pole leitud, kuid Karotamme märkmetes leiduvad 1949. aasta 9. märtsi lehel märkused ,,KK liikmete instr", ,,50 kõnelejat (instr.)." ja ,,kõnelejate instrueerimine". EK(b)P KK ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu volinikud 1949. aasta kulakute ja nõukogudevastaste elementide vabariigist väljasaatmisel: Arnold Meri - Hiiumaa, Arnold Green - Viljandimaa, Tehniline ettevalmistus Eestis koordineerisid küüditamist ENSV julgeolekuminister Boris Kumm ja NSVL RJM volinik Eesti NSVs kindralmajor Jermolin, kellele allus korraldusi täitev 12-liikmeline operatiivstaap. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumile (ENSV RJM) langes järgnevalt vastutus "Priboi" esimese osa eest, alustades nimekirjade koostamisest(Veebruaris 1949. Eestisse saabub NSV Liidu julgeolekuministeeriumi volinik kindralmajor Ivan Jermolin ning Eesti NSV riikliku julgeoleku ministrile Boris Kummile tehti teatavaks tema ülesanded. Julgeoleku
vanglasse, kus teatati, et neile on RJMi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25-aastane vanglakaristus. Kriminaalasi nr. 5421 oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne Erinõupidamise otsust hoiti teda vahi all 11 aastat. Talle esitatud süüdistuste kohta (Nõukogude võimu vastane relvastatud võitlus Vabadussõja ajal) vastas rahvusvahelise õiguse põhimõtetest lähtuv Laidoner, et Vladimiri keskvanglas/RJM Vladimiri vangla nr 2 viibimise ajal varjati Laidoneri ja teiste Balti riikide riigitegelaste isikuid ja kinnipidamise ajal kasutati nimede asemel - vanginumbreid (Laidoner oli kinnipeetu nr. 11). Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. Maeti Vladimiri linna kalmistule.
1933 Punased kobarad (E. Tiidemann) Tuul jutustas (Gustav Ernesaks) Oli mul rikas ristiisa ("Vana kannel") Videviku viis (rahvaluule) 1934 Kevade laul (Gustav Suits) Neidised kirjukleidised (Hendrik Adamson) 1935 Aeg leinu lohutab (Mart Raud) Vihm päikeses (Eduard Visnapuu) Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu) Õhtulaul (Eduard Visnapuu) Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu) Väike sõsar vellega (Artur Adson) Lastekoorile ning 1 ja 2häälsed laulud 1927 RJM (Raba jalust maha), 7klubi hümn 1934 Järve jääle (Henrik Visnapuu) Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits) 1935 Mehised mehed (Ervin Uibo) Vihm päikeses (Eduard Visnapuu) Vabaduse päevaks (Eduard Visnapuu) Väike sõsar vellega (Artur Adson) Küll on soe päikse pai (J. Truupõld) Õhtulaul (Eduard Visnapuu) Lastesüit [osad: Minge ära, muremõtted (E. Uibo). Kannikene emale (S. Oro). Lepatriinu (K. E. Sööt). Piitsavarrel ratsutamas (K. E. Sööt). Sõit, sõit (K. E. Sööt)
sakslased (kokku 407 isikut), kes saadeti maakondlikest osakondadest ning Tallinna metsatöödele Komi ANSVsse (autonoomsesse ohvitseridekoolist julgeolekuorganite abista vabariiki). Väiksemaid küüditamisi toimus ka miseks 1275 töötajat, kes komandeeriti 24. Lätis ja Leedus. Esimene ulatuslikum sõjajärgne märtsi õhtuks kohaliku RJM operatiivgrup küüditamine viidi läbi 1948. aastal Leedus. Siis pide kogunemispunktidesse. Samaks ajaks deporteeriti 12 000 perekonda. Järgmisel aastal seadis ministeerium valmis ohvitseridest ja toimus suurküüditamine kõigis kolmes Balti seersantidest koosnevad reservgrupid, mida liiduvabariigis üheaegselt 1949. aasta märtsis hiljem ka kasutati (150200 inimest).
tüüritavast alaldist JM. Tagasisidesignaal kiiruse järgi saadakse püsimagnetergutusega tahhogeneraatorilt B ja suunatakse koos kiiruse etteandesignaaliga Ue, juhtimis- süsteemi JS võrdlussõlme. Selleks et tuletada ajami tunnusjoonte võrrandid suletud juhtimissüsteemi korral, lähtume ajami elektromehaanilise ja mehaanilise tunnusjoone võrranditest avatud juhtimissüsteemi korral Ejm /(k (Ra + Rjm) * Ia /(ka a ; (1) = Ejm /(k (Ra + Rjm) * T /(ka a ; (2) ja lisaseostest Uts = * ; (3) Usis = Ue,Uts ; Uj = kjs * Usis ; Ejm = kjm * Uj . (6)
Kommunistlik partei Julgeolekuorganid Liidulis-vabariikliku alluvusega 1940-41 Siseasjade rahvakomissariaat (SARK/NKVD) 1941 Siseasjade rahvakomissariaat ja Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (RJRK/NKGB) 1941-44 Siseasjade rahvakomissariaat 1944-46 Siseasjade rahvakomissariaat ja Riikliku Julgeoleku rahvakomissariaat 1946-53 Siseministeerium (SM) ja Riikliku Julgeoleku ministeerium (RJM) Julgeolekuorganid 1953-54 Siseministeerium 1954-62 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) 1962-68 Ühiskondliku korra ministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee 1968- 90 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee Represseeritute kategooriatest 1940-1941 Poola ja Leedu põllutöölised (paljud põgenesid Eestisse) „valgekaartlased“ Eesti Vabariigi poliitiline eliit Kõrgemad sõjaväelased
eespool pruugitud predikaati Rxy, mis tähistas seost „x armastab y”, kusjuures baashulga määratleme kitsalt, selleks on vaid inimeste hulk I. Interpretatsioonis peame silmas peale seksuaalse armastuse ka mõningaid muid armastuse vorme, nt kristlik armastus, emaarmastus, endaarmastus jne. Indiviidile Jüri vastaku indiviidikonstant j ning indiviidile Mari indiviidikonstant m. Järgnevalt kirjutame laused ning neile vastavad valemid: Jüri armastab Marit ja iseennast: Rjj & Rjm. Kui Jüri armastab Marit, siis ta pole endaarmastaja: Rjm → ¬Rjj. Jüri armastab Marit ilma vastuarmastuseta: Rjm & ¬Rmj. Jüri ja Mari armastavad teineteist: Rjm & Rmj. Kui me peame arvesse võtma ka teisi peale Jüri ja Mari, läheb meil vaja ka kvantoreid. Nt lause „Jüri ja Mari armastavad ainult teineteist”, st, et Jüri armastab Marit ja mitte kedagi teist ning et Mari armastab Jürit ja mitte kedagi teist: Rjm & Rmj & ∀x [(Rjx→ x = m) & (Rmx→ x = j)].
määratleme kitsalt, selleks on vaid inimeste hulk I. Interpretatsioonis peame silmas peale seksuaalse armastuse ka mõningaid muid armastuse vorme, nt kristlik armastus, emaarmastus, endaarmastus jne. Indiviidile Jüri vastaku indiviidikonstant j ning indiviidile Mari indiviidikonstant m. Järgnevalt kirjutame laused ning neile vastavad valemid: Jüri armastab Marit ja iseennast: Rjj & Rjm. Kui Jüri armastab Marit, siis ta pole endaarmastaja: Rjm ¬Rjj. Jüri armastab Marit ilma vastuarmastuseta: Rjm & ¬Rmj. Jüri ja Mari armastavad teineteist: Rjm & Rmj. Kui me peame arvesse võtma ka teisi peale Jüri ja Mari, läheb meil vaja ka kvantoreid. Nt lause ,,Jüri ja Mari armastavad ainult teineteist", st, et Jüri armastab Marit ja mitte kedagi