N. Parrest - Laias mõttes: kitsas mõttes (suunatud haldusväliste ohtude tõrjumisele) + nn haldusjärelevalve või halduskontroll (haldusesisene asutuste omavaheline kontroll, mis ei ole teenistuslik jv). NB! Kahe riigiorgani vahel riikliku järelevalve käigus tekkinud vaidluste lahendamine ei allu halduskohtule (huvi korral vt nt: RKHKm 20.10.2004, nr 3-3-1-38-04). III Enesekontrolli … kohta vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 92 1-923 (sisekontroll ja siseaudit). Seondub kaudselt ka haldusorgani enda poolt haldusakti kehtetuks tunnistamise teemaga. EKSTERNNE KONTROLL IV Poliitiline kontroll Liigitatakse parlamendikontrolliks (nt PS § 65 p 13, § 74, § 97 lg 1) ja ühiskondlikuks kontrolliks (ajakirjandus kui "neljas võim", PS § 44, kodanikuühiskond).
Juriidiline isik PS tähenduses on iseäranis ka lihtõiguses iseseisev õigusvõimeta seltsing (VÕS § 580 jj). Näiteks on RKHK leidnud: „[J]uhul, kui seltsing omandaks avaliku õiguse sfääris subjektiivseid õigusi ja kannaks kohustusi, tuleks möönda ka tema halduskohtumenetlusliku õigusvõime olemasolu” (RKHKo 26.11.2006, 3-3-1-43-06, p 22). Samuti võib juriidilisteks isikuteks PS tähenduses pidada välismaa äriühingute Eesti filiaale (vrd RKHKm 30.10.2003, 3-3-1-68-03, p 15). Kui põhiõiguslikust kaitsest välistada osalise õigusvõimega eraõiguslikud moodustised, mis ei ole juriidilised isikud, siis sõltuks võime kanda põhiõigusi seadusandja suvast. Põhiõigused on aga individuaalsed õigused riigi ning seega ka seadusandja vastu. Lisaks on piir täieliku ja osalise õigusvõime vahel küllaltki hägune, sest juriidilisel isikul ei saa iialgi olla kõiki õigusi, mis on füüsilisel isikul
jalaraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel. (2) Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle 12 tunni. 13 III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA: Nõmm, RKHKm 3-3-1-21-03; Kohtla-Järve Soojus, RKHKo 3-3-1-3-04; R. L., RKHKo 3-3-1-71-05; Lohtaja, RKHKm 3-3-1-75-07; TrioCorp, RKHKm 3-3-1-65-09; Grove Invest, RKHKo, 3-3-1-63-10 KAASUSED 1. Linnavalitsuse ametnik A ilmus 20.11.2010 tööle alkoholijoobes. A ülemus B määras A-le distsiplinaarkaristuseks rahatrahvi 10 päevapalga ulatuses. Distsiplinaarkaristuse määramise otsuses oli märgitud järgmist: ,,Ametnik A, ilmudes 20.11.2010 töökohale, oli ilmsete
isikutes osalemise seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35. 2 Esimene halduskohtumenetluse seadustik võeti vastu 21.06.1993 ja jõustus 15.09.1993 (RT I 1993, 50, 694). Praegu kehtiv halduskohtumenetluse seadustik võeti vastu 25.02.1999 ja jõustus 01.01.2000 (RT I 1999, 31, 425). Soovitan otsida õigusakte elektroonilisest Riigi Teatajast, kus on aktuaaltekstid kõigi muudatustega: www.riigiteataja.ee. 3 RKTKm 16.12.2002, nr 3-2-1-103-02. 4 RKHKm 19.12.2005, nr 3-3-1-64-05. 5 RKHKm 27.09.2006, nr 3-3-1-67-06. 2 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest See reegel ei ole aga absoluutne
haldusorgan. Arvestada tuleb ka isiku soovidega (HMS § 25 lg 1); Lisaks tuleb meeles pidada, et probleemide puhul jääb tõendamiskoormis haldusorganile ning et haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Reeglina tuleb kätte toimetada terve haldusakt 2.3. Posti teel kättetoimetamine (HMS § 26) 4 RKHKm 23.04.2008, nr 3-3-1-12-08. 19 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Kõige sagedamini kasutatavaks haldusaktide ja muude dokumentide kättetoimetamise viisiks
vastutuse tagamine (RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05, p 26, 34); isikute elu, tervise ning omandiõiguse kaitse (RKÜKo 27.06.2005, 3-4-1-2-05, p 77); jõustunud kohtuotsuse õigusjõud (RKÜKm 22.11.2011, 3-1-2-2-11, p 23); õiguskaitsesüsteemi (kohtusüsteemi) efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu (RKÜKm 28.04.2004, 3-3-1-69- 03, p 29; RKÜKo 02.06.2008, 3-4-1-19-07, p 23). RKHK on kord käsitanud elu esmase ja kõrgeima põhiseadusliku väärtusena (RKHKm 30.05.1997, 3-3-1-14-97, p 1). Näiteks, kuidas Riigikohus on tuletanud menetlusökonoomia põhiseadusliku järgu, on järgmine mõttekäik: „Kohtusüsteemi efektiivsuse tagamine on PS XIII ptk-s väljenduv põhiseaduslik õigusväärtus, mis suudab tagada kohtupidamise mõistliku aja jooksul ning seeläbi ausa kohtupidamise ja isikute õiguste parema kaitse. Kohtute menetluslik tõhusus on oluline nii
annaabi.ee 
