavad paremini tuulevarjulises kohas, samuti ei talu nad pinnase läbikuivamist.
Lisaks meile kõigile hästituntud ja laialt kasutatud igihaljale katavba rododendronile (R. catawbiense) on seal kasvamas veel üks igihaljas ja 17 suvehaljast liiki. Austraalias kasvab vaid üks liik. Paljundatakse seemnetega, vegetatiivselt juurduvad pistikud ja pistoksad üsna aeglaselt, samuti poogitakse. Rododendronid on olulised põõsad haljastuses, praeguseks võib öelda, et meie oludes on kasvatada võimalik umbes 150 liiki ja samuti umbes 150 sorti rododendroneid. Sortide valik on väga suur, on aretatud kaugelt üle 10000 rododendronisordi. Rododendronid kasvavad enamasti hapus, huumusrikkas mullas. Männimetsa alune muld sobib rododendronite kasvatamiseks hästi, sest mulla happesus on paras ja enamus igihaljaid rododendroniliike ei talu ka kevadist päikest, mida aitavad männid varjata. Rododendronid kasvavad paremini tuulevarjulises kohas, samuti ei talu nad pinnase läbikuivamist. Rododendroneid hooldades tuleb olla hoolas taimi kastma
aialeht.ee/news/aiahooldus/poosa-teeb-ilusaks-oige-kaaritoo.d?id=64225851 (viimati külastatud 17.04.2013) Maaleht. Puishortensia. Kättesaadav http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/aed-ja-puishortensiat-loigake- erinevalt.d?id=23969077 (viimati külastatud 18.04.13) Mesindus. Liigikirjeldus: Suur läätspuu. Kättesaadav http://mesindus.ee/meetaimed/suur-laatspuu (viimane külastus: 17.04.13) Mettik, J. 2008. Põhjamaiselt kaunid lehtpõõsad: valik enelaid, põõsasmaranaid, rododendroneid ja palju muud. Maakodu kataloog. Mida peaks arvestama kuuseheki istutamisel? Kättesaadav http://www.haljastus.org/mida-peaks-arvestama-kuuseheki-istutamisel/ (viimati külastatud: 18.04.13) Missouri botanical garden. Deutzia gracilis. Kättesaada http://www.missouribotanicalgarden.org/gardens-gardening/your-garden/plant- finder/plant-details/kc/v560/deutzia-gracilis.aspx (viimati külastatud 17.04. 2013) Mägi, E; Niiberg, T. 1999. Ploom aias ja köögis, Tallinn, lk 9-13; 43-53 Mölder, A
Need huvid kombineerusid tema ettepanekutes taimeistutusteks nn gardenesque ehk aednikustiilis. Loudon soosis ringikujulisi peenraid - tüüpi, mida võib tänini näha nt Greenwich Park'i lilleaias. Põhjuseks: kuna sellised peenrad demonstreerivad taimi kõige paremini ja nad on inimese töö tulemusena hetkega 'märgatavad'. Peale Loudon'i surma oli selle idee tulemusena tekkinud suur arv metsamaa-aedasid (woodland garden), kus kasutati eriti rohkesti rododendroneid, asaleasid, magnooliaid. Metsamaa-aedasid saab klassifitseerida: - pitoresksed, kui neil on maaliline kompositsioon; - gardenesque, kui nad rõhutavad eksootilisi taimi ning on kujundatud nõnda, et iga taime individuaalsus on esile toodud. Need stiilid esindavad kahte suurt entusiasmi ja kahte selget kavatsust, kuid nad kattuvad osaliselt ning kummagi stiili juures pole paradigmaatilisi näiteid tuua. Selle põhjuseks on osalt ka
annaabi.ee 
