.. liitkujundi staatilise momendi avaldis yz-teljestikus tuleb: 5.13. Kuidas on seotud sama kujundi inertsimomendid, mis on arvutatud rööpsete telgede suhtes? osakujundite inertsimomentide summa (sama telje suhtes) 5.14. Kuidas saab arvutada keeruka kujundi inertsimomente? osakujundite inertsimomentide summa (sama telje suhtes) 5.15. Kuidas on seotud sama kujundi telginertsimomendid, mis on arvutatud pööratud teljestikes? Telg-inertsimomentide summa mistahes ristteljestiku suhtes on invariantne telgede pööramise suhtes 5.16. Millised on kujundi peateljed? -teljed, mille suhtes kujundi tsentrifugaalmoment võrdub nulliga 5.17. Mis on kujundi peainertsimomendid? Kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes 5.18. Millised on peainertsimomentide väärtused? On ekstremaalsed (või vastupidi) 5.19. Milline on kujundi kesk-peateljestik? kujundi peateljestik (rist-teljestik), mille algus on pinnakeskmes 5.20
a) teljestiku projektsiooni liigi alusel rist- ja kaldaksonomeetria b) telgede moondetegurite vahekorra alusel isomeetrilised ehk võrdmõõdulised , dimeetrilised ehk kahemõõdulised ja trimeetrilised ehk kolmemõõdulised . 117) Aksononeetria põhiteoreemi (Pohlke teoreemi) sõnastus. Ekraanile joonestatud kolme lõiku, mis algavad kõik ühest punktist, kuid ei asetse ühel sirgel, võib alati vaadelda ristteljestiku ühikkolmiku paralleelprojektsioonina. 118) Kirjutage telgede moondetegurite vaheline seos ristaksonomeetrias. a) ristisomeetrias b) ristdimeetrias c) risttrimeetrias 119) Mis piirides võivad olla telgede moondetegurite väärtused ristaksonomeetrias? 120) Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. Ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria. 121) Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias ja kaldaksonomeetrias? Ringiks.
kujutise baasil. 116. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi a) teljestiku projektsiooni liigi alusel; b) telgede moondetegurite vahekorra alusel? paralleel (rist ja kald) ja tsentraalaksonomeetria isomeetriline (võrdmõõduline), dimeetriline, trimeetriline 117. Aksononeetria põhiteoreemi (Pohlke teoreemi) sõnastus Ekraanile joonestatud kolme lõiku, mis algavad kõik ühest punktist, kuid ei asetse ühel sirgel, võib alati vaadelda ristteljestiku ühikkolmiku paralleelprojektsioonina. 118. Kirjutage telgede moondetegurite vaheline seos ristaksonomeetrias. 119. Mis piirides võivad olla telgede moondetegurite väärtused ristaksonomeetrias? 120. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on umbes 1. 121. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)?
D y1 2 C E 0 A y Joonis 5.13 Telginertsimomentide liitmisel selgub, et: Telg-inertsimomentide summa mistahes ristteljestiku suhtes on invariantne telgede pööramise suhtes (on alati sama sõltumatult pöördenurgast) ( ) ( I y1 + I z1 = I y sin 2 + cos 2 + I z sin 2 + cos 2 = I y + I z ) Priit Põdra, 2004
D y1 2 C E 0 A y Joonis 5.13 Telginertsimomentide liitmisel selgub, et: Telg-inertsimomentide summa mistahes ristteljestiku suhtes on invariantne telgede pööramise suhtes (on alati sama sõltumatult pöördenurgast) ( ) ( I y1 + I z1 = I y sin 2 + cos 2 + I z sin 2 + cos 2 = I y + I z ) Priit Põdra, 2004
1)isomeetrilised (kõigil telgedel võrdne moondetegur); 2)dimeetrilised (kahel teljel võrdne, kolmandal erinev moondetegur); 3)trimeetriline (kõigil kolmel teljel erinev moondetegur). 9.2. Aksonomeetriapõhiteoreem Teljestiku paralleelprojektsiooni joonestamisel tekib küsimus, kas telgede ja mõõtühikute kujutised võib võtta vabalt? Vastuse annab Pohlke teoreem: Tasandile joonestatud kolme lõiku, mis algavad kõik ühest punktist, kuid ei asetse ühel sirgel, võib alati vaadelda ristteljestiku ühikkolmiku paralleelprojektsioonina. 9.3. Enam esinevad aksonomeetrialiigid 9.3.1. Ristisomeetria Moondetegurid kõigil kolmel teljel on võrdsed: mx = my = mz = m. Praktikas kasutatakse taandatud moondetegureid mx = my = mz = 1, mis annab tulemuseks 1/0.82=1,22 korda suurendatud kujutise. Telgede kujutised on üksteise suhtes võrdse 120° nurga all (joon.57). 9.3.2. Standartne ristdimeetria Moondetegurite suhted mx: my: mz = 2m:m:2m või mx: my: mz = m:2m:2m.
aksonomeetriap6hi0lesandeks. Kirjeldatud teoreemi tuntakse ka Pohlke teoreemina, vastavaltselle s6nastajasaksa matemaatiku KarlWilhelmPohlkenimele. 6.4 Seosmoondeteguritevahel Ristteljestiku telgedemoondetegurid on oma- vahelseotudjdrgmiseteoreemialusel. Jo o n .6 .6 34 Paralleelprojektsioonikorral on rist- teljestikutelgede mooneteguriteruutude
Koordinaatide alguspunkt jaotab kõik teljed positiivseteks ja negatiivseteks suundadeks. Mistahes ruumipunkti asukohta teljestiku suhtes võib väljendada koordinaatidega. Nii on selel 12 punkti A koordinaadid A (xA,yA,zA): xA on x- koordinaat ehk abstsiss, yA on y-koordinaat ehk ordinaat, zA on z-koordinaat ehk aplikaat. Esi -, põhi- ja külgekraan lõikuvad omavahel paarikaupa mööda jooni x, y ja z, mis on üksteise suhtes risti, moodustades ristteljestiku Oxyz. Punkt O on telgede ühispunkt. Nüüd pööratakse ekraanid ε1 ja ε3 koos nendele projekteerunud punkti kujutistega vastavalt nooltega näidatud suunas ühtivusse esiekraaniga ε2 (sele12b). Tekib punkti kolmvaade. Seejuures on telg y nähtav kahes kohas: z – telje pikendusena koos ekraaniga ε1 , mil ta kannab tähist y1, ning x-telje pikendusena koos ekraaniga ε3 , mil ta tähis on y3 .
annaabi.ee 
