Kontrollis: lektor A. Koitmäe Tallinn 2011 Termoreaktiivid Epoksuplast (EP) Klaasplastist tooted Aminoplastid (UF, MF) Liimaine, melamiin Fenoplast (PF) jt. Liimaine, kaepidemed (potid, pannid) Termoreaktiivid on polümeerid, mis ei sula kuumutamisel. Nende ahelad on reeglina tugevalt ristseotud, takistades omavahelisi nihkeid ning moodustades termiliselt väga stabiilse võrgustiku. Ristsidumine saavutatakse prepolumeeride (polümeriseeritud kuid ristsidumata materjal) järelreaktsioonides detailide/materjalide vormimisel. Järelreaktsiooni võib käivitada kas keemiline reaktsioon, temperatuur, rõhk või kiirgus. Olulisemateks termoreaktiivideks nii ajaloolises kui tööstusliku tootmise mõttes oleksid ennekõike fenool-, amino-, epoksiid- ja polüestervaigun ning termoreaktiivsed polüretaanplastid. · Fenoolvaigud
Plastifikaatorite lisamine madaldab Tg väärtust. Amorfsete polümeeridega töötamisel / vormimisel/ , et vältida sisepingete teket on töötamistemt. T > Tg Polümeeride lahustuvus Polümeeride lahustuvuse üldreeglid: - määrav on solvendi ja polümeeri keemiline sarnasus. Reeglina polaarsed solvendid lahustavad polaarseid polümeere ja mittepolaarsed solvendid mittepolaarseid polümeer. - molaarmassi kasvades polümeeri lahustuvus väheneb - ristsidumine raskendab (välistab) polümeeri lahustuvust Heige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 6 of 6 Mõiste polaarne :polaarsuse taseme määrab kovalentsideme moodustanud elementide elektronegatiivsuste erinevus, mistõttu siduv elektronpaar pole mõlema aatomi poolt võrdselt jagatav, vaid selle tõenäosuslik asukoht on nihutatud eletronegatiivsema aatomi poole. Kergesti polariseeritavad on kaksiksidemetega molekulid.
Signaali ülekanne tuuma tüüpiline on et kui retseptorile seondub signaalmolekul siis see toob kaasa retseptori dimeriseerumise ja retseptoriga seotud rakus sisemuses olevate kinaaside aktivatsiooni. Enamasti kinaasid JAKid. See toob kaasa dimeriseerunud STAT saab läbida tuumamambraani ja osaleda transkriptsioonil, seondudes Tfdega. Meeles pidada türosiin kinaasse aktiivsega molekulid, nende dimeriseerumine. Retseptorite ristsidumine ja oligomeriseerumine. JAK (Janus kinase) autofosforüleerumine –türosiinkinaasid. STAT (Signal Transducer and Activator of Transcription ). Imetajatel 7 erinevat STAT valku (geeni)-seostuvad kindlate geenide promootor alale-osa türosiinkinaasid, osa mitte. NFκΒ activation by TNFR and TLR receptors. Mingi ubikvitineerimine. Samadelt adaptormolekulidelt võidakse käivitada läbi proteiinkinaaside teatud geenide aktivatsioon,
e. SIS plokk- kopolümeer polüisopreenist ja polüstüreenist ? 2. Moodustage paarid sisulises vastavuses. a. Homoahelaga polüvinüülkloriid b. C/O heteroahelaga polüoksümetüleen c. C/O/N heteroahelaga polüuretaan d. C/S heteroahelaga polüeetersulfoon e. P/N heteroahelaga polüfosfaseen 3. Kumb tunnus iseloomustab termoreaktiivi võrreldes kummiga. a. Harv/tihe ristsidumine b. Kõvadus/pehmus c. Rabedus/sitkus d. Suur/väike deformatsioon e. Energiaelastsus/entroopiaelastsus 4. Kumb tunnus on iseloomulik polümeeri arvkeskmisele molaarmassile võrreldes masskeskmisega. a. Suurem/väiksem b. Oluline mooliosa/massiosa c. Eelistab väiksemate/suuremate molekulide panust d. Mõjutab rohkem/vähem polüdisperssusindeksit e. Mõjutab rohkem/vähem voolavust f
kummid (saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel). 4) Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Pinge eemaldamisel taastavad oma esialgse pikkuse. Tähtsamad elastomeerid on butadieen, kloropreen, isopreen ja dimetüülsiloksaan. Vulkaniseerimise põhireakstsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub. 13. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused. Mehaanilised omadused on üsna sarnased metallidega, eriti deformeerimisel. Erinevuseks on see, et polümeeridel sõltub deformatsioon jõu rakendamise kiirusest, temperatuurist ja keskkonnatingimustest. Elastsusmoodul, tõmbetugevus ja venitatavus määratakse polümeeridel samuti nagu metallidel
tõmmata. Lai elastne oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon. Elastsusmoodul muutub mehaanilise pinge muutumisel. Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus alvadub vastupanu kuumutamisel. Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel. Vulkaniseerimine likvideerib täielikult elastomeeride ahelate omavahelise libisemise ja laiendab elastse oleku piirkonda. Vulkaniseerimise põhirekatsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil. Kui ristsidemeid on palju, siis kumm jäigastub- tekib kõvakumm, mis on tõeline termoreaktiiv. 14.Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused. Omadused on sarnased metallidega. Erinevus on see, et
tõmmata. Lai elastne oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon. Elastsusmoodul muutub mehaanilise pinge muutumisel. Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus alvadub vastupanu kuumutamisel. Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel. Vulkaniseerimine likvideerib täielikult elastomeeride ahelate omavahelise libisemise ja laiendab elastse oleku piirkonda. Vulkaniseerimise põhirekatsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil. Kui ristsidemeid on palju, siis kumm jäigastub- tekib kõvakumm, mis on tõeline termoreaktiiv. 17. Polümeeride mehaanilise ja termomehaanilised omadused. Omadused on sarnased metallidega. Erinevus on see, et polümeeridel sõltub deformatsioon jõu rakendamise kiirusest, samuti temo ja keskkonnatingimustest. Polümeeride tõmbetugevus võib olla väiksem või suurem kui elastsuspiir. Polümeeride elastsusmoodul ja tõmbetugevus
Neil on lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus avaldub vastupanus kuumutamisele (ei pehmene enne degradeerumist). Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel (vulkaniseerimisel). Vulkaniseerimine likvideerib täielikult elastomeeride ahelate omavahelise libisemise (plastsuse) ja laiendab elastse oleku piirkonda. Vulkaniseerimise põhireaktsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil. Ristsidemeid saab tekitada ka funktsionaalsete rühmade kaudu, mis on ainuvõimalik küllastatud elastomeeride korral. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub tekib kõvakummi (eboniit), mis on tõeline termoreaktiiv. 12. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused (8.4), antud joon 8-11 kuni 8-14 Polümeeride mehaanilised omadused on üsna sarnased metallidega, eriti nende käitumine deformeerimisel. Erinevused on
Neil on lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus avaldub vastupanus kuumutamisele (ei pehmene enne degradeerumist). Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel (vulkaniseerimisel). Vulkaniseerimine likvideerib täielikult elastomeeride ahelate omavahelise libisemise (plastsuse) ja laiendab elastse oleku piirkonda. Vulkaniseerimise põhireaktsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil. Ristsidemeid saab tekitada ka funktsionaalsete rühmade kaudu, mis on ainuvõimalik küllastatud elastomeeride korral. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub tekib kõvakummi (eboniit), mis on tõeline termoreaktiiv. 13. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused (8.4), antud joon 8-11 kuni 8-14 Polümeeride mehaanilised omadused on üsna sarnased metallidega, eriti nende käitumine deformeerimisel. Erinevused on
Laguunid on ainult osaliselt tidetud speklitega. • 3C (Chromosome conformation capture) metoodilisel lähenemise põhimõte ja andmete interpreteerimine genoomi struktuuri ja funktsiooni uurimisel; eelised (e.g. FISH ees), miinused. 3C meetodiga uuritakse kromosoomide organiseeritust raku loomulikus olekus. Põhimõte seisneb lähedal asuvate lookuste paaride sageduse kindlaksmääramisel nende ristsidumisega. Toimub kolme sammuliselt: 1. Ristsidumine – formaldehüüdi lisamisel üksteisele lähedal asuvad kromatiini segmendid ristseotakse. DNA segmendid ristseotakse valkudega ja valgud ristseotakse üksteisega. 2. Kromatiin fragmenteeritakse ja ligeeritakse 3. DNA puhastatakse ja analüüsitakse (qPCR, sekveneerimine) 3C: one by one analüüs – kasutab 3C lookus-spetsiifilisi praimereid. Tulemus nt interaktsiooniprofiil valitud geenist näitab promootori ja ümbritseva
Kummide termoreaktiivsus avaldub vastupanus kuumutamisele (ei pehmene enne degradeerumist) Tähtsamate elastomeeride ahelad on toodud joonisel 9-10. Nagu näha, sisaldavad osa ahelaid kaksiksidet (küllastamata polümeerid), osa aga mitte. Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel (vulkaniseerimisel). Vulkaniseerimine likvideerib täielikult elastomeeride ahelate omavahelise libisemise (plastsuse) ja laiendab elastse oleku piirkonda. Vulkaniseerimise põhireaktsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil, näit: Ristsidemeid saab tekitada ka funktsionaalsete rühmade kaudu, mis on ainuvõimalik küllastatud elastomeeride korral. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub tekib kõvakummi (eboniit), mis on tõeline termoreaktiiv. 17. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused. Polümeeride mehaanilised omadused on üsna sarnased metallidega, eriti nende käitumine deformeerimisel.
Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus avaldub vastupanus kuumutamisele (ei pehmene enne degradeerumist). Nagu näha, sisaldavad osa ahelaid kaksiksidet (küllastamata polümeerid), osa aga mitte. Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel (vulkaniseerimisel). Vulkaniseerimine likvideerib täielikult elastomeeride ahelate omavahelise libisemise (plastsuse) ja laiendab elastse oleku piirkonda.Vulkaniseerimise põhireaktsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil. Ristsidemeid saab tekitada ka funktsionaalsete rühmade kaudu, mis on ainuvõimalik küllastatud elastomeeride korral. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub tekib kõvakummi (eboniit), mis on tõeline termoreaktiiv. 13. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused (8.4), antud joon 8-11 kuni 8-14 Polümeeride mehaanilised omadused on üsna sarnased metallidega, eriti nende käitumine deformeerimisel
annaabi.ee 
