poolakad, tsehhid, slovakid(liikusid Poola ja Tsehhi aladele) 2)Lõuna-sl e sklaviinid- vallutasid 6saj Bütsantsilt Balkani ps põhjaosa(Serbia, Bulgaaria) 3)Ida-sl e Andid-venelaste, ukrainlaste, valgevenelaste eelkäijad. Normanni teooria-3 venda tulid põhjapoolsetesse linnadesse(Rjurik), haarasid ohjad. Peale surma sai valitsejaks Oleg, kes 882 võttis ette rännaku dneprist allavoolu, vallutas Kiievi. Loetakse ka Kiievi-Vene riigi tekkeks 988 suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsist ristusu, mille õigeusu vormist sai venemaal riigiusk(tugevad kultuurimõjutused Bütsantsilt)+kirillitsa-vene tähestik Islamiusu 5 peamist põhimõtet 1) tunnistada allahit kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit; 2) palvetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal; 5) teha vähemalt kord elus palverännak mekasse. Koraan - on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile. Kaliif - sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitel.
Skan.ristiusk: Suhtlemine kristliku Eu. tõi skandinaavlastele ristiusu. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas HArald Sinihammas 960. a. paiku.Norras oli selleks aga Olav Püha, keda hakati pärast surma austama Norra kaitsepühakuna. Rootsis liitis maa ühtseks riigiks. Olav Sülekuningas, kes lasi end 1008. a ristida.Poliitiliseks keskuseks sai Uppsala. Samal ajal hakkasid Rootsi kuningad alistama Soomet, kus samuti hakkas ristiusk levima. Ristusu vastuvõtmine Skan. käis käsikäes riikide tekkega.Kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks.Pärast neid sündmusi hakkasid harvenema viikingite retked Skand. Kaitse normannide vastu muutus tõhusamaks. Skand. maailm. jumal.ruunid, saagad: Paljude rahvaste kombel austasid skandin. loodusjõude.Valhalla oli võitluses hukkunute sõdalaste vald.Muinasskandi. nägid maailma 3-osalise ilmapuuna. Selle kõige
o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne · ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus)
o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur – rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus)
vaimulik ordu usuline vennaskond (mungad) või ka usuline õeskond 2. Chlodovech 5. saj lõpul tungisid Innocentius III üks võimsamaid Galliasse frangi hõimud Chlodovechi paavste keskajal. Ta juhtimisel. Ta 1) kuulutas välja IV ristisõja; 1) kuulutas end frankide kuningaks; 2) kutsus üles alistama Läänemere ida- 2) lasi end ja oma kaaskonda ristida ja ranniku paganaid; surus ristusu peale ka oma rahvale; 3) juhtis võitlust ketserlusega. 3) kodifitseeris ehk lasi kirja panna Muhamed Meka kaupmees, kes muistsete frankide tavaõiguse. hakkas islamit levitama, islami usu Karl Suur tuntuim frangi riifi valitseja rajaja. islami prohvet. 8. sajandil. Laiendas riigi valduseid: Põhja-Itaaliasse, Hispaania põhjaossa, saksi hõimude üle, Balkani ps põhjaossa 3
Sageli kasutatakse vene vürstide puhul lisanimesid. Lisas on neile antud hüüdnimesid, sest samanimelisi vürste oli palju, vaja kuidagi eristada. Nt Jaroslav Tark polnud vanasti, hiljem antud vene ajaloolaste poolt. Vladimir Püha = Vladimir Ristija (kirikuringkond)= Vladimir Päikene )bõliinades) vladi mir ehk valitse maailma. Nimed on suurejoonelised. Svatoslav svjatõi slav ehk püha slav. Vladivostok ehk valitse ida, Nadezda ehk lootus. Kuigi Vladimir võtab ristusu vastu, kasutatakse endiselt ka vana nime. Pojad Boriss ja Gleb pärinevad Bütsantsi Annast ja neist said ka esimesed pühakud. Vana pühakoda, mille Vladimir oli lasknud rajada, tuli hävitada (usu vastuvõtmisel). Seal vana sõjajumal Perun peal, visati Dnepri jõkke. Vene kroonikad, et usk võeti heal meelel vastu, alluti hästi vürsti tahtele. Novgorodis ja kogu Põhja-Venemaal oli domineeriv kohalik soome-ugri rahvas, kes hoidis vanast usust kinni ega tahtnud lasta end ristida
10. sajandil Prahas katoliiklik piiskopkond, siiski peeti mõnes kloostrit liturgiat slaavi moodi. Umbes 1000.a said Poola ja Ungari katoliiklikeks maadeks. 831 Hamburgi piiskopkond, esimene pea Püha Ansgar (püha benedicktlane). 826 lasi Taani kuningas end ristida. 1015 28 hakkas Norra kuningas Olaf Püha oma maad ristiusustama. Ta kukutati. 12.saj alguses sai Rootsi ristiusklikuks. 13.saj alguses kristianiseeriti Liivimaa, Preisimaa. 1385 võttis Leedu ristusu vastu Poolalt, 1387 Vilniuse piiskopkond. Loode Leedu ristiusku 15. sajandil. Hispaanias, Lõuna Itaalias, Sitsiilias elavad nii muhameedlased kui kristlased. Lõuna Itaalias ja Sitsiilias sulandusid Lääne ja Ida kristlus. Paavsti pretensioon olla kogu kristliku maailma pea. Tema võim sõltus tema isikust, kuidas ta suudab end maksma panna. Paavstid pärinesid Rooma nobiliteedist, valimine sõltus Rooma aadliparteide suhetest, võimu teostamine sõltus samuti aadliparteidest.
puhata. Slaavlased matsid surnuid asulatest väljapoole: kas jõe või allika äärde, metsa või künka kõrvale ( 1995: 216-220). Tseremooniat iseloomustas kohalviibivate itkejate nutmine ja laulmine. Seejärel koguti lahkunu tuhk urni ja maeti hauda. Tuha matmisele järgnes matusepidu ning sellega kaasnev pidusööming ( 1995: 208-213). 988. aastal lasi keiser Vladimir end ristida, millega algas Vana Venemaa ristimine. Ristusu levikuga hakkas muutuma ka slaavlaste matmiskombestik. Esimesel aastatuhandel enne Kristust eksisteerisid slaavlaste matmiskombestikus nii laiba- kui ka põletusmatus ( 2004: 7- 11). 3. Matmisrituaalide struktuur Matmisrituaalide struktuuri võib eraldada kaheks osaks: 1) matmiseelsed rituaalid: a) surnu pesemine ja riietamine, b) kirstupanek; c) kodus olek ja surnuvalvamine; 2) matmisrituaalid: a) kodust ärasaatmine b) kiriklik või ilmalik matusetalitus, c) muldasängitamine; d) peied
annaabi.ee 
