Ristluu ja õndraluu 9. Millistest osadest koosneb 1 lülisamba lüli? Üks lülisamba lüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest 10. Milline lülisamba lüli osa jääb ventraalselt ja milline dorsaalselt? Lülisambalüli keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt 11. Mis kulgeb läbi lülimulgu? Seljaaju 12. Mis kulgeb läbi lülidevahemulgu? Seljaajunärvid 13. Nimeta 3 erinevat tüüpi lülijätkeid? Ogajätke, ristjätke, liigesejätke 14. Mille poolest kandelüli erineb ülejäänud kaelalülidest? Liigestub kuklaluuga, on ilma kehata ja on vaid eesmine ja tagumine kaar 15. Milleks on telglülil hammas? Sest see liigestub kandelüli eesmise kaare sisepinnaga. 16. Mis lohud jäävad rinnalüli kehadele? Roidelohud, kus liigenduvad roidepead 17. Mis lohud jäävad rinnalüli ristijätketele? Roidelohud, kus liigenduvad roidekõbrukesed 18. Millised lülisamba lülid on kõige massiivsemad?
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf
ogajätke kuklatagune joon, oimuluu pööramine nibujätke Kaela rihmlihas III-V rinnalüli ogajätke II-III ülemise kaelalüli Pea taha ja küljele kallutamine; pea ristjätke pööramine Suur rinnalihas (m. pectoralis Rangluu, rinnak, II-VII Õlavarreluu suurköbrukese Tõmbab õlavart ette mediaalselt ja roteerib major) roidekõhr, kõhusirglihasetupe hari sissepoole; langetab ülestõstetud kätt eesmine pind Väike rinnalihas (m. pectoralis III-V roie Abaluu kaarnajätke Langetab abaluu lateraalset nurka minor)
lastel istuma asudes, püsti tõustes aga nimmelordoos ehk kõverdus ette. 20. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv): lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. 21. Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil. Roidepealiigeses (keraliigeses) liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1.-10. roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje.
2 viimast paari on vallasroided b) Rinnak on lameluu millel on kolm osa: Ülemine - rinnakupide. Keskmine - rinnakukeha. Alumine - mõõkjätke. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigese abil. Roidepealiiges liigestub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1-10. roide köbrukese ja rinnalüli ristijätke liigesepindade vahel. Liigutused toimuvad peamiselt ümber roide-ristijätke liigese telje. Roiete eesmised kõhrelised otsad on ühendatud rinnaku roidmiste sälkudega, kusjuures 1. roie ühendub kõhrliiduse, 2-7 roie liigese abil ning 8.-9. Roide eesmised otsadühenduvad kõrgemal asuva 7. Roide alumise servaga kõhrliiduse abil, moodustades roietekaare. Samaaegselt roiete tagumiste otste
Wildmani 5-pallilisest hindamissüsteemist on edasi arendatud vastavalt nende autorile A.J. Edmondsoni (1989) ja J.D. Fergusoni (1994) toitumuse hindamise süsteemid. Mõlemad süsteemid kasutavad viiepallilist skaalat 0,25 pallilise astmega. A.J. Edmondsoni poolt välja töötatud hindamisskeemis vaadeldakse kaheksat erinevat kehapiirkonda, mis on paigutatud kolme gruppi: 1) nimmepiirkond; vaadeldakse nimmelülide ogajätkeid, ogajätke ja ristjätke vahelist nurka, eraldi ristjätkeid ning ristjätketest moodustatud, tühimiku kohal asuvat "riiulit", 2) puusa- ja päraluunukid; hinnatakse ala puusa- ja päraluunukkide vahel ning ala puusanukkide vahel, 3) sabajuurepiirkond; hinnatakse sabajuure piirkonna aluse lohu sügavust. Lehmade toitumust hinnatakse eeltoodud kehapiirkondade vaatluse ja palpatsiooni teel. Hindamisel võetakse aluseks kõik eeltoodud kehapiirkonnad ja toitumuse
annaabi.ee 
