Ettekanne K. Ristikivist Birgitta Ots 9 B klass Karl Ristikivi sündis 1912. Aasta oktoobris ülivaeses Pärnumaa piirkonnas Paadremaal. Sealne pinnas oli väga viljatu, seetõttu oli ka külakogukond ülimalt vaene. Oma religioonilt, mis hilisemas elus ja romaanides tugevat rolli mängib, oli Ristikivi õigeusklik, sest 1840-datel aastatel käis mööda Eestimaad kuulujutt, et kõik eestlased, kes luterlusest õigeusku astuvad, saavad tasuta maad. Selle pärast oli ka kogu küla õigeusklik, tema algne ristinimi oli venepäraselt Karp Ristikivi. Ema oli vaene taluteenija ning Karl ise vallaslaps. Külakogukond loomulikult isata lapsi ei sallinud ning seetõttu kasvas noormees sotsiaalses isolatsioonis ning pideva põlu all. Raske lapsepõlv (kuni Tallinna minekuni) on mõjutanud tugevalt tema kirjutisi ning kajastub tema novellides ja ka romaanid...
Sissejuhatus. Selles referaadis keskendun peamiselt Karl Ristikivi isiklikule elule ja sellest sündinud teostele. Referaadis üritan kirjeldada kirjaniku tähtsamaid elusündmusi, sest just need tegid Ristikivist selle, kes ta oli. Palju abi oli Endel Nirgi ning Ivar Grünthali teostest, samuti internetist avaldatud artiklitest. Pikemalt kirjeldatakse ka teost ,,Kahekordne mäng", mida lugesin seoses kohustusliku kirjandusega. Raamat on pärit kirjaniku loomingu lõpuperioodist ning ilmus aastal 1972. ,,Kahekordne mäng" lõpetab Ristikivi ajaloolise romaanidesarja triloogia. Teose teeb huvitavaks asjaolu, et Ristikivi zanriteks olid pigem proosa ja novellid, mitte kriminaalromaanid
Karl Ristikivi Karl Ristikivi sündinud 16. oktoober 1912 Läänemaal Varbla kihelkonnas. Suri 19. juuli 1977 Stockholmis. Karl Ristikivi oli eesti kirjanik. Oma haridusteed alustas Varbla 6- klassilisest algkoolist. Edasi suundus Tallinnna kaubanduskooli mille lõpetas 1930 aastal. Pärast seda läks Tallinna Kolledžisse õhtusesse õppesse ning lõpetas 4 aastase kursuse rekordiliselt ühe aastaga. 1936 aastal asuts Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia. Tartu Ülikooli lõpetas ta 1941 aastal cum laude. Looming Lasteraamatud „Lendav maailm“ (1935) „Semud“ (1936) „Sellid“ (1938) „Sinine liblikas“ (1936) Alternatiivajalooline romaan „Viikingite jälgedes“ (1936) Tallinna triloogia „Tuli ja raud“ (1938) – sai selle teose eest Looduse romaanivõistlusel esimese auhinn...
Ajaloofilosoofiline Tallinna Trioloogia sari Elulugu Töötas 1. veebruarist 1942 majandusgeograafia instituudi assistendina, jätkas magistritööd samal teemal, võrreldes Tartu linna rahvastikku 1940. ja 1941. aastal, mida võimaldas 1941 detsembris läbi viidud rahvaloenduse andmete kasutamine. Kirjandust · Endel Nirk. Teeline ja tähed: Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat, 1991 · Karl Ristikivist Ivar Grünthali raamatus "Müütide maagia", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 108118 (40. raamat sarjast "Eesti mõttelugu") · Cornelius Hasselblatt. Geschichte der estnischen Literatur. Berlin, New York 2006 (ISBN 3-11-018025-1), lk 540542, 569574 · Olev Remsu ja Urmas Vadi. Karl Ristikivi. Kohustuslik kirjandus. Vikerraadio vikerraadio.err.ee/helid? main_id=2133811 · Ilmar Vene. Kaugenemised: täheldusi Karl Ristikivist. Tallinn: Tuum, 2013 Kasutatud materjalid:
Karl Ristikivi elulugu Karl Ristikivi (16.10.1912 19.07.1977) sündis Läänemaal Varbla kihelkonnas 16. Oktoobril 1912 aastal vallaslapsena. Ta lapsepõlv ja noorusaeg möödus kodukohas. Peale Varbla 6- klassilise kooli lõpetamist avanes Ristikivil võimalus õppima minna Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Peale kaubanduskooli lõpetamist ei pääse Ristikivi tööle kuna on majanduskriis, ning töökohti napib. Ta alustab lisaraha teenimist kirjatöödega. Avalikkus kuuleb Ristikivist esmakordselt 1928. aastal. Soovides edasi õppida astub Ristikivi Tallinna Kolledzi, mille ta lõpetab rekordiliselt 1 aastaga (1931-1932). Tallinna-aega on nimetatud Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Esimese tunnustuse saab Ristikivi lastekirjanikuna 1935. Aastal, kui ta laseb välja raamatu "Lendav maailm", mida auhinnatakse kirjastuse Loodus lastekirjanduse võistlusel. 1936. aastal järgnevad taas auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" ja "Semud" ning 1938. aastal "Sellid".
Vajaliku raha sai ta lasteraamatute „Lendav maailm“ (1935), „Sinine liblikas“ (1936), „Semud“ (1936) ja „Sellid“ (1936) eest. Tartus tegutses Karl Ristikivi muuseum Tähtvere linnaosas aadressil Hermanni 18 aastail 1987- 2007. (http://annaabi.ee/m.php?i=29145&ls=1&name=Karl-Ristikivi-elust-ja-loomingust) 4 KOKKUVÕTE Käesoleva referaadiga andsin ülevaate Karl Ristikivist, et tekiks mingigi kujutlus, milline ta oli. Ristikivi rääkis ühiskonna probleemidest lihtsate ja arusaadavate mõtetega, mille ta peitis oma teostesse. Välise elukäigu põhjal oli Ristikivi püüdlik ja töökas ning igati ontlik härrasmees. Karl Ristikivi haridustee oli piisavalt pikk, ning tema haridustase oli hea. Ta oli väga laia silmaringiga kirjanik. Ristikivi on valmis kirjutanud 16 erinevat teost. 5 KASUTATUD ALLIKAD
o "Imede saar" (1964, Eestis kirjaniku enese ja ta kangelaste avaldatud Loomingu saatuse kohta. Raamatukogu sarjas, 1966 nr 27-30). o 2008. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (19571968)". o Novellikogu "Sigtuna väravad" (1968) o Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976). Veel Karl Ristikivist o Karl Ristikivi suri 19. juulil 1977.a. Stockholmi eeslinnas Solnas. o 1967 Henrik Visnapuu kirjandusauhind. o Karl Ristikivile püstitati 1987. aastal mälestusmärk Varblas. o Tartus tegutses Karl Ristikivi muuseum Tähtvere linnaosas aadressil Hermanni 18 aastail 1987- 2007. Teosest ,,Hingede öö" Analüüs "Hingede öö" on Karl Ristikivi aastal 1953 Rootsis Eesti
Seevastu Saksa okupatsiooni ajal ilmunud teine trükk ja edasised trükid kasutavad pealkirja ,,Õige mehe koda." Neid kolme enam-vähem ühtselt realistliku perekonnaromaani laadis teost (,,Tuli ja raud", ,,Õige mehe koda" ja ,,Rohtaed"), mis annavad mitmekülgse pildi Tallinna eri rahvakihtide elust pikema aja vältel ja omavad ühiseid tegelasi, nimetatakse Tallinna triloogiaks. Koos viimase Tallina triloogia teose avaldamise ja Tammsaarelt teenitud kiidusõnadega oli Ristikivist saanud esimene tõsiseltvõetav linnakirjanik. Pärast seda, kui oli aastal 1941 lõpetanud Tartu Ülikooli cum laude, astus 1943. aasta kevadel saksa sõjaväkke, kuid võttis juba novembris puhkuse ning põgenes Soome. Seda aastat võib pidada pagulaselu alguseks. 1944. aasta septembris liikus ta Soomest edasi Rootsi ning peatus lühikest aega Sigtuna põgenikelinnas. Seejärel elas ja töötas Ristikivi Uppsalas. Alates 1947.
Punane värv, paugud, efektid ja tango, ühesõnaga teater. Ühesõnaga, Unt on modernist, alates modernismivõtete antoloogiast Mõrv hotellis kuni uue antoloogiani Sügisballis." (Hennoste, 1993) Hasso Krull näeb Mõrvas hotellis mudelsituatsiooni kujutamist, "mis tollal oli väga moodne, rõhutab üle mimeetilise mimeetilisust. See teos on juba väga iseloomulikult undilik topeltparoodia, siin travesteeritakse õieti lugematut hulka meie tegijaid ja teoseid, Karl Ristikivist Agatha Christie'ni, ulmezhanrist eksistenstialistliku romaanini." (Krull, 1993) Hüvasti, kollane kass (Unt, 1963), Mõrv hotellis (Unt, 1969), Tühirand (Unt, 1972) ja Sügisball (Unt, 1979) on esimese loominguperioodi ühed väljapaistvamad teosed. Nende omapäraks on fataalne ja salapärane põhitoon ning "piiride ületamine". Tegelased on psühhoanalüütikute patsientide kombel närvilised, abitud. Undi eesmärk on vahendada tunnet, oleviku seisundit, pilte
loengutest tema enda poolt kokku pandud raamatut). Vildest on palju materjali, aga sattus kätte just Mihkla kirjutatud monograafia, mis andis väga asjaliku ja põhjaliku ülevaate sellest, kuidas kirjanik oma ajaloolisi romaane ajakirjanikutöö kõrvalt kirjutas. Viimane mind just kõige rohkem ka huvitas. Ristikivi kohta leidsin allika pärast tema raamatu "Põlev lipp" läbilugemist. Raamatu lõpus olev käsitlus Ristikivist kui ajalooliste romaanide autorist tundus piisavalt huvitav ja informatiivne, et sellele vihjata võis. Antud töö puhul on tegu põhiliselt erinevate autorite, nende seisukohtade ja tõekspidamiste ning samuti nende teoste ja elu-olu pideva võrdlemise ja kõrvutamisega. Töö on jaotatud lõikudeks, aga võiks ka rahumeeli töö ühtselt kulgevaks kokku lükata ja miski ei muutuks. Liigendamine on rohkem seetõttu ette võetud, et mõttepausid välja tuua,
ja ,,Ei juhtunud midagi". Tõepoolest hakkab ta kujutama 30ndate aastate lähimineviku sündmusi Eestis. Kogu see oli plaanitud järjekordse tiloogiana, aga see etteplaanimine ei jõudnud päris lõpuni kolmas romaan jääb tegemata isiklikel ja hingelistel põhjustel. 40ndatel tekib tal tõsisem kriis, mille käigus kirjutab ta nii lühiproosat kui ka luulet. Kriisiotsingute tulemus on lõpuks romaan ,,Hingede öö". See on romaan, mis annab põhjuse rääkida Ristikivist kui proosaesteetika peamisest teisendajast. Kas pidada seda esimeseks Eesti modernistlikuks romaaniks või ei pigem võiks. Seal on piisavalt palju märke, mis annavad põhjust seda modernistliku romaanina vaadata. See on väga selgelt teistsugune romaan, mis Eesti kirjanduses on ilmunud. Analoogid tulevad hästi välja Euroopalikust modernistlikust kirjandusest. Taustal on: Eliot, Kailas, Hesse, Carroll. Romaani tegevus toimub surnud mehe majas (mudeldatud ruumis)
annaabi.ee 
