elusituatsioonides. Sellest tulenevalt ilmnevadki tõelised sümptomid alles koolieas, mil laps peab hakkama enam ja enam pingutama toimetulekuks uute oskuste ja teadmistega. Diagnoosimine on oluline, sest kui raskused on määratletud, on lapse eest kergem hoolitseda ja alustada õiget ravi. Tekib arusaam, et tegemist ei ole mitte viletsa kasvatusega vaid abivajaja lapsega (Rääk, 2002). 7 1.3 Ravimid 1955a. leiutati ravim nimega ritaliin, millel olid mõned ebatavalised omadused. Täiskasvanutele toimis ritaliin ergutina, umbes nii nagu 10-kordne kofeiiniannus, lastele depressandina rahustina. Ravimit hakati manustama lastele kellel ilmnesid järgmised sümptomid: ülemäärane kannatamatus ja närvilisus, võimetus istuda vaikselt ükskõik kui lühikese aja jooksul, suutmatus keskenduda isegi mängimisele ja mänguasjadele, unetus, lobisemine, ülemäärane ja pealetükkiv rääkimisviis, pidev vahelesegamine
Mitte lugeda moraali, laps ei kuula Teid niikuinii. RAVIMITE KASUTAMINE Tingimata tuleks kaaluda ravimite kasutamist siis, kui laps on diagnoosipanekul väga halvas seisundis. Ka siis kui laps on väga ärritunud, eriti kartlik või depressiivne, tuleks kaaluda medikamentoosset baasravi. Ravi tuleb kaaluda ka sel juhul, kui teraapiad ei anna tulemusi. RAVIMITE KASUTAMINE Peamiselt kasutatakse amfetamiinrühma psühhostimulaatoreid, nagu näiteks ritaliin, captagon, või dl amfetaniinsulfaat. Reeglina manustatakse ravimit kaks korda päevas, hommikul ja lõunal ja doosi suurus sõltub kehakaalust. TERAAPIAD Mänguteraapia Süsteemne pereteraapia Klassikaline ja kognitiivne käitumisteraapia Ergoteraapia Kõneravi Psühhomotoorika TÄNAN KUULAMAST
pere vennale-õele pidevalt teada anda h.aktiivse lapse käitumisest, lootes sel viisil panna vastutust ka neile. H.aktiivse lapse olemasolu klassis segab õpetajal tunni läbiviimist. Õpetaja häiritud ja vihastub, kui korduvaid märkusi tähele ei panda. Tihti panevad õpetajad ise kusagilt kuuldu v loetu põhjal diagnoosi ning käituvad temaga vastavalt sellele. RAVIMID Raviks on kasutatud ajutegevust ergutavaid aineid e simulante. Eestis võimalik kasutada ravimit nimega ritaliin. Seda saab välja kirjutada ainult lastepsühhiaater v ka neuroloog, kui lapse diagnoos on kindel ja pole vastunäidustusi. Selle toimel ergutatakse aju pidurdust, mistõttu h.aktiivsusele omased tunnusjooned vähenevad. Kõrvaltoimed sagedamini: söögiisu langus, unehäired, võib suureneda ärritatavus.
Sa raiskad oma aega ja tüütad siga." Ehk siis teiste sõnadega inimesed on, nagu nad on. Seepärast pole ime, et mõned konservatiivsed 30 õpetajad, kellel on laste allumatusest kõrini, saadavad lapsi lastepsühhiaatrite ja perearstide juurde, kus kirjutatakse neile välja ritaliini( rahustit)." Kui aus olla, on siiski mõned psühhiaatrid, kes avalikult taunivad ritaliini tarbimist. ,,Ritaliin ei korrigeeri biokeemilist ebakõla ta põhjustab seda", teatab meditsiinidoktor Peter R. Breggin. Ta väidab:"ADHA on vaieldav diagnoos, millel teaduslik meditsiiniline alus praktiliselt puudub. Kui lapsevanem, õpetaja ja arst loobuksid täiesti sellest diagnoosist ja keelduksid seda lastele määramast, leiaksid nad palju mõttekaaslasi". Ei ole olemas mingeid tõendeid füüsiliste anomaaliate kohta laste ajudes ega kehades
9 Hüperaktiivsuse ravimid Tingimata tuleks kaaluda ravimite kasutamist siis, kui laps on diagnoosipanekul väga halvas seisundis. Nimelt siis, kui lisandub osaliste soorituspiirangutega vaimse arengu mahajäämus, laps on äärmiselt rahutu ja/või ilmutab niivõrd tugevaid sekundaarseid probleeme nagu vägivaldsus või negativism, et perekond (ja tihi ka kool) ``lihtsalt enam ei suuda``. (Neuhaus 2001:152) Peamiselt kasutatakse amfetamiinirühma psühhostimulaatoreid, nagu näiteks ritaliin, captagon või dl-amfiinisulfaate, millel on kahtlemata otsene mõju närvierutuse ülekandeainetele (neurotransmitteritele) nagu näiteks dopamiinile. (Neuhaus 2001:153) Hüperaktiivsuse raviks on ka erinevaid teraapiaid: Mänguteraapia Süsteemne pereteraapia Klassikaline ja kognitiivne käitumisteraapia Ergoteraapia Kõneravi Ravipedagoogiline harjutusteraapia Psühhomotoorika 10 Kokkuvõte
Korduval manustamisel ja suurte annuste tarbimisel võib amfetamiin tekitada segasusseisundi või meelepetteid. Pideval tarvitamisel tekib psüühiline sõltuvus. Sünteesiti 1887 a. Vahendina väsimuse ja unisuse vastu. 1932. a avastati, on ta on väga hea bronhelaiendava vahendina ning kasutati astma ravimiseks, hiljem oli soov, et ta saaks salendavate ainete nimekirja. Meditsiinis kasutatakse laste psüühikahäirete (tähelepanuhäire hüperaktiivsus) raviks (ritaliin- joovet lapses ei teki aga mälu/tähelepanu arenevad, suudab tähelepanu koondada). Amfetamiin loob võimalused, et inimene suudab oma energiavõimalused maksimaalselt ära kasutada. · Liikumisaktiivsuse suurenemine · Enesekindluse ja suutlikkuse suurenemine (ei pea tagant sundima = armunud olemine) · Eufooria · Erutatus · Isutus · Väsimuse ja unisuse vähenemine (ülestimulatsioon, kunagi tuleb magamata tunnid ikkagi täis magada)
annaabi.ee 
