KOHERENTSED st laine allikate võnkesagedused on võrdsed ja käiguvahe ei muutu (siia käib see kahe laine joonis)>>>>> RESONANTS saab esineda, kui vastastikmõjus olevatest kehadest koosnevale süsteemile, milles esineb omasagedus, mõjub perioodiliselt muutuv välisjõud RESONANTS sundvõnkumiste amplituudi järsk kasv omavõnkesageduste lähedases piirkonnas ja seda sagedust nim resonants sageduseks, mis on madalam, kui omavõnkesagedus RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) SAGEDUS võngete arv ajaühikus, tähis f, ühik Hz on võrdeline võnkeperioodiga f=1/T SUMBUVVÕNKUMINE on kahaneva amplituudiga võnkumine, periood pikeneb http://www.abiks.pri.ee SUNDVÕNKUMINE esineb ainult avatud võnkesüsteemis, mida põhjustab ainult ajas perioodiliselt muutuv välisjõud
LAINEPIKKUS võrdub kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahelise kaugusega. MATEMAATILINE PENDEL koosneb kaaluta niidist ja punktmassist, väikeste amplituudide korral ei sõltu periood amplituudist LAINE LEVIMISKIIRUS v= / T=f INTERFERENTS on lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Laine levimisega ei kaasne keskkonna osakeste levimist ühest ruumiosast teise, levib ainult keskkonna teatud olek, näiteks tihedused ja hõredused. RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) PIKILAINES võnguvad osakesed lainelevimise suunas (need lained levivad kõikides keskkondades) POOLVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise Punktis A (ühilduvus) tekib maksimum, kui käiguvahe on paarisarv poollainepikkusi ja miinimum, kui käiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi d=n*( / 2) PÜSIV INTERFERENTSPILT tekib, siis kui vaadeldavasse piirkonda jõudnud lained on
kiirendusest g. T =2 π √ l g Selgita mõistet resonants. Kus see võib esineda? Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt (Keegi lükkab kiike õige sagedusega ja kiige amplituud suureneb). Mille poolest erineb ristlaine pikilainest? Ristlaines toimub võnkumine levimissuunaga risti, pikilaines aga piki levimissuunda. Milline laine on helilaine, valguslaine, raadiolaine, kas rist- või pikilaine? Helilaine – pikilaine Raadiolaine – ristilaine Valguslaine – ristlaine
A0 0,5 1 1,5 2,5 0 1 > 2 A0 on amplituud sel juhul, kui välist jõudu ei ole. 70. Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. Ristlaines toimub võnkumine laine levimissuunaga risti, pikilaines paralleelselt. Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. Lainefront on laine levimisel ainult üks, samafaasipindu aga mitu. 73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. Järelikult see võrrand on: 74
Sageduse mõõtühik on üks herts (1 Hz), sageduse tähis on f. Sagedus on üks herts (1 Hz), kui võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke ühes sekundis, 1 Hz= 1/1s Sagedust arvutatakse: võnkesagedus= 1/võnkeperiood ehk f= 1/T Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas. Laineid on kahte liiki: ristlained ja pikilained. Ristlaines võnguvad keskonna osakesed laine levimise suunaga risti. Pikilaines võnguvad keskonna osakesed laine levimise suuna sihiliselt. Laine kirjeldamisel kasutatakse füüsikalisi suurusi: Lainepikkus on kahe kõrvutise laineharja vaheline kaugus. Lainepikkuse mõõtühik on üks meeter (1m) Lainepikkuse tähis on (kr väikrtäht lambda).
tehakse sekundis. sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. f=1/T ühik on Hz, üks herts on kui keha sooritab ühe täisvõnke sekundis. Laineks nim võnkumise levimist keskkonnas. Laineharja kõrgus lainepõhjast on võrdne kahekordse laine amplituudiga. Lainepikkus on kahe kõrvutise laineharja vaheline kaugus. Ühik: m, tähis: lambada λ . Laine levimiskiirus: v=s/t või v= π /t. Laine kiiruseks nim laine mingit punkti, nt laineharja levimise kiirust. Ristlaines võnguvad keskkonna osakesed laine levimise suunaga risti. Pikilaines võnguvad keskkonna osakesed laine levimise suuna sihiliselt. Heli tekitavad heliallikad e võnkuvad kehad. Heli on keskkonnas leviv võnkumine, mida organismid tajuvad. Õhus levib heli pikilainena. Stetoskoobid on arstidel kaelas. Ühtlases keskkonnas levib heli sirgjooneliselt. Heli kiirus õhus on u 330 m/s. Helihargi sagedus on 440Hz ehk 1 oktavi la. Heli tugevus sõltub võnkeamplituudist, mida suurem amplituud, seda
See nähtus esineb ainult sundvõnkumiste puhul 19. Laine mõiste, lainete levimine. ● ruumis levivaid võnkumisi nimetatakse laineteks. ● lainete liigid on mehaanilised lained, elektromagnetlained ja mateerialained. ● laine levib keskkonnas lõpliku kiirusega. Ainsana ei vaja keskkonda elektromagnetlained. 20. Rist- ja pikilained. ● lainega kantakse edasi energiat, mitte ainet. ● laine kannab edasi nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat. ● ristlaines võnguvad osakesed risti laine levimissuunaga, sellised on nt lained, mis tekivad nööris, kui võngutame selle otsa üles-alla. ● pikilaines võnguvad osakesed piki laine levimissuunda. nt helilained. 21. Laineid iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) periood, sagedus, lainekõrgus, lainepikkus, levimiskiirus ● periood- T, mõõtühik sekund. ● sagedus- f, mõõtühik Hz(herts) ● lainekõrgus ehk hälve (tähis h või x, mõõtühik m)
Kui välise perioodilise jõu sagedus on võrdne võnkuva süsteemi omavõnkesagedusega, siis on tegemist resonantsiga. 70) Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 71) Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 72) Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine- Võnkumiste ruumis levimise protses Ristlaines toimub võnkumine laine levimissuunaga risti, pikilaines paralleelselt. Lainefront- Pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega Samafaaspind- Moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. 73) Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74) Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem.
35. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 36. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. Ristlaines toimub võnkumine laine levimissuunaga risti, pikilaines paralleelselt. Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel.
dekrement näitab amplituudi kahanemist ühe perioodi jooksul. A0 on amplituud sel juhul, kui välist jõudu ei ole. x = x0 cos 0t 0 = const 34. Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 35. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 36. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. Ristlaines toimub võnkumine laine levimissuunaga risti, pikilaines paralleelselt. Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. Lainefront on laine levimisel ainult üks, samafaasipindu aga mitu. 37. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. Järelikult see võrrand on: 38
amplituud, x-hälve, t=t(k/m)=t(g/l) ringsagedus, 0-algfaas Kvaasielastsusjõud jõud, mis muutuvad samade seaduspärasuste järgi nagu elastsusjõud. Lained võnkumiste ruumis levimise protsess. Laine levimisel keskkonnas ei kandu keskkonnaosakesd lainega kaasa, nad ainult võnguvad oma tasakaaluasendi läheduses. Eristatakse piki- ja ristlaineid. Pikilaine puhul võnguvad kk-osakesed laine levimise sihis (vedelikud, gaasid, tahked), ristlaines aga risti laine levimise suunaga (tahked). Niikaua kuni eksisteerib laine, võnguvad kk-osakesed oma tasak-asendite ümber, kusjuures erinevate osakeste võnkumised toimuvad faasinihkega. Lainepikkus kahe lähima ühesuguses faasis võnkuva punkti vahemaa =vT ja =v. Lainefront pind, mis eraldab laineprotsessist haaratud ruumiosa piirkonnast, kus võnkumisi veel ei ole. Samafaasipind ühesuguses faasis võnkuvate punktide geomeetriline koht, saab tõmmata läbi mistahes
-na osakesed võnkuma, hakkab see võnkumine osakeste interaktsiooni tõttu levima osakeselt osakesele teatud kiirusega v. Võnkumiste ruumis levimise protsessi nim. laineks. Laine levimisel kk.-nas ei kandu kk.-na osakesed lainega kaasa, nad ainult võnguvad oma tasakaaluasendi läheduses. Olenevalt võnkumiste sihi ja laine levimissuuna vastastikusest asetusest eristatakse piki- ja ristlaineid. Pikilaine puhul võnguvad kk.-na osakesed laine levimise sihis, ristlaines- risti laine levimise suunaga. Mehaanilised ristlained saavad tekkida vaid niisugustes kk.-des, kus esineb takistus nihkedeformatsioonile, seepärast võivad vedelates ja gaasilistes kk.-des esineda ainult pikilained. TASALAINE võrrand- fun. kuju tasalaine korral, oletades, et võnkumised on harm.-ed. Suuname koordinaatteljed nii, et x- telg ühtiks laine levimise suunaga, siis on
annaabi.ee 
