Libisevate filamentide teooria seletab lihaskontraktsioonimehhanismi. See teooria oli sõnastatud ja seletatud samal aastal (1954) kahe iseseisva taedurite rühma poolt, kus esimeses olid teadlased Andrew F. Huxley ja Rolf Niedergerke ning teises rühmas olid Hugh Huxley ja Jean Hanson. A.F. Huxley lõi filamentide libisemise teooria, märgates, et lihasraku lühenemise ajal toimub aktiinifilamentide libisemine müosiinifilamentide vahele. Tõmbejõu tekitajateks on ristisillakesed müosiini filamentide ning aktiini aktiivtsentrite vahel. Aktiiniline kinnitumise järgselt tekib müosiini peaosa rotatsioon, mis omakorda põhjustab müosiini sabaosa venituse ning seeläbi ka jõugeneratsiooni. Tekib sarkomeeri, lihaskiu ja lõpptulemusena terve lihase lühenemine. Maksimaaljõud sõltub tekkivate ristisillakeste
Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga. Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin troponiinikompleksis toimuvate konformatsiooniliste muutuste tulemusena vabanevad aktiini - aktiivsustsentrid. PTP hüdrolüüsil vabanev energia läheb üle müosiinile, tekib müosiini aktiivne vorm ja ristisillakesed aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ning lihaskiud lüheneb või kui see on takistatud, tekib tema sees pinge. LIHASKONTRAKTSIOONI MEHHANISM Libisemisteooria: 1. Jämedate(müosiini) ja peenikeste(aktiini) müofilamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu. 2. Sarkomeeri pikkuse muutused kontraktsioonil on müosiini ja aktiinifilamentide omavahelise pikisuunalise nihkumise tulemus 3
Erutuse ja kontraktsiooni sidestus Lihaskontrakstsioonile eelnev lihaskoe erutumise seotud elektriliste, keemiliste ja mehaaniliste nähtuste kompleks. Ca2 kontsenrratsioon suureneb. Libisemisteooria 1) jämedate ja peenikeste filamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu 2) sarkomeeri pikkuse muutused on müosiini- ja aktiinifilamentide omavahelise pikisuunalise nihkumise tulemus 3) ristisillaksed on paigutatud nii, et nad saaksid ühineda aktiini komplementaarsete aktiivsustsentritega 4) ristisillakesed liiguvad on kinnituskohtadel umbes 45 kraadises suunas, tekitades pikasuunalise tõmbejõu 5) osa ristisillakesi kinnituvad kohe aktiivsustsnentri külge, teised aga jätkavad otsimist 6) pärast aktiinfilamendi külge kinnitunud ristisillakestega toimunud struktuureid muutusi, mille käigus nad arendavad tõmbejõudu, järgneb kohe nende lahknemine. Aktiivne seisund Periood, mille käigus lihaskontraktsiooni kontraktiilne komponent lüheneb, tekitades lihasesisese pinge
koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest välisperimüüsium.Liites lihaskiudude kimbud kokku, annavad perimüüsiumid lihasele kuju. 11.LIHASKONTRAKTSIOONI OLEMUS Lihaskontraktsioon ehk lihase kokkutõmme. Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahele. 12.LIHASE RETSEPTORID, NEUROMOTOORSE SÜNAPSI MÕISTE,JOONIS Lihaste retseptorid on aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Neuromotoorne sünaps neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakt kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi
sarkolemm(rakumembraan) ning sisemuses, tuumade vahel, on sarkoplasma. Vöötlihaskius paiknevad müofibrillid, tänu millele lihas kokku tõmbab (kontraktsioonivõimeline). Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (aktiin, müosiin). Müafilamentide korrapärane vaheldumine ja üksteisega kohakuti olemine tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. Vöötlihaskoest moodustunud skeletilihased, keel, neel, söögitoru. -lihaskontraktsioon Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahel. Selle tulemusel toimubki lihaskontraktsioon. 5. Lihaskiudude tüpologiseerumine. Tüpologiseerumise põhimõte. Iseloomusta punaseid ja valgeid lihaskiude. Lihaskiudude tüpologiseerimisel võetakse aluseks nende kontraktsiooniomadused – põhiliselt kiirus kombineerituna metaboolsete-ainevahetuslike iseärasusetega. On olemas kiired (valged) ja aeglased (punased) lihaskiud, mida eristavab üksteisest
Ca2+-ioonide kontraktsiooni muutuste kaudu sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga. Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin troponiinikompleksis toimuvate konformatsiooniliste muutuste tulemusena vabanevad aktiini - aktiivsustsentrid. PTP hüdrolüüsil vabanev energia läheb üle müosiinile, tekib müosiini aktiivne vorm ja ristisillakesed aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ning lihaskiud lüheneb või kui see on takistatud, tekib tema sees pinge. LIHASKONTRAKTSIOONI MEHHANISM Libisemisteooria: 1. Jämedate(müosiini) ja peenikeste(aktiini) müofilamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu. 2. Sarkomeeri pikkuse muutused kontraktsioonil on müosiini ja aktiinifilamentide omavahelise pikisuunalise nihkumise tulemus 3
sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: libisemisteooria põhiseisukohad. Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga (troponiin C-ga). Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin troponiinikompleksis toimuvate konformatsiooniliste muutuste tulemusena vabanevad aktiini - aktiivsustsentrid. PTP hüdrolüüsil vabanev energia läheb üle müosiinile, tekib müosiini aktiivne vorm ja ristisillakesed aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ning lihaskiud lüheneb või kui see on takistatud (isomeetrilistes tingimustes), tekib tema sees pinge. Libisemisteooria põhiseisukohad: *Jämedate (müosiini-) ja peente (aktiini-) müofilamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu. *Sarkomeeri pikkuse muutused kontraktsioonil on müosiini- ja aktiinifilamentide omavahelise pikisuunalise nihkumise tulemus. *Müosiinifilamentidest lähtuvad ristsillakesed on paiugtunud nii, et
annaabi.ee 
