Jazz rock 1960.- 1970 aastate jazzi enamlevinud uueks suunaks sai jazzrock. On täiesti loomulik, et 1950 aastate teisest poolest alanud rock 'n 'roll'i võidukäik, mis jätkus ka kuuekümnendatel , ei jätnud mõju avaldamata jazzile. Samas oli laia kuulajaskonna, eriti noorte huvi nihkunud jazzilt rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki Miles Davis. Ta võttis oma ansamblisse Inglismaalt USA-sse asunud rockkitarristi John McLaughlini. Rockmuusikutest kuulsamad olid trompetist Randy Brecker ja tema vend tenorsaksofonist Mike Brecker ning trummar Billy Cobham. 1969 a moodustas Randy Brecker ühe esimese jazzrockansam bli "Dreams".
1960.- 1970 aastate jazzi enamlevinud uueks suunaks sai jazzrock. On täiesti loomulik, et 1950 aastate teisest poolest alanud rock'n'roll'i võidukäik, mis jätkus ka kuuekümnendatel , ei jätnud mõju avaldamata jazzile. Samas oli laia kuulajaskonna, eriti noorte huvi nihkunud jazzilt rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki Miles Davis, kelle albumit ,,In a Silent Way" (1969) peetakse fusion jazzi esimeseks albumiks. Ta võttis oma ansamblisse Inglismaalt USA-sse asunud rockkitarristi John McLaughlini. Rockmuusikutest kuulsamad olid trompetist Randy Brecker ja tema vend tenorsaksofonist Mike Brecker ning trummar Billy Cobham. 1969 a moodustas Randy Brecker ühe esimese jazzrockansam bli"Dreams".
James Browni, kes alustas küll souli esitajana. c) Fusion. Jazz fusion (ka jazz rock) on muusikastiil, mis ühendab džässi teiste muusikastiilidega, nagu pop, rock, folk, reggae, funk, metal, kantri, RnB, hip hop, elektrooniline muusika ja maailmamuusika. Stiil sündis Ameerika Ühendriikides 1960. aastate keskel, kui džässartistid hakkasid kasutama elektroonilisi pille ning souli ja RnB rütme. Jazzi ja rocki ühtesulamist hakkasid üritama ühelt poolt noored rockmuusikud, kes olid vaimustunud jazzist, teisalt aga uuendustele altid jazzmuusikud. Samuti oli suur mõju jazz fusioni arengule Miles Davise 1968. aasta plaadil "Miles in the Sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektroonilisi instrumente. 2) Kokkuvõte artisti elu- ja loometeest, muusikast. Herbie Hancock. Herbert Jeffrey "Herbie" Hancock on sündinud Chicagos, Illinoisis 1940 aastal. 7-aastaselt hakkas ta õppima klassikalist muusikat ja tema talent avastati varakult.
Paljud eesti punkansamblid imiteerisid tollal häbenemata oma menukaid inglise kolleege. Muusika originaalsus polnud mingi otsustav kriteerium tehti seda, mis meeldis ja oma vaadetega kokku läks (ja alati polnud ju mõtet hakata "jalgratast uuesti leiutama"). Suurem pungivaimustus ENSV-s sai alguse sellisest bändist nagu Propeller (1979). Propelleri moodustasid Eesti tollal ühed parimad, ka mitmetes teistes ansamblites tegevad, rockmuusikud. Olgugi, et nende punk mõjus pigem rõõmsa pilana, oli see tollasele võimule siiski liig noorte hulgas väga populaarse ja erinevalt enamustest teistest tollastest punkbändidest üsna sageli ka avalikuks ülesastumiseks loa saanud ansambli tegevus keelustati aastal 1980. Siiski suutis Propeller anda pungile mingi sügavama tähenduse kogu tollases Eesti ühiskonnas. Eestis 1980. aastal tekkinud noorsoorahutustes ning suures, veel hiljemgi palju kõneainet tekitanud punkarite
15. JAZZROCK, FUSION JAZZ (seitsmekümnendad) 1960.-1970 aastate jazzi enamlevinud uueks suunaks sai jazzrock. On täiesti loomulik, et 1950 aastate teisest poolest alanud rock'n'roll'i võidukäik, mis jätkus ka kuuekümnendatel , ei jätnud mõju avaldamata jazzile. Samas oli laia kuulajaskonna, eriti noorte huvi nihkunud jazzilt rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki Miles Davis. Ta võttis oma ansamblisse Inglismaalt USA-sse asunud rockkitarristi John McLaughlini. Rockmuusikutest kuulsamad olid trompetist Randy Brecker ja tema vend tenorsaksofonist Mike Brecker ning trummar Billy Cobham. 1969 a moodustas Randy Brecker ühe esimese jazzrockansam bli"Dreams".
Paljud eesti punkansamblid imiteerisid tollal häbenemata oma menukaid inglise kolleege. Muusika originaalsus polnud mingi otsustav kriteerium tehti seda, mis meeldis ja oma vaadetega kokku läks (ja alati polnud ju mõtet hakata "jalgratast uuesti leiutama"). Suurem pungivaimustus ENSV-s sai alguse sellisest bändist nagu Propeller (1979). Propelleri moodustasid Eesti tollal ühed parimad, ka mitmetes teistes ansamblites tegevad, rockmuusikud. Olgugi, et nende punk mõjus pigem rõõmsa pilana, oli see tollasele võimule siiski liig noorte hulgas väga populaarse ja erinevalt enamustest teistest tollastest punkbändidest üsna sageli ka avalikuks ülesastumiseks loa saanud ansambli tegevus keelustati aastal 1980. Siiski suutis Propeller anda pungile mingi sügavama tähenduse kogu tollases Eesti ühiskonnas. Eestis 1980. aastal tekkinud noorsoorahutustes ning suures, veel hiljemgi palju kõneainet tekitanud
ülepääsmatuna paistnud probleemidele. Ilmale tuli rocki kõige ebardlikum vorm: psychedelic rock (hinge kahekordistav, avardav. Kreeka keeles psyche- hing ja delos- selge, nähtav.). [Variantnimed: acid rock (slängis uimasti ) -, head music.] Ülistatud “teadvuse avardum ine” (psühhedeelia) oli tõelik kust m oonutav haiglane sonim ine, psühhoosi seisundis või hallutsinatsiooni mõju all viibimine. Sellise seisundi saavutamiseks keerasid mõned rockmuusikud helitugevuse maksimumini. Sellest saigi muusika tähtsaim komponent. Niisugune muusika ristiti heavy rock’iks. Kõlapildis said tähtsa koha efektiseadmed. Võeti kasutusele light show: laval näidati filmilõike, vilgutati valgust. Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 22
annaabi.ee 
