11): volikogul on õigus esitada Riigikohtule taotlus tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus PS-s vastuolus olevaks, või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus KOV-i põhiseaduslike tagatistega. NB! PSJKS § 7 ei anna KOV volikogule õigust esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust isikute subjektiivsete õiguste kaitseks (vt RKPJK o 21.02.03 nr. 3-4-1-2-03. RT III 2003, 6, 59) PSJKS § 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus - KOV volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
Selline olukord võib kujuneda avalik-õigusliku juriidilise isiku osalemisel eraõiguslikes suhetes, sest ka neis suhetes peab avalik- õiguslik juriidiline isik arvestama põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ja teiste avaliku õiguse põhimõtete ja normidega.“ 3. Haldusõigus 6 Lühendid: RKHK – Riigikohtu halduskolleegium, RKTK – Riigikohtu tsiviilkolleegium, RKKK – Riigikohtu kriminaalkolleegium, RKPJK – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium; m – määrus, o – otsus. 3 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest
Riigikohus võlakriisi ajal ülendanud põhiseaduslikuks väärtuseks ka õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõtte (RKÜKo 29.11.2011, 3-3-1-22-11, p 29.2; 06.03.2012, 3-2-1-67- 11, p 25.5; RKPJKo 01.11.2011, 3-4-1-19-11, p 27; 20.06.2012, 3-4-1-10-12, p-d 29, 31). Algselt käsitas RKÜK seda eesmärki põhjendatult üksnes seadusandja poolt valitud eesmärgina § 24 lg 5 lihtsa piiriklausli raames (RKÜKo 12.04.2011, 3-2-1-62-10, p-d 44–45). Ent seejärel ülendas RKPJK selle põhiseaduslikuks väärtuseks ja RKÜK järgnes talle. Sellega on raske nõustuda. Juhul kui Riigikohus soovib sellega kehtestada kirjutamata põhikohustuse, mis asub väljaspool üldist maksu-, lõivu- jm rahalist kohustust (§ 113), tuleb arvestada § 3 lg 1 esimese lausega, mille järgi tohib riigivõimu teostada üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduslike väärtuste tuletamisel põhiseadusest on Riigikohtul teatav mänguruum, kuid
Õigusselguse põhimõte tuleneb PS §-st 13. Hinnates õigusselguse põhimõtte järgimist tuleb veenduda, et igaühel oleks võimalik aru saada, millised õigused või piirangud vastu võetud norm sätestab. Siiski võetakse õigusselguse hindamisel appi keskmise isiku arusaamisvõime, kuna seadust ei saa pidada põhiseadusvastaseks vaid seetõttu, et konkreetne keskmisest isikust märgatavalt madalamate võimetega isik ei saa sellest aru 164. VangS § 90 lõigete 3 ja 5 puhul 161 RKPJK 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, p 8. 162 Riigikogu stenogramm, III istungjärk, kolmapäev, 14.juuni 2000, kell 13.00. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=960980400#pk2000006819 (14.04.2013). 163 Riigikogu kodu- ja töökorraseadus. 11.02.2003. RT I 2003, 24, 148; RT I, 01.11.2012, 10. 164 RKPJKo 20.03.2006, nr 3-4-1-33-05, p 22. 44
7 24. Põhiseadusorgani enesekorraldusõigus Eesti Põhiseaduslike institutsioonide hulka kuuluvad vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele Riigikogu (PS §59), Vabariigi President (PS §77), Vabariigi Valitsus (PS §86), Riigikontroll (PS §132), Õiguskantsler (PS §139) ja Kohus (PS §146). Ehkki nende instutsioonide tööd reguleerivate seaduste tekstidest ei leia isekorraldusõiguse mõiste selgitust expressis verbis, on RKPJK oma otsustest vähemalt kaks korda määratlenud selle instituudi olemust. “Isekorraldusõigus tähendab, et riigivõimu harud ning põhiseaduslikud institutsioonid peavad olema neile põhiseadusega otsesõnu antud pädevuse teostamise korraldamisel autonoomsed ning neil on üldjuhul õigus ise kindlaks määrata oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord, sealhulgas ka nõustamine ja selle tähtajad.” 25
7 24. Põhiseadusorgani enesekorraldusõigus Eesti Põhiseaduslike institutsioonide hulka kuuluvad vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele Riigikogu (PS §59), Vabariigi President (PS §77), Vabariigi Valitsus (PS §86), Riigikontroll (PS §132), Õiguskantsler (PS §139) ja Kohus (PS §146). Ehkki nende instutsioonide tööd reguleerivate seaduste tekstidest ei leia isekorraldusõiguse mõiste selgitust expressis verbis, on RKPJK oma otsustest vähemalt kaks korda määratlenud selle instituudi olemust. "Isekorraldusõigus tähendab, et riigivõimu harud ning põhiseaduslikud institutsioonid peavad olema neile põhiseadusega otsesõnu antud pädevuse teostamise korraldamisel autonoomsed ning neil on üldjuhul õigus ise kindlaks määrata oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord, sealhulgas ka nõustamine ja selle tähtajad." 25
Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused 22 Õiguspärane ootus RKPJK 30.09.1994 Talumees Rikmani case xd a. Laiemas mõttes hõlmab ka ebasoodsa tagasimõju keelu b. Kitsamas mõttes on põhjendatud ootus seaduse kehtimisse VI Legaalsus ehk seaduslikkus § 3 lg 1 lause 1 1. Teostatakse põhiseaduse alusel – põhiseaduse prioriteedi põhimõte. Kõik alamal seisvad aktid ja toimingud peavad olema kooskõlas põhiseadusega
annaabi.ee 
