ulatub keha keskteljest vasakule. väliskuju Eristatakse ülemist kumerat vahelihasmist (diafragmaalset) ja alumist lamedat sisusmist (sagarad) (vistseraalset) pinda. Maksasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Sisusmisel pinnal eristatakse kolme vagu: parem ja vasak sagitaalvagu ja neid ühendav ristivagu. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar; ruutsagar ning sabasagar. Ristivagu nim maksaväratiks, mille kaudu sisenevad pärismaksaarter ja värativeen ning väljuvad ühismaksajuha ja lümfisooned. maksasagariku Maksa serooskesta alla jääb õhuke fibrooskihn, mis maksa sisemusse tungides jaotab selle põhimõtteline arvukateks sagarikeks. Prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5
b) suubumiskoha ja üleminekukoha skeletotoopia suubumiskoht - lülisambast vasakul 11. rinnalüli üleminekukoht - lülisambast paremanl. u. 1 nimmelüli c) mao eespinna süntoopia ülemine osa kontaktis maksa ja diafragmaga, alumine osa jääb vabaks tagumise pinna - puudutab vasakut neeru ja neerupealist, põrna, kõhunääret ja ristikäärsoolt d) suhe peritoneumis suhtes magu paikneb intraperitoneaalselt ! 4. Maks a) mis läbivad maksaväratit (ristivagu)? a. hepatica propria, v. portae hepatis ja ductus hepaticus communis b) mis asub maksasagariku keskel? v.centralis c) mis asub portaalsagariku keskel? portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa
[2] Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel. Lunn Lunn on levinud Atlandi ookeani kesk- ja põhjaosas, sealhulgas Fääri saartel, Islandil, Teravmägedel, Koola poolsaarel, Novaja Zemlja läänerannikul ja Põhja- Ameerika kirdeosas. Alates 19. sajandi keskelt on lunni levila tugevasti vähenenud otsese inimtegevuse tõttu. Lunni üldpikkus 2629 cm, kaal 440590 g. Nokal on mitu ristivagu. Sulestik on pealt must, alt valge, peaküljed ja kurgualune hallid. Jalad on oranzid. Lunn on vaikne lind. Ainult harva teeb ta kähisevat häält. Lunn asustab pesitsusajal kaljust mererannikut, kus pesitseb kolooniatena. Eriti meeldivad talle pehme turbapinnasega saared, kus on lihtne pesaurge kraapida. Ainult harva pesitsevad nad sügavates kaljupragudes. Linnulaatadel hõivavad lunnid harilikult kõige ülemise vööndi, sest seal on pinnas pehmem.
vasaku sagitaalvao tagaosa täidab ligamentum venosum segmentum anterius laia ja keskel katkeva parema sagitaalvao eesosas on sapipõis Maksasagarikud lobuli hepatis (vesica biliaris), taga osas alumine õõnesveen vena cava - hulknurksed prismakujulised maksa struktuuriühikud inferior - läbimõõt 1-2 mm, pikkus 2-3 mm Ristivagu ehk maksaväratit porta hepatis läbivad - keskel on tsentraalveen vena centralis portaaltriaadi peatüved : - hepatotsüüdid ehk maksa epiteelirakud moodustavad sagarikes 1 või Arteria hepatica propria 2 raku paksusi mulgustunud plaate, mis paiknevad ja ühenduvad Vena portae kõigis tasapindades
serva. Pinnad 1.diafragmaalne pind kumer, suunatud üles vahelihase poole 2.vistseraalne pindlame, suunatud taha ja alla siseelundite poole Maksaga seotud organid: -ülalt ja eest diafragma ja kõhu eessein -alt magu, duodeenum, parem käärsoolekoold, parem neer koos neerupealisega -tagant söögitoru, alumine õõnesveen, aort, sapipõis, lülisammas, diafragma -küljelt alumised roided ja diafragma Vistseraalpinnal on kaks sagitaalvagu ja neid ühendab ristivagu. Vagudes paiknevad * vasakpoolse sagitaalvao eesmises ja tagumises osas paiknevad sidemed * parempoolse sagitaalvao eesmises osas on sapipõis, vesica fellea/ vesica bilaris, tagumises osas paikneb alumine õõnesveen. * ristivao ehk maksavärati, porta hepatica kaudu sisenevad maksa - a. hepatica, mis toob maksa arteriaalset verd ja v. porta, mis toob toitaineterikka vere maksa (maost, põrnast, pankreasest, peen- ja jämesooolest) ja närvid
- terav alumine serv - taha suunatud tömp serv Maksaga seotud organid: ● ülalt ja eest: diafragma, kõhu eessein ● alt: magu, duodeenum, parem käärsoolekoold, parem neer koos neerupealisega ● tagant: söögitoru, alumine õõnesveen, aort, sapipõis, lülisammas, diafragma ● küljelt: alumised roided, diafragma Vistseraalpinnal (alumisel): ● 2 sagitaalvagu, neid ühendav ristivagu - maksavärat. Vagudes paikenvad: - vasaku sagitaalvao eesmises ja tagumises osas paiknevad sidemed - parema sagitaalvao eesmises osas on sapipõis VESICA BILARIS, tagumises alumine õõnesveen Maksavärati PORTA HEPATICA e ristivao k audu sisenevad maksa: ● maskaarter A.HEPATICA - arteriaalne veri maksa ● värativeen VENA PORTA - toob maksa venoosse vere maost, põrnast, pankreasest, peen- ja jämesoolest ● närvid
annaabi.ee 
